← Eesti

3-12-2275/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiit Lõhmus ja Tiina Pappel 27.06.2013, Tartu 3-12-2275 Milvi Laasi (Laas) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kohustamiseks võimaldada kaebajal tutvuda kriminaalasja nr 03278002393 kohtueelse menetluse kriminaaltoimiku materjalidega Tartu Halduskohtu 14.01.

  1. a määrus Milvi Laasi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Milvi Laas Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.01.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Milvi Laas oli OÜ EAG Autokeskus (pankrotis) pankrotivõlausaldaja. OÜ EAG Autokeskus maksejõuetuse tekitamise fakti alusel on algatatud kriminaalasi nr 1-708/02, milles M. Laas oli tsiviilhageja ja kannatanu. 25.06.2003 alustas Tartu Maakohus kriminaalasjast nr 1-708/02 materjalide eraldamise teel menetlust kriminaalasjas nr 03278002393, milles kahtlustati, et OÜ EAG Autokeskus pankrotihaldur E.S. ei ole OÜ EAG Autokeskus pankrotimenetluses teostanud kõiki vajalikke halduri kohustusi, mis võis kaasa tuua nii võlausaldajate kui võlgniku õiguste rikkumise (tl 18). 11.11.
  4. a määrusega lõpetas Lõuna Politseiprefektuur kriminaalasjas nr 03278002393 menetluse kriminaalmenetluse seaduse § 200 ja § 199 lg 1 alusel.
  5. M. Laas pöördus korduvalt Lõuna Politseiprefektuuri poole, et tutvuda kriminaalasjas nr 03278002393 kohtueelse kriminaaltoimiku materjalidega (tl 38, 40, 43-49, 51-53, 60-61, 63). Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt antud vastuste kohaselt on M. Laasi poolt soovitud kriminaaltoimiku materjalid arhiveeritud ning alates kriminaaltoimiku arhiveerimisest ei reguleeri toimikumaterjalide avaldamist enam kriminaalmenetluse seadustik, vaid aluseks tuleb võtta avaliku teabe seadus, mille kohaselt puudub alus M. Laasile soovitud kriminaaltoimiku tutvustamiseks (tl 39, 41, 54, 62, 64). Viimasena pöördus M. Laas PPA poole 18.01.
  6. a taotlusega (tl 63), millele PPA vastas 26.01.
  7. a vastusega (tl 64). Viimati nimetatud vastuses keeldus PPA endiselt M. Laasile kriminaalasja nr 03278002393 toimiku tutvustamisest, viidates M. Laasile varem antud vastustele, ning jättes rahuldamata M. Laasi taotluse varasemate vastuste talle edastamiseks.
  8. 06.02.2012 esitas M. Laas (tl 68-73) Andmekaitse Inspektsioonile vaide PPA 26.01.
  9. a vastuse peale, milles palus võimaldada tal tutvuda kriminaalasja nr 03278002393 toimikuga ning kohustada PPA Lõuna prefektuuri väljastama talle koopiad tema poolt esitatud avaldustest, märgukirjadest ja lisatud lisadest alates 25.11.
  10. Andmekaitse Inspektsioon jättis 19.03.
  11. a vaideotsusega nr 2.1-3/12/223 (tl 74-76) M. Laasi vaide rahuldamata. 10.04.2012 esitas M. Laas nimetatud vaideotsuse peale vaide, mille Andmekaitse Inspektsioon jättis 23.05.
  12. a vaideotsusega nr 2.1-3/12/597 (tl 77-79) taas rahuldamata. Vaideotsuses selgitab Andmekaitse Inspektsioon, et ei saa PPA Lõuna prefektuuri kohustada väljastama teavet, mille osas kehtivad juurdepääsupiirangud. Nimetatud vaideotsuses sisaldus vaidlustamisviide, milles on selgitatud, et vaide esitaja saab vaideotsuse vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse Tallinna Halduskohtusse.
  13. 30.10.2012 esitas M. Laas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub, tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja 13 ning avaliku teabe seaduse §-le 45 ja 46, kohtul teha võimalikuks tal tutvuda kriminaalasja nr 03278002393 kohtueelse kriminaaltoimiku materjalidega, mis asuvad Lõuna prefektuuri arhiivis. Kaebuse kohaselt oli ta kõnealuses kriminaalasjas kannatanu ja võlausaldaja. Kaebuses selgitab M. Laas, et on mitmeid kordi pöördunud PPA Lõuna prefektuuri poole taotlusega arhiveeritud kriminaalasja nr 03278002392 materjalidega tutvumiseks, mille kohtueelne eeluurimine lõpetati Lõuna prefektuuris
  14. aastal, kuid talle ei ole toimikuga tutvumist võimaldatud.
  15. Tartu Halduskohus jättis 13.11.
  16. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas muu hulgas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2 tulenevalt pidi M. Laas esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul arvates talle Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebus halduskohtule on esitatud 30.10.2012, mis on üle poole aasta pärast viimase vaideotsuse tegemist. M. Laasil tuli kohtule täpsustada, millal talle tehti teatavaks Andmekaitse Inspektsiooni 23.05.
  17. a vaideotsus, ning kui ületatud on 30-päevast kaebetähtaega, siis esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
  18. 22.11.2012 laekus Tartu Halduskohtule M. Laasi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. M. Laasi sõnul ei tea ta täpset kuupäeva, millal ta sai kätte Andmekaitse Inspektsiooni 23.05.2012 vaideotsuse. Pärast vaideotsuse kättesaamist esitas ta aga 21.06.2012 Andmekaitse Inspektsioonile märgukirja, kus selgitas, et tal on terviseprobleemid ning oma rikutud õiguste kaitseks soovib pöörduda halduskohtusse ja palus seetõttu Andmekaitse Inspektsioonil tagastada tema poolt vaiete lisadena esitatud dokumendid. Nõutud materjalid sai kaebaja kätte 18.07.
  19. M. Laasi sõnul ei saanud ta pärast 23.05.
  20. a vaideotsuse kättesaamist esitada kaebust õigeaegselt halduskohtule seoses terviseprobleemidega. M. Laas selgitab, et on puudega vanaduspensionär, talle on arsti poolt määratud valuvaigistavad ravimid ning kuna seljavalulikkus ja seljavalud püsisid, siis pidi ta ravimi annust suurendama. Ettenähtud ravikuur oli 6 kuud. Lisaks märgib M. Laas, et oli 15.08.2012 kell 21.00 sunnitud kutsuma endale kiirabi, hiljem tuli tal aga pikaaegselt tegeleda ravimite kõrvalnähuks olnud pearingluse ravimisega. 2 Taotlusele on lisatud OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse perearsti E. J. poolt 21.11.2012 väljastatud tõend (tl 113), milles on märgitud, et M. Laas ei saanud tervisliku seisundi tõttu õigeaegselt pöörduda halduskohtusse. Vastusena kohtunõudele täpsustas perearst E. J. 10.12.
  21. a kirjas, et M. Laasil on diagnoositud seronegatiivne reumatoidartriit kombineeritud osteoartroosiga Tartu Maarjamõisa Haigla reumatoloogia osakonnas ning et M. Laas käis perearsti vastuvõtul 18.04.2012 ja 11.07.2012 kaebustega valude kohta kätes, jalgades, alaseljas ja ta suunati reumatoloogi konsultatsioonile (tl 117). Kaebetähtaja ennistamise taotlusele oli määruskaebuse esitaja lisanud ka 15.08.
  22. a kiirabikaardi nr 24/2/
  24. Tartu Halduskohus võttis 18.12.2012 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveameti ning kohustas vastustajat esitama kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas.
  25. Tartu Halduskohus jättis 14.01.
  26. a määrusega M. Laasi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasjas menetluse. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud perearsti poolt väljastatud tõenditest seda, et M. Laas ei olnud haiguse tõttu suuteline kestvalt alates 23.05.2012 vaideotsuse kättesaamisest kuni
  27. aasta oktoobrini kaebust halduskohtule esitama. Halduskohus, paludes perearstil täpsustada, mis perioodil M. Laasil ei olnud haiguse tõttu võimalik halduskohtusse kaebust esitada, sai vastuseks üksnes haiguse diagnoosi, sümptomid ning väite, et M. Laas on kahel korral pöördunud perearsti poole ja ta suunati eriarsti konsultatsioonile. Kestva kohtusse pöördumise takistuse ilmnemise kohta halduskohus perearstilt kinnitust ei saanud. Seejuures asjaolu, et M. Laasil oleks esinenud haiguse tõttu püsiv takistus kaebuse tähtaegseks esitamiseks, seab kohtu hinnangul kahtluse alla see, et M. Laas oli kaebetähtaja jooksul suuteline pöörduma 21.06.2012 märgukirjaga Andmekaitse Inspektsiooni poole. Halduskohus ei näe põhjust, miks M. Laas ei oleks saanud esitada kaebetähtaja jooksul ka kirjalikku kaebust halduskohtule. Kohtu hinnangul ei tõenda ka kohtule esitatud 15.08.
  28. a kiirabikaart seda, et M. Laasi haigus oleks tal kestvalt üle poole aasta takistanud esitamast kaebust halduskohtule. Kuna halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et M. Laas oleks pärast kiirabi väljakutsumist pöördunud oma terviseprobleemidega perearsti või mõne muu eriarsti poole, ei ole halduskohtu hinnangul tõendatud kestva takistuse ilmnemine ning kaebuse esitamist halduskohtule alles 30.10.2012 ei saa lugeda põhjendatuks. Seega ei saa halduskohtu hinnangul lugeda M. Laasi haigust mõjuvaks põhjuseks, mis püsivalt takistanuks kaebuse tähtaegset esitamist. Tõendatud ei ole ka muude selliste objektiivsete asjaolude ilmnemine, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  29. 05.02.2013 saabus kohtusse M. Laasi määruskaebus (tl 139−146) Tartu Halduskohtu 14.01.
  30. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole ta 30.10.2012 halduskohtusse pöördunud kaebusega, vaid avaldusega oma õiguste riive tuvastamiseks kriminaalasja nr 03278002393 kohtueelses menetluses, milles palus kohtult luba tutvuda eeluurimise toimikuga. Kuigi Andmekaitse Inspektsiooni 23.05.
  31. a vaideotsuses oli märgitud, et tal on õigus otsust vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna Halduskohtus, ei ole otsuses märgitud Tallinna Halduskohtu aadressi ega postiindeksit ning määruskaebuse esitaja väitel ei olnud tal tervislikel põhjustel võimalik seda otsust Tallinna Halduskohtus vaidlustada. Määruskaebuse kohaselt ei saanud määruskaebuse esitaja pöörduda kaebetähtaja jooksul halduskohtusse seljanärvi põletiku ja hingelise seisundi s.o. antidepressantide ravikuuri tõttu. 3 Määruskaebuse esitaja selgitab, et tegemist on kroonilise progresseeruva kõikide liigeste ja selja nimmeosa haigusega, mis ägeneb alati varakevadel. Seda tõendab ka perearst E. J. kohtunõude vastuseks esitatud diagnoos seronegatiivne reumatoidartriit kombineeritud osteoartroosiga. Seega on määruskaebuse esitaja hinnangul olnud tegemist objektiivse ja kestva takistusega halduskohtusse pöördumiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et pärast 15.08.2012 ei saanudki ta pöörduda perearsti poole, kuna tema perearst oli puhkusel. Samuti ei olnud selline haigushoog tal esimest korda, vaid kolmandat korda. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja oli 21.06.2012 suuteline pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole märgukirjaga, ei tähendanud, et ta oleks olnud võimeline pöörduma põhjaliku kaebusega halduskohtusse. Tegemist on kroonilise valuliku haigusega, mis ägeneb ettearvamatult, allub halvasti ravile, ravi tagajärjel tekivad kõrvaltoimed ning see tekitab depressiivse hingeseisundi. Halduskohtu poole pöördus määruskaebuse esitaja siis, kui tema seljanärvipõletik leebus pärast uue ravimi võtmahakkamist ning pärast 6-kuulist antidepressandi ravi. Määruskaebusele on lisatud OÜ Tartu Linna Polikliinik 26.04.
  32. a saatekiri Ortopeediakeskusesse (tl 147), SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kõrvakliiniku epikriis statsionaarse ravi kohta ajavahemikul 16.07.2011 – 20.07.2011 (tl 148-149), Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku saatekiri konsultatsioonile (ilma kuupäevata, tl 150), SA Tartu Ülikooli Kliinikum reumatoloog R. M. 23.11.
  33. a saatekiri taastusraviarstile (tl 151) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum reumatoloog M. T. poolt 16.07.2012 koostatud epikriis (tl 152). Määruskaebuse esitaja lisab täiendavalt, et tema poolt halduskohtule esitatud kaebus oli eelkõige tuvastamiskaebus oma õiguste riive kaitseks, mitte kohustamiskaebus. 29.05.2013 kohtule esitatud selgituses märgib M. Laas, et on esitanud ringkonnakohtule uusi tõendeid, kuna tahtis kinnitada, et ei olnud Tartu Halduskohtule esitanud valeandmeid, ning leidis, et tõendite esitamine on asja õigemaks lahendamiseks vajalik.
  34. Vastustaja leiab oma 19.02.
  35. a vastuses määruskaebusele (tl 157-158), et määruskaebus ei ole põhjendatud ja selles nimetatud asjaolud ei ole tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebusele lisatud tõendid - OÜ Tartu Linna Polikliinik 26.04.
  36. a saatekiri Ortopeediakeskusesse, SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kõrvakliiniku epikriis statsionaarse ravi kohta ajavahemikul 16.07.2011-20.07.2011, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku saatekiri konsultatsioonile (ilma kuupäevata) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum reumatoloog R. M. 23.11.
  37. a saatekiri taastusraviarstile – ei ole asjakohased, sest need puudutavad Andmekaitse Inspektsioonile vaiete esitamisele eelnenud aega ega tõenda mingil moel sellise püsiva tervisehäire esinemist, mis takistanuks määruskaebuse esitajal õigeaegset kaebuse esitamist halduskohtule. Ka määruskaebusele lisatud SA Tartu Ülikooli Kliinikum reumatoloog M. T. poolt 16.07.2012 koostatud ja allkirjastatud määruskaebuse esitaja ambulatoorse haigusjuhu epikriis vaid tuvastab liigesevalu, taastusravi vajalikkust ja seda, et patsient ei vaja reumatoloogi püsivat jälgimist ega kirjelda sellist terviseseisundit, mida võiks pidada püsivaks takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel halduskohtusse. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et määruskaebuse esitaja oli kaebetähtaja jooksul s.o. 21.06.2012 suuteline kirja teel suhtlema Andmekaitse Inspektsiooniga, mistõttu on halduskohus õigesti järeldanud, et puudub põhjus, miks määruskaebuse esitaja ei oleks saanud esitada kaebetähtaja jooksul kirjalikku kaebust halduskohtule. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.01.
  39. a määrus muutmata.
  40. Määruskaebuse lahendamisel ning kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel ei saa omada tähtsust kaebaja poolt esmakordselt alles määruskaebuses esitatud väited, et M. Laas ei ole esitanud halduskohtule kaebust kohustamisnõudes, vaid on soovinud õigusvastasuse tuvastamist. M. Laasi poolt halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud avaliku teabe seaduse (AvTS) §-de 45 ja 46 alusel, mis reguleerivad Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevust teabenõuete täitmise ja teabe avalikustamise üle ning teabenõude täitmisest keeldumise või mittenõuetekohase täitmise vaidlustamist. Antud juhul käsitles Lõuna prefektuur M. Laasi poolt esitatud märgukirju teabenõudena, kuna M. Laasi poolt tutvumiseks soovitud kriminaalasja kohtueelne kriminaaltoimik oli tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 209 lg-st 1 antud arhiivi ning alates toimiku arhiveerimisest ei reguleeri toimikumaterjalide avaldamist enam menetlusseadustik, vaid arhiiviseadus koosmõjus avaliku teabe seadusega. Enne kohtusse pöördumist on määruskaebuse esitaja pöördunud Lõuna prefektuuri poolt teabenõudele esitatud vastuse peale esitatud vaidega AvTS § 46 alusel Andmekaitse Inspektsiooni poole ning Andmekaitse Inspektsioon tegi määruskaebuse esitaja poolt esitatud vaide osas vaideotsuse 23.05.
  41. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-st 2 on halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva alates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Seega on M. Laas esitanud halduskohtule kaebuse, mille esitamise alus tuleneb AvTS §-st 46, ning esitades selle 30.10.2012, on M. Laas ületanud kaebetähtaega enam kui viie kuu võrra. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et halduskohus oleks kaebuse nõuet valesti tõlgendanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kaebuse nõude tõlgendusele (vt Tartu Halduskohtu 18.12.
  42. a määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta – tl 118) ei ole 10.01.2013 halduskohtule esitatud märgukirjas (tl 126-128) vastu vaielnud ka kaebaja ise, kellele tehti halduskohtu määrus teatavaks 03.01.2013 (tl 122).
  43. Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  44. oktoobri
  45. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  46. jaanuari
  47. a otsus asjas nr 3-3-1-59-00). Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel arvesse võtta põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  48. oktoobri
  49. a otsus asjas nr 3-3-1-41-02).
  50. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud õigesti seisukohale, et M. Laasil ei esinenud objektiivseid takistusi pärast Andmekaitse Inspektsiooni 23.05.
  51. a vaideotsuse saamist õigeaegselt halduskohtusse pöördumiseks ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et M. Laasi poolt esitatud tõendid ei tõenda piisavalt seda, et tema haigus oleks tal kestvalt üle poole aasta takistanud esitamast kaebust halduskohtule. Määruskaebuses selgitab M. Laas, et tema haiguse näol on tegemist kroonilise valuliku haigusega, mis ägeneb ettearvamatult ja allub halvasti ravile ning selle raviks ette nähtud ravimite tarvitamine tekitab tal depressiivse hingeseisundi. Ringkonnakohus ei kahtle määruskaebuse esitaja nendes väidetes. Siiski nähtub eelkõige just määruskaebusele lisatud tõenditest, et määruskaebuse esitajal on olnud terviseprobleeme ka 5 halduskohtusse pöördumiseks ette nähtud kaebetähtajale eelneval ajal, so ajal, mil määruskaebuse esitaja on suutnud samas asjas pöörduda pöördumiste ja selgitustaotlustega ametiasutuste poole. Nimelt nähtub määruskaebusele lisatud tõenditest, et M. Laasile on koostatud 26.04.2011 saatekiri Ortopeediakeskusesse (tl 147), ajavahemikul 16.07.2011-20.07.2011 on ta viibinud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikus statsionaarsel ravil (tl 148-149) ning 23.11.2011 on talle SA Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloog R.M. poolt koostatud saatekiri taastusraviarsti juurde (tl 151). Haldusasja toimikust nähtuvalt on määruskaebuse esitaja aga olnud võimeline esitama 27.06.2011 ja 13.12.2011 (tl 65-67) mahukad märgukirjad-selgitustaotlused Andmekaitse Inspektsioonile. Seega tõendavad eelpool nimetatud tõendid kohtu hinnangul seda, et määruskaebuse esitaja on varem olnud suuteline koostama ametiasutustele pöördumisi sõltumata oma terviseprobleemidest. Eelnevast tulenevalt ei saa ka määruskaebusele lisatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogi M. T. poolt kohtusse pöördumise tähtaja kestel, so 16.07.2012 koostatud epikriisil (tl 152) olla tõendina sellist kaalu, mis veenaks kohut, et M. Laasil oli objektiivselt välistatud võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Antud juhul on M. Laas ületanud kaebetähtaega rohkem kui viis kuud, mis ei ole lühike aeg, ning mis samuti räägib pigem kaebetähtaja ennistamise vastu.
  52. Ringkonnakohus leiab, et kuna Andmekaitse Inspektsiooni 23.05.
  53. a vaideotsuses oli märgitud korrektne vaidlustamisviide, pidi määruskaebuse esitaja olema kohtusse pöördumise tähtajast teadlik ning sellest ka lähtuma. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja kaebetähtaja jooksul kaebust halduskohtule ei esitanud ega võtnud kasutusele teisi meetmeid, nt palunud kellelgi teisel kaebus koostada, pidi ta olema teadlik ka tagajärgedest. Kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla ka määruskaebuses märgitud asjaolu, et Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuses ei olnud märgitud Tallinna Halduskohtu aadressi. Aadressi äramärkimise kohustust ei tulene seadusest, vaid tegemist on informatsiooniga, mille välja uurimine ei saa isikule endale olla ebamõistlikult koormav. Maili Lokk Tiit Lõhmus 6 Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.