2-10-22913/14

2-10-22913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-22913 Tsiviilasi O. B. hagiavaldus M. B. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. B., isikukood*, elukoht *, e-post: * Kostja: M. B., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg 16.01.2012 ja 10.12.2012 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Lahutada O. B. (isikukood *) ja M. B. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud kanne nr *.
4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
5. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 12.05.
6. a esitas hageja O. B. kohtule hagiavalduse M. B. vastu abielu lahutamise nõudes. 14.10.2010 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 30.06.2011 toimetati kostjale kätte hagi koos kostja kirjaliku vastuse nõudega. Kostja kohtule vastanud ei ole. 16.01.2012 ja 10.12.2012 toimusid kohtuistungid. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt on poolte abielu registreeritud *. Abielust lapsi sündinud ei ole. Ühisvara hageja jagada ei soovi. Kostja palub poolte abielu lahutada. 10.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et ei ole kostjat juba 20 aastat näinud ega tema suhelnud. Hageja suhtles kostjaga enne kui ta esitas hagi kohtusse mais
7. Hageja väidetel oli kostja seisukohal, et ei ole nõus abielu lahutamisega. Ka peale hagi esitamist on hageja kostjaga ühe korra olnud ühenduses ning ka siis olevat kostja hagejale kinnitanud, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Hageja esitas kohtule abielutunnistuse /tl 5/, M. B. poolt esitatud abielulahutuse avalduse koos tõlkega /tl 6-7/. Kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos kostja kirjaliku vastuse nõudega isiklikult kätte toimetatud 30.06.
8. Kostja kohtule oma seisukohta hagi suhtes esitanud ei ole. Kostjal oli aega kohtule vastata 28 päeva jooksul arvates kohtu poolt dokumentide kättesaamisest. Viimane päev kostja vastuse esitamiseks oli
9. juuli
10. Kostja oma seisukohta hagi osas kuni käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud abielutunnistuse kohaselt on hageja ja kostja abielu registreeritud * aastal * perekonnaseisuametis. Abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud * kanne nr * poolte abielu registreerimise kohta. Kohus on teinud päringu rahvastikuregistrisse, kust saadud vastuse kohaselt on O. B.ga seotud isikuks abikaasa M. B., kelle kohta andmed puuduvad. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 210 lg 1 järgi käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud rakendussättest tuleneb, et poolte abielu lahutamisel kohaldab kohus alates
11. juulist 2010 kehtivat Perekonnaseadust. Hageja väidetel ei ela nad kostjaga koos alates
12. aastast, kui kostja sõitis ära Venemaale. Peale seda, kui abikaasa ära sõitis hageja temaga ühendust ei võtnud. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 26.10.
13. aastal allkirjastatud abielulahutuse avalduse. Avalduses M. 2 B. palub lahutada abielu ilma tema kohalolekuta. Kostjale on 30.06.2011 isiklikult kätte toimetatud hagi koos kostja kirjaliku vastuse nõudega. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kui kostjal olnuks vastuväiteid abielu lahutamise nõudele, siis oleks ta seda kohtule viivitamatult avaldanud. Kohus on seisukohal, et kostja tahe, mida ta on avaldanud 26.10.1993 allkirjastatud abielulahutuse avalduses ei ole muutunud ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Poolte abielulised suhted on lõppenud 1992 aastal ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad hageja kohtukulud hageja kanda. Hageja oli 14.10.2010 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega vabastatud täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus teeb eraldi määruse, millega mõistab hageja kanda jäänud menetluskulud, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud, hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3