KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1774 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 21.08.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja 18.08.2012 allkirjastatud kaebus (tl 1, tõlge tl 3) Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt saabus määruskaebuse esitaja 17.08.2012 Tartu Ringkonnakohtusse mineku jaoks Tartu Vanglasse, kus ta paigutati kartserikambrisse nr 1105, kus valitsesid ebainimlikud tingimused. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla alandas teda ja tema inimväärikust, ning tekitas talle moraalset ja füüsilist kahju. Määruskaebuse esitajal oli kaasas 2 ajalehte, mida ei lubatud kartserisse kaasa võtta. Samuti ei lubatud tal kaasa võtta teist jalgade käterätikut, et pühkida oma haigeid jalgu. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et kamber nr 1105 ei vastanud eluruumi nõuetele, kuna seintelt oli värv maas ja need olid määritud, põrand oli rikutud. Vastustaja ei võimaldanud kartserisse pesuvahendit kraanikausi ja tualeti korda tegemiseks ega lubanud määruskaebuse esitajal hoida kambris kammi ja peeglit, samuti jättis ta ilma õiguseta lesida päeval madratsil. Oma põhjendatud huvina nimetab määruskaebuse esitaja kaebuses üksnes selle, et soovib tunnistada Tartu Vangla tegevused tema suhtes õigusvastaseks.
- Tartu Halduskohus jättis 07.09.
- a määrusega (tl 4) kaebuse käiguta ning palus määruskaebuse esitajal täpsustada, millisel ajavahemikul ta Tartu Vangla kambris nr 1105 viibis. Samuti tuli määruskaebuse esitajal märkida, miks on Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ehk millise eelise ta tulevikus oma õiguste kaitsmisel saab.
- 18.09.2012 kohtule puuduste kõrvaldamiseks saabunud kirjas (tl 9, tõlge tl 11) märgib määruskaebuse esitaja, et viibis Tartu Vangla kartseris perioodil 17.08.2012−21.08.2012 ning et ta püüdleb oma kaebusega selle poole, et Tartu Vangla ei sooritaks enam selliseid õigusvastaseid ja alusetuid tegusid. Samuti leiab ta, et vangla rikkus oluliselt tema õigusi ja vabadusi, millega moraalselt alandas ja kitsendas, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust ja õigusi ning tekitas talle moraalset kahju.
- Tartu Halduskohus tagastas 02.10.
- a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele, kuna ainuüksi põhjendatud huvi olemasolu ei ole piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses ega selle täienduses väitnud, et soovib esitada hilisemalt vangla vastu kahjunõude, vaid avaldustest nähtuvalt on tuvastamiskaebus esitatud preventiivsetel eesmärkidel edaspidiste rikkumiste vältimiseks. Kohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja poolt nimetatud preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebus lubatav, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on määruskaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase kohustamiskaebusega, s.o näiteks teise kambrisse paigutamiseks või pesemisvahendite ja teise rätiku väljastamiseks kohustava ettekirjutuse tegemise nõudega. Kohtult võimaliku õigusvastasuse tuvastamise konstateeringu saamine ei loo Tartu Vanglale mingisuguseid õiguslikke kohustusi vastavate toimingute sooritamiseks. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid. Halduskohus ei pidanud ka vajalikuks teha määruskaebuse esitajale ettepanekut minna tuvastamiskaebuselt üle kohustamiskaebusele, kuna kinnipeetavate registri andmetel viibib määruskaebuse esitaja Viru Vanglas ning kaebusest on arusaadav, et kaebaja viibis Tartu Vanglas perioodil 17.08.2012−21.08.2012 üksnes Tartu Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungi tõttu. Samuti võib halduskohtu hinnangul kaebuses kirjeldatud asjaolusid arvestades eeldada, et määruskaebuse esitaja ei ole kohustamisnõuete osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- 09.10.2012 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 19, tõlge tl 21) Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus tagastanud õigusvastaselt tema kaebuse ning jätnud ta sellega ilma võimalusest kaitsta oma õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi omavoli eest tema vastu. Määruskaebuses puuduvad täiendavad põhjendused selle kohta, miks on halduskohus tema arvates kaebuse õigusvastaselt tagastanud.
- Vastustaja leiab oma 29.10.2012 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele (tl 33), et määruskaebus on põhjendamatu, ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei nähtu määruskaebusest see, milles seisneb halduskohtu õigusvastane tegevus kaebuse tagastamisel ega see, kuidas tuvastamisnõude tagastamine jätab määruskaebuse esitaja ilma võimalusest kaitsta oma rikutud õigusi ja vabadusi, kui on olemas võimalus esitada tõhusam ning eesmärgipärasem nõue. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud seda, miks ta tõhusama nõude esitamise võimalust ei kasuta või miks ta ei saa seda kasutada, ega seda, kuidas aitab ainult tuvastamisnõude esitamine tal oma õigusi kaitsta. 2 Pelgalt määruskaebuses märgitud soov, et tema nii tahab, ei anna veel õigust tuvastamisnõude esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määruse tühistamiseks puudub alus.
- Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses halduskohtule esitanud sõnaselgelt nõuet tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, vaid on üldsõnaliselt väitnud, et pöördub kohtusse Tartu Vangla õigusvastaste, põhjendamatute ja ebaseaduslike tegevuste peale, on halduskohus õigesti tõlgendanud kaebust tuvastamiskaebusena. Määruskaebuse esitaja soovist esitada just tuvastamiskaebus annab tunnistust ka asjaolu, et ta on pidanud vajalikuks kaebuses välja tuua põhjendatud huvi. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-st 4 on tuvastamiskaebuse eelduseks õigusvastasuse tuvastamise vajalikkus kaebaja õiguste kaitsmisel. Tuvastamiskaebuse esitamisele seab piirangud ka HKMS § 45 lg 2, mis sätestab järgmist: „Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.“ Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1 võib kohus kaebuse selle esitajale määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud aluse esinemise kontrollimisel lähtub kohus HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõigusest ja kaebeõigusele HKMS §-ga 45 kehtestatud piirangutest.
- Määruskaebuse esitaja on nii kaebuses kui puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses märkinud, et soovib, et Tartu Vangla ei sooritaks enam selliseid õigusvastaseid ja alusetuid tegusid. Hilisemat kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi määruskaebuse esitaja kohtule esitatud avaldustes esitanud ei ole. Halduskohus on kaebuse käiguta jätmise määruses palunud määruskaebuse esitajal selgitada, millise eelise ta õigusvastasuse tuvastamisega tulevikus oma õiguste kaitseks saaks. Seega oli määruskaebuse esitajal võimalus nii kaebuses kui puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses väljendada kohtule soovi talle tekitatud kahju eest hiljem rahalise hüvitise saamiseks, kui tal selline soov esines. Määruskaebuse esitaja sellist soovi kohtule ei avaldanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebuse näol on tegemist preventiivsetel eesmärkidel esitatud kaebusega edaspidiste rikkumiste vältimiseks, mitte kahju hüvitamise eesmärgil esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
- Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas jaatanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalust preventiivsetel ja rehabiliteerivatel eesmärkidel (RKHKo 19.03.2012, nr 3-3-1-11-02, p 15; RKHKm 02.04.2009, nr 3-3-1-100-08, p 36; RKHKm 02.04.2009, nr 3-3-1-101-08, p 28) ning selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsetel eesmärkidel on põhjendatud, kui õigusvastasuse tuvastamine aitab isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kuigi määruskaebuse esitaja ei viibi käesoleval ajal Tartu Vanglas, ei saa täielikult välistada kaebaja soovi ära hoida tema suhtes Tartu Vangla poolt toime pandavat õigusvastast halduspraktikat tema võimalike tulevikus aset leidvate ajutiste Tartu Vanglas viibimiste ajal. 3
- Alates 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 45 lg 2 esimese lausega on aga tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi kitsendatud ning selle esitamine on välistatud juhul, kui isikul on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud avaldustest nähtuvalt pöördus määruskaebuse esitaja tuvastamisnõudega halduskohtu poole kohe järgmisel päeval pärast tema paigutamist kõnealusesse kartserisse ning ta viibis seal ka kaebuse esitamise ajal. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks proovinud kaitsta oma õigusi tõhusama vahendiga, vaid on esimese õiguskaitsevahendina esitanud kohtule tuvastamiskaebuse. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ei ole aga tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise korral tuvastamisnõude esitamine lubatud ning määruskaebuse esitaja oleks antud juhul pidanud enne tuvastamisnõudega kohtusse pöördumist rakendama halduskohtu poolt ka vaidlustatud määruses nimetatud õiguskaitsevahendeid - näiteks esitama vanglale taotluse tema teise kambrisse paigutamiseks või pesemisvahendite ja teise rätiku väljastamiseks. Seega esinesid vaidlusaluses olukorras õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisest määruskaebuse esitaja õigusi efektiivsemalt kaitsvad ning tõhusamad vahendid, mistõttu ei saa pidada esimesena rakendatava õiguskaitsevahendina kohtule esitatud tuvastamisnõuet lubatavaks.
- Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti tagastanud määruskaebuse esitaja kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel, kuna kaebuses esitatud tuvastamiskaebust ei saa pidada lubatavaks. Agu Timmi Einar Vene 4 Madis Ernits