3-13-96/38

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

1. juuni 2013, Tartu Haldusasi Kirill Katšani kaebus hügieenitarvete saamiseks esitatud taotlustele vastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrus Kirill Katšani määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-96 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kirill Katšan pöördus
7. ja
8. septembril ning
9. oktoobril 2012 Viru Vangla poole, et talle väljastataks hügieenipakk, kuna K. Katšanil puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. K. Katšani pöördumisi keelduti vastu võtmast, kuna need olid kirjutatud vene keeles.
10. oktoobril esitas K. Katšan Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, et talle makstaks rahalist kompensatsiooni õiglases ulatuses vastavalt Viru Vangla äranägemisele selle eest, et vangla ei võimaldanud talle hügieenipakki ja ignoreeris K. Katšani kolme pöördumist.
11. jaanuaril 2013 sai K. Katšan vangla eestikeelse vastuse, mida talle vene keelde ei tõlgitud. Talle selgitati, et vangla tema kaebust ei rahuldanud.
12. K. Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt olid pöördumised esitatud vastavalt Viru Vangla kodukorrale. Vangla tegevus oli kaebajat diskrimineeriv, kuna mõjuvaks põhjuseks pöördumiste vastuvõtmisest keeldumisel ei saa olla venekeelsete pöördumiste esitamine. Viru Vangla oleks võinud kaebaja pöördumised tõlkimisse saata või võimaldada kaebajal eesti keelt õppida. Kaebaja on seisukohal, et vabandamine ei korva täielikult kaebajale põhjustatud ebameeldivusi, mis on tingitud hügieenitarvete paki puudumisest. Kaebaja näeb temale tekitatud ebameeldivustes süüd ka Viru Vangla direktoril, kuna viimane ei oleks pidanud tööle võtma isikuid, kes ei ole võimelised neil lasuvaid ülesandeid korrektselt täitma. Vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg
13. Rikutud on ka põhiseaduse (PS) § 9, § 11, § 12, § 15, § 25, §
15. Tartu Halduskohus tagastas
16. veebruari
17. a määrusega K. Katšani kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 loetletud mittevaralise kahju alla võimalik arvata keelelise diskrimineerimisega seotud kannatused ja kaebaja enda väidetel hügieenitarvete puudumise läbi varalise kahju põhjustanud kannatused, kuid kaebaja ei ole arvestanud, et mitte igasugune ebamugavustunne ei pea päädima rahalise kahju hüvitamisega. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et tal ei ole võimalik nõuda vara, mida tal ei ole kunagi olnudki. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on võimalik nõuda kahju hüvitamist ainult juhul, kui muud õiguskaitsevahendid on end ammendanud. Viru Vanglale tehtud päringu vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohustamisnõuet, et saada endale soovitud hügieenivahendeid. Lisaks välistab kohustamisnõude esitamata jätmine ka võimaluse käsitleda kaebuses sisalduvat tuvastamisnõuet iseseisvana, sest halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 kohaselt saab selle esitada ainult juhul, kui vastava õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu järelepärimise peale saadud vastusest nähtub, et K. Katšan on koostanud
18. novembril 2012 hügieenipaki väljastamiseks uue eestikeelse taotluse, andnud selle
19. detsembril 2012 vanglale üle ning saanud
20. jaanuaril 2013 hügieenipaki allkirja vastu ka kätte. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et talle vastataks vene keeles, kuna Jõhvi vallas ei ületa vene rahvusest elanike osakaal poolt püsielanike osakaalust ning seetõttu ei ole ühelgi sellest rahvusest isikul PS § 51 ja keeleseaduse (KeeleS) § 9 lg 1 alusel subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid isiku venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Halduskohus on seisukohal, et K. Katšan ei saa kaebuses sisalduvate nõuetega ilmselgelt oma kaebuse eesmärgiks olevat rahalise hüvitise väljamõistmist ega vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist saavutada. Lisaks on kaebaja juba soovitud hügieenipaki kätte saanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
22. veebruari
23. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vangla käitunud õigusvastaselt, kui jättis kaebaja venekeelsete pöördumiste alusel kaebajale soovitud hügieenivahendid väljastamata. Vangla on kaebajat keele alusel diskrimineerinud. Vangla oleks pidanud saatma kaebaja pöördumised tõlkimisse või oleks pidanud võimaldama kaebajal alustada eesti keele õpinguid, et ta saaks ise oma pöördumisi eesti keeles koostada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vabandamine ei kõrvalda täielikult kaebajale põhjustatud ebamugavusi, mistõttu on vajalik kahju hüvitise väljamõistmine. Kaebaja soovib, et vangla ei käituks tulevikus enam viisil, mis alandab kaebaja inimväärikust.
24. Viru Vangla vastuses K. Katšan määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on alusetu. Viru Vangla vastuse kohaselt leitakse, et kaebajal on olnud piisavalt võimalusi ja aega, et õppida eesti keel selgeks. Viru Vangla on seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel A2, kuna kaebaja on mitmel korral mõistnud vangla dokumentide sisu, ilma et keegi oleks talle neid lähemalt selgitanud. Lisaks nähtub kaebaja vastav keeleoskuse tase vangiregistri infosüsteemi väljavõttest. Eesti keele kasutamine asjaajamiskeelena riigiasutustes tuleneb PS §-dest 6, 51 ja 52 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st
25. Vastav regulatsioon on sätestatud ka keeleseaduses ja selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise seaduses. Viru 2 Vangla hinnangul on ebaõige lähtuda Jõhvi vallavalitsuse koduleheküljel avaldatud vähemusrahvusest püsielanike rahvastikuregistrisse kantud statistilistest andmetest, sest nendest nähtub ainult Jõhvi valla territooriumil elavate püsielanike rahvuslik koosseis, mitte aga Eesti kodakondsust omavate vähemusrahvusest elanike arv. Vangla ei ole keeldunud võõrkeelseid pöördumisi vastu võtmast. Võõrkeelsele pöördumisele vastamisest loobumist ja tõlke nõudmist kaalub vangla iga üksikjuhtumi puhul individuaalselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
27. Tartu Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastanud. Kaebaja on soovinud vanglalt hügieenipaki väljastamist, kuid kuna taotlused olid esitatud vene keeles, neid ei menetletud. Kaebaja on esitanud nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka määruskaebuses väite selles osas, et vangla oleks pidanud venekeelseid pöördumisi siiski menetlema. Ringkonnakohus on seisukohal, et vangla on pöördumiste menetlemisest õiguspäraselt keeldunud. Kuna Viru Vangla on riigiasutus, siis toimub asjaajamine selles eesti keeles lähtudes PS §-st 51, HMS § 20 lg-st 1 ja KeeleS § 10 lg-st
28. Kuna Jõhvi valla püsielanikest vähem kui pooled on vähemusrahvuste esindajad, ei kohaldu ka eriregulatsioon, mis näeb ette võimaluse riigiasutuse ja isiku vahelises suhtluses kasutada asjaajamiskeelena ka võõrkeelt. Antud juhtumi asjaolusid arvestades ei kuulu kohaldamisele ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 4, kuna vangla on kohustatud VSkE § 491 lg 1 kohaselt tõlkimisse saatma ainult võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused. Venekeelne pöördumine saamaks enda kasutusse hügieenipakki ei kvalifitseeru mainitud sätte alla. Järelikult oli Viru Vanglal seadusest tulenev õiguslik alus keelduda kaebaja venekeelsete pöördumiste menetlemisest, mistõttu oli õiguspärane ka esitatud pöördumiste alusel jätta väljastamata soovitud hügieenipakk. Kaebaja on korduvalt väitnud, et tal ei ole võimaldatud alustada eesti keele õpinguid ning seetõttu ei ole ta võimeline end eesti keeles arusaadavalt väljendama, mistõttu tulebki tal pöördumisi ja muid dokumente koostada oma emakeeles. Viru Vangla on esitanud kohtule tõendid (tl 82–85), millest nähtub, et kaebaja on suuteline end eesti keeles piisavalt arusaadavalt väljendama, mistõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei oska eesti keelt määras, mis võimaldaks tal esitada vanglale eesti keeles koostatud dokumente.
29. Kaebaja on halduskohtule esitanud nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole täidetud RVastS § 8 lg 1 eeldused, kuna kaebaja on palunud varalise kahju hüvitamist vara eest, mida tal pole kunagi olnudki. Samuti ei kuulu rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest kaebajat ei ole keele alusel diskrimineeritud. Lisaks ei ole hügieenipaki mittevõimaldamisega avaldunud ebamugavused sellised, mis tooksid kaasa esitatud nõude rahuldamise. Seega on täitmata RVastS § 9 lg 1 eeldused.
30. Halduskohtule on esitatud ka nõue, milles kaebaja soovib, et kohus tuvastaks pöördumiste menetlemata jätmise õigusvastasuse. HKMS § 45 lg 2 ls 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul on kaebaja eesmärgiks vanglale pöördumiste esitamisel olnud eelkõige hügieenipaki saamine, mistõttu oleks antud juhul olnud tuvastamisnõudest tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõue. Kohtule teadaolevatel andmetel esitas kaebaja
31. novembril 2012 hügieenipaki väljastamiseks vanglale eestikeelse taotluse, andis selle
32. detsembril 2012 üle 3 ning sai
33. jaanuaril 2013 hügieenipaki allkirja vastu ka kätte (tl 44). Järelikult on kaebaja oma pöördumistega taotletud esialgse eesmärgi saavutanud.
34. Tulenevalt eelpool esitatud seisukohtadest tuleb K. Katšani määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
35. veebruari
36. a määrus muutmata. Tiina Pappel Agu Timmi 4 Einar Vene