3-13-1037/19

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1037 Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 300 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja pöördumistele mittetähtaegselt vastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.05.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.05.
4. a määrus muutmata.
5. Jätta taotlus kohtunik M. Aloe taandamiseks läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
6. N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tema kasuks mittevaralise kahju summas 300 euro väljamõistmiseks. Kaebaja inimväärikust alandati, kuna Tartu Vangla ei vastanud tähtaegselt tema 06.02.
7. a vaidele, 26.03.
8. a märgukirjale ja 30.01.
9. a märgukirjale. Kaebaja oli esitanud Tartu Vanglale ka kahju hüvitamise nõuded, mis jäeti 09.05.
10. a otsusega nr 1-13/42-3 rahuldamata. Kuna kaebaja on invaliid ja vanglas ei tööta, siis ta palub enda riigilõivust vabastamist.
11. Tartu Halduskohtu 20.05.
12. a määrusega jäeti rahuldamata N. Lebedevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebaja poolt taotletavalt kahju hüvitamise nõudelt tuleks RLS § 571 lg-st 2 lähtudes kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu minimaalmääras, s.o 15 eurot. Vangla isikukonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja vaba jääk 0,02 eurot, seega ei ole kahtlust tema maksejõuetuses. Kohus peab maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatuse hindamisel andma eelhinnangu ka sellele, kas antud kaebuse puhul on kavandatav kohtumenetluses osalemine kaebaja jaoks üldse edukas. Tartu Vangla tunnistab 09.05.
13. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/42-3, et kõikidel kaebuses nimetatud juhtudel ületas Tartu Vangla seaduses sätestatud vastamistähtaega. Vangla on nentinud, et see on kahetsusväärne ning kahel juhul (19.03.
14. a vaideotsuses ja 30.04.
15. a vastuses) on selle eest ka vabandatud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib küll füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Samas käesoleval juhul ei saanud vaidele ja kahele märgukirjale vastamistähtaja ületamine tekitada kaebajale taolist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Lisaks ei ole tõenäoline, et Tartu Vangla tahtlikult kaebaja märgukirjadele ja vaidele vastates viivitas, soovides n. ö näidata oma võimupositsiooni, seda enam, et kahes vastuses on kaebaja ees viivitamise tõttu ka vabandatud. Samuti esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja märgukirjadele või vaidele vastamise tähtaja ületamine oleks kaebajale kaasa toonud mingisuguseid muid kahjulikke tagajärgi. Kaebaja kahju hüvitamise kaebusel puuduvad eduväljavaated, mistõttu ei ole põhjendatud ka tema vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jääb kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Seega antakse kaebajale 10-päevane tähtaeg riigilõivu summas 15 euro tasumiseks käesoleva määruse jõustumisest arvates. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. N. Lebedev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20.05.
17. a määrus tühistada. Tartu Vangla on jätnud tähtaegselt kaebaja vaided läbivaatamata. Kaebaja on invaliid ja ta ei tööta vanglas. Kuna kaebaja ei ole võimeline oma menetluskulusid tasuma, siis ta palub riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus ei peaks kahtlema kaebaja maksejõuetuses, sest tema isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tal vabu rahalisi vahendeid 0,02 eurot. Kohtunik M. Aloe pole erapooletu, sest ta tegi ennetähtaegselt otsuse ja ei rahuldanud kaebust. Kaebaja palub taandada kohtunik M. Aloe. Iga inimene võib esitada kahjunõude mitte ainult süüliselt väärikuse alandamise korral, vaid ka talle tekitatud moraalse kahju suhtes. Vangla alandas kaebaja inimväärikust ning diskrimineeris teda tema sotsiaalse pärituolu tõttu. Kaebaja ei võta enam vangla vabandusi vastu. Vangla poolt seadustele mitte allumine on karistatav ja vangla peaks hüvitama selles eest kaebajale mõistliku summa, milleks on 300 eurot. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 111 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime ise riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kaebaja maksejõuetuses ei ole halduskohus kahelnud ning selles kahtlemiseks ei näe põhjust ka ringkonnakohus. Küll aga leiab halduskohus, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHK 16.05.
20. a määrus asjas nr. 3-3-1-95-10, p 6 ning 11.12.
21. a määrus asjas nr. 3-3-183-07, p 11).
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et kaebusel eduväljavaated puuduvad ehk halduskohtule esitatud kaebus on perspektiivitu. Kuigi Tartu Vangla on vastuses kahju hüvitamise nõudele tunnistanud, et kaebaja vaidele ja märgukirjadele jäeti tähtaegselt vastamata, ei saa sellest automaatselt järeldada kaebaja rahas väljendatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude edukust. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja vaidele ja märgukirjadele mittetähtaegselt vastamine võis kaasa tuua mõne RVastS § 9 lõikes 1 märgitud kaebaja õiguse kahjustamise. Samas isegi kui möönda, et kaebaja vaidele ja märgukirjadele mittetähtaegne vastamine võis kaebaja väärikust alandada, eeldab nimetatud sätte alusel kahju tekkimine RVastS § 9 lg-te 1 ning 2 järgi vangla süülist tegevust, mis on vangla õigusvastase teo iseloomu arvesse võttes ebausutav. Vangla tegevuse süülisuse teeb ebausutavaks ka 19.03.
23. a vaideotsusega ning 30.04.
24. a vastusega N. Lebedevi ees vabandamine veel enne N. Lebedevi poolt kahju hüvitamise nõude esitamist. Riigikohus on leidnud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees (RKHK 06.06.
25. a otsus asjas nr. 3-3-1-27-02, p 19). Seega arvestades nii asjaolu, et vangla on kaebaja vaidele ja märgukirjadele vastanud; vaidele ja märgukirjadele viivitusega vastamist ei saa teo iseloomust tulenevalt pidada isiku väärikust alandavaks; vangla tahtlik süüline tegevus on kaebaja ees vabandamise tõttu ebausutav ning võimaliku mittevaralise kahju hüvitamine võib olla õiguste mitteintensiivse riive puhul heastatav ka vabandamisega, on halduskohus jätnud N. Lebedevile õigesti menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks andmata.
26. N. Lebedev esitas ringkonnakohtule ka taotluse Tartu Halduskohtu kohtunik M. Aloe taandamiseks. Ringkonnakohus jätab vastava taotluse läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtul puudub nimetatud taotluse lahendamiseks pädevus. Kohtunik M. Aloe taandamise taotlus kuulus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 kohaselt lahendamisele Tartu Halduskohtu esimehe poolt, kes jättis kaebaja taotluse 27.05.
27. a määrusega rahuldamata. Vastav määrus ei ole ringkonnakohtus vaidlustatav. N. Lebedevil on võimalik tugineda kohtunik M. Aloe taandamise alusele ringkonnakohtus alles võimaliku apellatsioonkaebuse esitamisel halduskohtu otsusele. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Tiina Pappel