3-13-95/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-95 Otsuse kuupäev 27.03.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 07.12.

1. a käskkirja nr 6-2/1881 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26.04.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 07.12.
5. a käskkirjaga nr 6-2/1881 määrati kinnipeetav Madis Pretkele Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.3 süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks. Sama käskkirjaga pöörati täitmisele Tartu Vangla 12.07.
6. a käskkirjaga nr 6-2/1175 kuuekuulise kaitseajaga määratud karistus viis ööpäeva kartserit ning Tartu Vangla 09.08.
7. a käskkirjaga nr 6-2/1330 kuuekuulise katseajaga määratud karistus viis ööpäeva kartserit. 07.12.
8. a käskkirja nr 6-2/1881 kohaselt kasutas Madis Pretke 09.11.
9. a kella 08.15 ajal vanglateenistuja S. Susseni suhtes solvavat väljendit (varas ja värdjanärakas). Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kinnipeetav hoidis kambri WC-s keelatud eset – nööri, ega allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele see ära võtta. Ametnik võttis seetõttu nööri ise ära ja reageeringuna ametniku tegevusele kasutas kinnipeetav solvavaid väljendeid. 11.12.
10. a esitas M. Pretke vanglale vaide 07.12.
11. a käskkirja nr 6-2/1881 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 11.01.
12. a vaideotsusega nr 1-11/501-1 jäeti M. Pretke vaie rahuldamata. 16.01.
13. a saabus Tartu Halduskohtusse Madis Pretke kaebus, milles ta vaidlustab Tartu Vangla 07.12.
14. a käskkirja nr 6-2/1881 ja palub tunnistada selle õigustühiseks. 06.02.
15. a kohtumäärusega võttis kohus menetlusse M. Pretke kaebuse Tartu Vangla 07.12.
16. a käskkirja nr 6-2/1881 tühistamise nõudes. 13.02.
17. a esitas M. Pretke haldusasja nr 3-13-95 raames ka kahju hüvitamise nõude, kuid see tagastati 21.02.
18. a kohtumäärusega kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebuse põhjendused Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas on kasutatud valet ning selles on muudetud sündmuste käiku varjates tegelikke fakte. Kaebajale väljastati tort, mis oli seotud kinni tordipaelaga (mis WC-st ära võeti) ametlikult lauatennise turniiri võidu puhul. Ta sidus tordipaela WC-paberi rulli külge. Kaebaja märgib, et rääkis S. Susseniga vene keeles, sest nägi tema provokatiivset käitumist, eesmärgiga provotseerida sõnavahetust, et algatada distsiplinaarmenetlus või kriminaalasi solvavate väljendite kasutamise eest. Samuti leiab kaebaja, et S. Susseni eesmärgiks oli see, et kaebajale tingimisi määratud karistusi (käskkirjad nr 62/1175 ja 6-2/1330) saaks pöörata täitmisele. Selline käitumine on Tartu Vangla töötajate puhul tavaline: lavastatakse, valetatakse ning fabritseeritakse distsiplinaarkaristusi. Kaebaja ei ole vanglatöötajat S. Sussenit solvanud. Vaidlustatud käskkirjas ei mainita kuskil vangla poolt väljastatud nn tordipaela. Vale on käskkirjas märgitu, et kaebaja keeldus vastuväidete esitamisest. Kõik valvurid olid sellega kursis, et kaebajale on määratud tingimisi kartserikaristus. Kui S. Sussen oli tualettruumis, siis kaebaja kambrikaaslane ütles tema kohta „varastaja harakas“. S. Sussen arvas ekslikult, et kaebaja ütles seda. Käskkirjas on sõnastust muudetud ja on märgitud „varas ja värdjanärakas". „Varastaja harakas“ ei saa tõlgendada solvavaks väljendiks. Tordikarbi pael oli antud lauatennise turniiril kaebajale isiklikult, see oli 20 cm pikkune, rippus lahtiselt, ei olnud seotud. Tartu Vangla kodukorras on kirjas, et erandkorras võib omada erinevate jalanõude paelu. Seega kambris võib olla 9 nööri või paela, aga 20 cm paela ei või olla. 07.12.
19. a käskkirjas nr 6-2/1881 on märgitud, et teda on protokolliga tutvustatud ja et ta on keeldunud andmast omapoolset seletust, kuid samal päeval kirjutas ta kaks seletust selle intsidendi kohta ja justiitsministrile märgukirja, mis on ka registreeritud. Vastustaja vastuväited Vastustaja on seisukohal, et M. Pretke kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada solvavaid väljendeid. 2 VangS § 64 lg 1 kohaselt selgitab vanglateenistus välja rikkumise asjaolud. Seega oli vanglateenistusel kohustus välja selgitada ainult selle rikkumise koosseisulised asjaolud. Kaebajat ei ole distsiplinaarkorras karistatud keelatud eseme (WC-st ära võetud 60 cm pikkuse nööri) omamise või hoidmise eest. Kaebajat on karistatud üksnes solvavate väljendite kasutamise eest. Riigikohus on oma 06.06.
20. a otsuses 3-3-1-91-11 märkinud, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei mõjuta otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida. Nööri äravõtmine kambrist ei ole kaebajale etteheidetava rikkumise koosseisuliseks asjaoluks. Seetõttu nööri äravõtmisega seonduvad kaebaja väited ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Rikkumist välistavaks asjaoluks ei saa olla vanglaametniku eelnev käitumine, kuna ka ametniku võimalik õigusvastane käitumine ei õigusta kaebaja poolt rikkumise toimepanemist ega muuda toimepandud rikkumist lubatavaks. Seega isegi olukorras, kus ametnik oleks nööri äravõtmisel eksinud, puuduks kaebajal õigus kasutada solvavaid väljendeid ning selliste väljendite kasutamist ei saa õigustada ametniku võimaliku eksimusega. Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist põhjusel, et käskkirjas on tuginetud ebaõigetele faktiväidetele. Vanemvalvur S. Susseni 09.11.
21. a ettekandest nr 3820 nähtuvalt kasutas kaebaja vanglaametniku suhtes solvavaid väljendeid. Ettekandes märgitut on S. Sussen avaldanud ka julgeolekuosakonna spetsialistile Martin Pintsonile, mis nähtub 15.11.
22. a õiendist. Solvavate väljendite kasutamist kinnitab ka valvur Kaili Kallasaru oma 06.12.
23. a e-kirjas. Seega on kaebaja rikkumine tõendatud kahe vanglaametniku ütlustega, kes kuulsid kaebaja poolt solvavate väljendite kasutamist. Vastupidiseid tõendeid, mis lükkaksid ümber mõlema vanglaametniku poolt avaldatu, kaebusele lisatud ei ole. Kaebuses tugineb kaebaja vanglale esitatud vaidele ning kahele distsiplinaarmenetluse käigus antud seletusele. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja 16.11.
24. a selgituses üksnes märkinud, et tema ei ole S. Sussenit solvanud. 21.11.
25. a selgituses avaldab kaebaja juba, et tema ei ole S. Susseniga 09.11.
26. a rääkinud ning vanemvalvuri sõnad on väljamõeldis. Kaebuses halduskohtule avaldab kaebaja, et tema suhtles vanemvalvur S. Susseniga vene keeles. Kui kaebaja on avaldanud, et tema S. Susseniga ei rääkinud, siis ei saanud ta seda kuidagi teha vene keeles, kuna mitte rääkimine ehk vaikimine ei saa väljenduda hääleliselt sõltumata keelest. Kui kaebaja suhtles vene keeles, siis ei vasta tema 21.11.
27. a selgitused tõele, sest suhtlemine ükskõik millises keeles on ikkagi suhtlemine. Kaebaja ei ole oma selgitustes järjepidev ja kohtule antud selgitused on vastuolulised võrreldes distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustega. Seetõttu ei ole kaebaja väited usaldusväärsed. Kaebuse kohaselt on vangla ametnike tavaline käitumine lavastada, valetada ja fabritseerida distsiplinaarkaristusi. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, miks peaksid vanglaametnikud S. Sussen ja tema sõnu kinnitanud valvur K. Kallasaru andma valeütlusi. Ettekande koostamine on üks vanglaametnike teenistuskohustustest ning ettekande koostamisega ei ole veel distsiplinaarmenetlust algatatud. Veel vähem ei tähenda ettekande koostamine kindlalt distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarmenetlust ei vii läbi valvurid ega vanemvalvurid ning nende pädevusse ei kuulu ka distsiplinaarkaristuse määramine. Seetõttu ei ole võimalik ettekande koostamisel kindlalt ette teada, et distsiplinaarmenetlus algatatakse ning karistus ka määratakse. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad ka kaebaja väited intsidendi fabritseerimise või lavastamise ning valetamise kohta. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks peaksid vanemvalvur S. Sussen ja valvur K. Kallasaru soovima kaebajale varasemalt määratud karistuste täitmisele pööramist, kaebusest ei nähtu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja sellised väited on paljasõnalised. 3 Vastustaja palub jätta kinnipeetav Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 07.12.
28. a käskkirja 6-2/1881 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik Madis Pretke esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse ning taotleb Tartu Vangla 07.12.
29. a käskkirja nr 6-2/1881 tühistamist. Nimetatud käskkirja kohaselt kasutas kaebaja 09.11.
30. a kella 08.15 ajal vanglateenistuja suhtes solvavat väljendit. Ta nimetas vanglateenistujat S. Sussenit „vargaks“ ja „värdjanärakaks“. Kaebaja ise seletas, et ta rääkis kambrikaaslasega ja kui Sirle Sussen oli tualettruumis, siis ütles kambrikaaslane tema kohta „varastaja harakas“. Sirle Sussen arvas ekslikult, et seda ütles kaebaja (t.l 67). Kohtul ei ole alust lugeda kaebaja ütlusi õigeks mitmel põhjusel. Kaebaja ei ole varasemalt distsiplinaarmenetluse käigus toonud välja asjaolu, et tema kambrikaaslane ütles hoopis S. Susseni kohta „varastaja harakas“. Kaebaja väidab küll, et see on asjasse mittepuutuv küsimus, sest ta on juba karistuse ära kandnud, kuid samas jääb selgusetuks, miks ta nii tugevat argumenti ei ole varasemalt maininud (t.l 67). Kohtu hinnangul on M. Pretke distsipliinirikkumine tõendatud alljärgnevaga. 09.11.
31. a (s.o samal päeval, kui juhtus sündmus) koostas vanemvalvur Sirle Sussen ettekande nr 3820, milles kandis ette, et 09.11.
32. a kella 08.15 paiku E hoone kambris nr 3054 hommikuse loenduse ajal sõimas ja solvas teda kinnipeetav Pretke kõvahäälselt ja korduvalt „vargaks ja värdja närakaks“. Ta andis kinnipeetavale mitmeid korraldusi sõimamine ja solvamine lõpetada, mida kinnipeetav eiras /…/. Seda intsidenti nägi ja kuulis pealt valvur Kaili Kallasaru. S. Sussen tundis ennast solvatuna. Kui ta andis kinnipeetavale seletuskirja, siis kinnipeetav ähvardas, et ta lastakse varsti töölt lahti kuna ta kaebab tema peale igale poole ja tal on temast kõrini (t.l 43). 15.11.
33. a esitas julgeolekuosakonna spetsialist M. Pintson Tartu Vangla direktorile õiendi ettekande nr 3820 juurde, kus teatas, et 09.11.
34. a kella 08.15 paiku hommikuse loenduse ajal toimus eelvangistushoone
35. osakonna kambris nr 3054 intsident, mille käigus kinnipeetav Madis Pretke kasutas vanemvalvur Sirle Susseni suhtes solvavaid sõnu, sõimates S. Sussenit kõvahäälselt „vargaks ja värdjanärkakas“ /…/. Kuna S. Sussen avaldas 15.11.
36. a julgeolekuosakonnas toimunud vestluse käigus, et ta tundis ennast M. Pretke sõnadest solvatuna, kuid kriminaalmenetluse alustamist ei soovi, tegi M. Pintson ettepaneku viia M. Pretke suhtes läbi distsiplinaarmenetlus (t.l 44). Vanglaametnik Jekaterina Aboltõn esitas seoses 09.11.
37. a toimunuga küsimusi Kaili Kallasarule ja viimane vastas, et M. Pretke kasutas S. Susseni suhtes solvavaid väljendeid, kuna S. Sussen võttis temalt ära nööri. Sõimas vargaks ja värdjanärakaks. Talle anti korraldus sõimamine lõpetada. Kinnipeetav sõimas ja ähvardas (t.l 49). Kohtuistungil teatas tunnistaja Sirle Sussen kohtule, et
38. a detsembris hommikuse loenduse ajal läks ta kambrisse, kus asus M. Pretke ja tegi kontrolli. See oli E hoones,
39. sektoris, kambri numbrit ta ei mäleta. Ta avastas WC-s nööri. Kaili Kallasaru oli ka kaasas, ta oli kambri ukse peal. Kui S. Sussen avastas nööri, ütles ta M. Pretkele, et on korduvalt öelnud, et nööri ei tohi riputada ja ütles, et teeb ettekande. See oli korduv märkus. M. Pretke hakkas teda sõimama, et ta on värdjas ja varganärakas. Ta palus lõpetada, kuid kinnipeetav jätkas sõimamist. S. Sussen tõi talle seletuskirja 4 blanketi, et ta kirjutaks, miks tal oli nöör ja miks ta teda sõimas. Kinnipeetav ütles, et ei tee seletuskirja, kuna kaebab S. Susseni peale ja ta lastakse lahti. Tunnistaja teatas, et ta ei teadnud, kas M. Pretkele oli varasemalt määratud karistusi. Ta tegi talle korduvalt märkusi (t.l 66). Ülaltoodu alusel on kaebaja rikkumine tõendatud kahe vanglaametniku ütlustega, kes vahetult kuulsid kaebaja poolt solvavate väljendite kasutamist. Usaldusväärsed ei ole kaebaja ütlused selle kohta, et tema kambrikaaslane ütles S. Susseni kohta „varastaja harakas“, kui ta oli tualettruumis ja et S. Sussen arvas ekslikult, et kaebaja ütles seda (t.l 67). Vanglaametnikud ütlesid selgesõnaliselt, et kaebaja sõimas ja solvas kõva häälega ja korduvalt ning kohtu arvates ei ole võimalik, et selles situatsioonis oleksid eksinud kaks vanglaametnikku. Vanglaametnikel ei ole mingit põhjust kajastada 09.11.
40. a juhtunut teistmoodi, kui see oli. Vastupidi, kaebaja sai seoses 09.11.
41. a juhtunuga distsiplinaarkorras karistada ja tema suhtes pöörati seetõttu täitmisele ka Tartu Vangla 12.07.
42. a käskkirjaga nr 6-2/1175 ning 09.08.
43. a käskkirjaga nr ja 6-2/1330 tingimisi määratud kartserikaristused. Mitte ükski kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole solvanud S. Sussenit, ei leidnud tõendamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ütlused ja seletused juhtunu kohta on vastuolulised, ei ole usaldusväärsed ja on seega paljasõnalised. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alust ei ole. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaalutlusõigust on distsiplinaarkaristuse määramisel teostatud nõuetekohaselt ja määratud karistus on proportsionaalne ning seega on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 5