Obsah (5)

§ 108§ 113§ 101§ 167§ 88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. juuni 2013, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-12-45890

) § 100 mõttes. Hageja nõuab kostjalt

§ 108lg 1 alusel kohustuse täitmist.

Kuna hageja ning kostja ei ole lepingus kokku leppinud viivise määras juhuks, kui kostja rikub lepingu 2/8 punktist 6 tulenevat raha maksmise kohustust, on hageja seisukohalt, et poolte suhetele kohaldub seadusjärgne viivise määr

§ 113lg 1 ja 94 lg 1 alusel (0,0219 % päevas).

Kuna hagejale on teada kostjale tasutud summa üksnes

1. juuni 2010 seisuga, siis on hagejal võimalik esitada viivisenõue üksnes osalise suuruse ja perioodi
2. juuni 2010 kuni
3. november 2012 eest kokku vähemalt 223 eurot 31 senti (1181,56 eurot * 863 päeva * 0,000219). Hageja palub mõista kostjalt viivise välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi seaduses sätestatud määras väljamõistetavalt summalt. TsMS § 369 järgi võib pool esitada tulevase nõude täitmise hagi juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja esitas lisaks lepingust tuleneva tulevase nõude täitmise nõude, s.o nende summade väljamõistmiseks kostjalt, mille kostja saab edaspidi Mihkel Einaste´lt Harju Maakohtu 13.01.2009.a kohtumääruse täitmisena. Tartu Maakohus jättis hageja hagi
4. novembri 2012 määrusega käiguta.
5. detsembril maakohtule saadetud avalduses täpsustas hageja oma nõuet ning taotles tõendite kogumist kostjalt. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse
6. jaanuari 2012 määrusega käiguta.
7. jaanuaril 2012 täpsustas hageja uuesti oma hagiavaldust, hageja palus kostjalt mõista välja põhivõlg 2520 eurot 52 senti ja viivised 223 eurot 31 senti. Hageja palus mõista kostjalt välja viivised seadusjärgses määras võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja § 94 alusel alates
8. november 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni võlgnevuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras kohtuotsusega väljamõistetud põhivõla summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest
9. Kostaja palus
10. veebruaril 2013 maakohtule saadetud vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja nõue kostja vastu
11. märtsil 2008 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel pole tõendatud. Kostja leiab, et
12. märtsil 2008 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas kostja hagejale käendaja nõude Mihkel Einaste vastu summas 42 437 eurot 47 senti, mis tulenes Mihkel Einaste võetud laenust ning mille on võlausaldaja pööranud täitmisele täiteasjas nr 022/2007/
13. Nõude loovutusega läks kostjale üle käendaja (hageja) nõue, mis tulenes sellest, et hageja oli põhivõlgniku eest tasunud laenulepingu järgi nõutu. Loovutatud nõue ei saanud puudutada teisi õigussuhteid ja kokkuleppeid. Hagejal tekkis õigus nõuda vaid summasid, mis olid saadud või mida tuli arvestada loovutatud nõude täitmiseks saaduna.
14. jaanuari 2009 kompromiss tsiviilasjas nr 2-08-51123 puudutas üksnes kostja ja Mihkel Einaste vahelisi õigussuhteid, mitte suhteid kolmandate isikutega (sh hagejaga).
15. jaanuaril 2009 sõlmisid kostja ja Mihkel Einaste kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr 2-08-51123, mille punktis 1.1 võttis Mihkel Einaste enesele kohustuse tasuda kostajale kohtuasjas nõutud võlgnevus 1000 krooniste osamaksete kaupa. Kompromissi p-i 1.2 järgi kohustus Mihkel Einaste tasuma kostjale võlgnevuse tasumisega hilinemise korral leppetrahvi järelejäänud võlgnevuselt 5 protsenti kuus. Kompromissi p-i 1.2 osas oli tegu täiesti uue ja eraldiseisva kokkuleppe mida varem ei eksisteerinud. Tegemist oli uue Mihkel Einaste poolt hageja ees kokkuleppeliselt võetud kohustusega, mis polnud ühegi hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemeks. Ehkki kompromissi punktis 1.
16. on Mihkel Einaste kohustust nimetatud leppetrahviks, siis kokkulepitud igakuisest protsendimäärast tuleneb selle intressile omane iseloom, mistõttu on nimetatud kokkulepe sisuliselt vaadeldav siiski intressikokkuleppena. Ajavahemikul
17. juuli 2009 kuni
18. juuli 2010 on Mihkel Einaste jätnud korrapäraselt täitmata kompromissi punktist 1.1 tuleneva kohustuse, millest tulenevalt on kostja 3/8 arvutanud kompromissi 1.2 tulenevate kohustuse täitmiseks summa 1512 eurot. Kostja on Mihkel Einastelt kohtutäituri vahendusel saanud vähem raha, kui kostjal olnuks õigus kohtuliku kompromissi p-i 1.2 järgi saada. Loovutatud nõudest tulenevat põhivõlgnevust, mida kostjal oleks kohustus hagejale üle kanda (arvestades maha kostja teenustasud), Mihkel Einaste kostajale veel tasunud ei ole. Kohtuliku kompromissi sisuks olev leppetrahvi (viivise) kokkulepe oli kostja ja Mihkel Einaste vahel sõlmitud eraldiseisev kokkulepe, mis ei puudutanud hageja poolt kostjale loovutatud nõuet. Hageja nõue puudutas käendussuhtest tulenevate käendaja õiguste üleandmist ega saanud puudutada kostja ja Mihkel Einaste vahel selleks ajaks veel sõlmimata kokkuleppeid. Hageja pole tõendanud, et kostja poolt täiturilt saadud summad puudutasid loovutatud nõude täitmiseks tasutud summasid. Kostja leiab, et hageja nõude suurus on tõendamata. Hageja pole tõendanud, millest tulenevalt ta leiab, et kostja vastu lepingu alusel esitatud nõude suuruseks on 2520 eurot 52 senti. Ka hageja enda esialgses hagiavalduses on nõue täituri poolt kostjale tasutud 1181 eurot 56 senti. Hageja ei ole oma nõude esitamisel maha arvestanud kostja teenustasusid, millele kostjal lepingu alusel õigus oli.
19. veebruaril 2013 esitas maakohtule vastuse ka kostja praegune omanik ja juhatuse liige Andreas Eelmäe. Vastuse kohaselt on Andres Eelmäel vastuväide, et kohus kaasab kostja praegust juhatust menetlusse. Andreas Eelmäe ei saanud teada nendest nõuetest mis tegid eelmised juhatuse liikmed ja omanikud. Andreas Eelmäe pole kellegi raha endale hoidnud ja kuna tehingud tehti ja hagi aluseks olev juhtum leidis aset kostja eelmiste omanikega tegi Andreas Eelmäe ettepaneku vastutama panna nemad.
20. Maakohtule
21. veebruaril 2013 saadetud vastuses leidis hageja, et nõude loovutamise leping ei näe ette erisusi põhinõuete ja kõrvalnõuete täitmisena saadud summade loovutamise osas.
22. märtsil 2013 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Maakohus kohustas
23. märtsi 2013 määrusega kohtutäitur Risto Seppa esitama maakohtule täiteasja nr 027/2009/2926 toimiku. Kohtutäitur esitas toimiku
24. märtsil
25. Hageja esitas maakohtule
26. märtsil 2013 nõude täpsustuse paludes kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 1382 eurot 25 senti ning TsMS § 369 järgi need summad, mille kostja saab edaspidi Mihkel Einaste´lt Harju Maakohtu 13.01.2009.a kohtumääruse täitmisena, kuid kokku mitte rohkem kui 2520 eurot 52 senti. Hageja ei suurendanud põhivõlalt arvestamisele kuuluvat viivisenõuet. KOHTU SEISUKOHT
27. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb

§ 101

lg 1 p 1; 108 ja § 113 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1382 eurot 25 senti, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 290 eurot 38 senti (223 eurot 31 senti + 67 eurot 7 senti) ning viivis tasumata põhivõlalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.

juunist 2013 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka Harju Maakohtu

1. jaanuari 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-51123 kinnitatud kompromissi täitmiseks tulevikus laekuvast rahast 1138 eurot 27 senti. 4/8
2. Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: •
3. märtsil 2008 sõlmisid hageja ja kostja nõuete loovutamise lepingu. Lepingu p. 1 järgi loovutas hageja kostjale käendaja nõude Mihkel Einaste vastu summas 42 437 krooni 47 senti (2712 eurot 25 senti), mis tuleneb Mihkel Einaste võetud laenust ning mille on võlausaldaja pööranud täitmisele ja lisaks kahju, mis on hagejal tekkinud täiendavalt nõude täitmiseks võetud kohustustega. Lepingu p.-i 2 kohaselt on p.-s 1 nimetatud nõue hageja poolt kostjale loovutatud täielikult, st koos kõigi sellest tulenevate õigustega sh õigused viivistele ja leppetrahvidele. Lepingu punkt 6 järgi kohustus kostja kandma loovutatud nõude sissenõudmise tulemusena võlgnikult saadud summad 5 (viie) tööpäeva jooksul hageja kontole, sissenõutud summast on kostjal õigus kinni pidada teenustasu vastavalt oma hinnakirjale. • Harju Maakohtus on
4. jaanuaril 2009 kinnitatud tsiviilasjas nr 2-08-51123 Mihkel Einaste ja kostja vaheline kompromiss 42 437 krooni 47 sendi nõudes. • Tsiviilasjas nr 2-08-51123 tehtud lahendi alusel on algatatud täitemenetlus 027/2009/2926 . • Tartu Maakohtule
5. märtsil 2013 esitatud täitetoimiku täiteasjas 027/2009/2926 väljavõttest nähtub, et võlgnik Mihkel Einaste täiteasja raames tasutud summast 21 627 krooni 55 senti ehk 1382 eurot 25 senti on edasi kantud kostjale.
6. Hageja nõuab kostjalt nõude loovutamise lepingu täitmist, kuna selle lepingu p. 6 järgi kohustus kostja kandma loovutatud nõude sissenõudmise tulemusena võlgnikult saadud summad 5 (viie) tööpäeva jooksul hageja kontole. Kostja leiab, et Harju Maakohtus
7. jaanuaril 2009 kinnitatud tsiviilasjas nr 2-08-51123 kinnitatud Mihkel Einaste ja kostja vahelise kompromissi p.
8. 2 on eraldiseisev ja uus kokkulepe, puudutas üksnes kostja ja Mihkel Einaste vahelisi õigussuhteid.
9. Esmalt peatub kohus hageja 1382 euro 25 sendi nõudel. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja on sõlminud

1. märtsil 2008 nõuete loovutamise lepingu, hageja loovutas kostjale nõude 2712 eurot 25 senti. Lepingu p.-i 2 kohaselt on p.-s 1 nimetatud nõue hageja poolt kostjale loovutatud täielikult, st koos kõigi sellest tulenevate õigustega sh õigused viivistele ja leppetrahvidele. Lepingu p. 6 järgi kohustus kostja kandma loovutatud nõude sissenõudmise tulemusena võlgnikult saadud summad 5 (viie) tööpäeva jooksul hageja kontole. Seega on hageja nõue kostja vastu piiratud selle rahasummaga, mida kostja loovutatud nõude alusel võlgnikult saab. Maakohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks, et kostja on võlgnikult hageja loovutatud lepingu alusel saanud täitemenetluse käigus 1382 eurot 25 senti. Täitetoimiku täiteasjas 027/2009/2926 väljavõtte järgi on kostjale täiteasja 027/2009/2926 raames tasutud 1382 eurot 25 senti. Täiteasi on algatatud Harju Maakohtus
2. jaanuaril 2009 kinnitatud kompromissi alusel tsiviilasjas 2-08-51123 kostja 42 437 krooni 47 sendi nõudes Mihkel Einaste vastu. Kostja ei ole kompromissi alusel täitemenetluses laekunud raha hagejale üle kandnud, seega on hagejal saamata 1382 eurot 25 senti.
3. Kostja väited selle kohta, et
4. jaanuaril 2009 Harju Maakohtus kinnitatud kompromiss, eelõige selle p. 1.2 puudutas üksnes kostja ja Mihkel Einaste vahelist õigussuhet, jääb maakohtule arusaamatuks. Ühest küljest väidab kostja oma vastuses hagile, et
5. jaanuari 5/8 2009 kompromiss tsiviilasjas 2-08-51123 puudutas üksnes kostja ja Mihkel Einaste vahelisi õigussuhteid, mitte suhteid hagejaga. Samas vastuses väidab kostja aga, et üksnes kompromissi p. 1.2 on täiesti uus ja eraldiseisev kokkulepe, mida varem ei eksisteerinud. Kostja leidis lisaks, et ajavahemikul
6. juuli 2009 kuni
7. juuli 2010 on Mihkel Einaste jätnud korrapäraselt täitmata kompromissi punktist 1.1 tuleneva kohustuse, millest tulenevalt on kostja arvutanud kompromissi 1.2 tulenevate kohustuse täitmiseks summa 1512 eurot. Kostja leidis, et ta on Mihkel Einastelt kohtutäituri vahendusel saanud vähem raha, kui kostjal olnuks õigus kohtuliku kompromissi p-i 1.2 järgi saada. Kuna kompromissi p 1.2 puhul oli intressikokkulepe, on kostjal õigus saadud summa intressiks arvestada. Maakohtule jäävad kostja väited ebaselgeks. Iseenesest on õige, et hageja ei ole tsiviilasjas 2-08-51123 menetlusosaline. Kostja ei ole aga ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et tsiviilasjas 2-08-51123 ei oleks silmas peetud nõuet, mille hageja on kostjale loovutanud. Pigem vastupidi, kostja enda vastusest tuleneb, et kompromissi p. 1.1 peab silmas talle hageja poolt loovutatud nõuet. Põhimõtteliselt on võimalik, et pärast nõude loovutamist saab uus võlausaldaja sõlmida loovutatud nõude osas võlgnikuga seda muutvaid või täiendavaid kokkuleppeid (vt Riigikohtu
8. novembri 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-06 p.-i 13). Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja ja Mihkel Einaste oleksid soovinud loovutatud nõudele lisaks eraldi kokkuleppeid sõlmida, kohtule kostja esitanud ei ole. Uue võlausaldaja ja võlgniku vahelised kokkulepped ei saa muuta nõude loovutamise kokkulepet ennast. Nõuete loovutamise lepingu p.-i 2 kohaselt on p.-s 1 nimetatud nõue hageja poolt kostjale loovutatud täielikult, st koos kõigi sellest tulenevate õigustega sh õigused viivistele ja leppetrahvidele.

§ 167

lg 2 järgi on nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused tagatised ja õigused, mis lõppevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks nad on antud. Maakohus on seisukohal, et õigus Mihkel Einastelt nõuda lepptrahvi on loovutatud nõudega otseselt seotud kõrvalkohustus. Kuna maakohtul puuduvad tõendid täiendavate kokkulepete suhtes, siis leiab maakohus, et kompromissi p.s 1.2 on silmas peetud nõude loovutamise lepinguga hõlmatud kõrvalnõudeid. Maakohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et

1. jaanuaril 2009 kinnitatud kompromissi p.-i 1.2 ei saa käsitada eraldiseisva nõudena. Leppetrahv, mille nõudeõigus tekib juhul, kui Mihkel Einaste hilineb võlgnevuse tasumisega, ei saa praegusel juhul olla iseseisev nõue, mis eksisteerib ainult kostja ja Mihkel Einaste vahel. Hageja ja kostja vahelise nõude loovutamise lepingu p.-i 2 järgi on hageja loovutanud kostjale nõude täielikult, st koos kõigi sellest tulenevate õigustega sh õigused viivistele ja leppetrahvidele. Kostjal ei oleks leppetrahvi nõuet Mihkel Einaste vastu olnud, kui hageja ei oleks talle nõuet loovutanud. Kostja õigus leppetrahvile lõpeb, kui Mihkel Einaste tasub võlgnevuse. Seega leiab maakohus, et
2. jaanuaril 2009 kinnitatud kompromissi p.1.2 on hageja ja kostja nõude loovutamise lepingu p.-s 2 sätestatud kõrvalkohustus.
3. Kostja väidab, et loovutatud nõudest tulenevat põhivõlgnevust, mida kostjal oleks kohustus hagejale üle kanda, Mihkel Einaste kostjale veel tasunud ei ole. Maakohus on seisukohalt, et kuna kompromissi p. 1.2 ei ole kostja ja Mihkel Einaste vaheline nõuete loovutamise lepingust eraldiseisev kokkulepe, siis on kostjal kohustus Mihkel Einastelt saadu, olenemata sellest, kas see on põhi või kõrvalkohustuse täitmise tulemusena saadud, hagejale üle anda. Maakohus märgib lisaks, et kuna kompromissi p. 1.2 ei ole maakohtu seisukoha järgi eraldiseisev kokkulepe, siis ei ole põhjendatud ka kostja tuginemine

§ 88

lg-le 8, 6/8 mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks.

§ 88lg 8 on dispositiivne säte.

Piirangut selle kohta, millises järjekorras, ulatuses ja missuguste nõuete eest saadut tuleb kostjal hagejale nõude loovutamise lepingu alusel tasuda, nõuete loovutamise lepingus ei ole. Lepingu p. 6 järgi kohustus kostja kandma loovutatud nõude sissenõudmise tulemusena võlgnikult saadud summad 5 (viie) tööpäeva jooksul hageja kontole. Seega ei sõltu kostja kohustus hageja ees sellest, milliste kohustuste katteks ta loeb Mihkel Einaste tasutut ning kostjal tuleb tasuda hagejale ka leppetrahvi eest saadu.

1. Maakohu jätab tähelepanuta kostja juhatuse liikme Andreas Eelmäe
2. veebruaril 2013 maakohtule saadetud avalduse. Avalduse järgi ei ole Andreas Eelmäe kellegi raha endale hoidnud ja kuna tehingud tehti ja hagi aluseks olev juhtum leidis aset kostja eelmiste omanikega tegi Andreas Eelmäe ettepaneku vastutama panna nemad. Maakohus selgitab, et hagi on esitatud kostja kui juriidilise isiku vastu nõude loovutamise lepingu alusel, mille poolteks on hageja ja kostja. Kostja omanike ja juhatuse liikmete vahetus nõude õigusliku alust ei muuda.
3. Hageja nõuab lisaks kostjale kohtutäituri kaudu täiteasjas 027/2009/2926 tasutule ka tulevikus kostjale laekuvate summade üleandmist, hageja on piiranud oma nõuet kostja vastu kokku 2520 euro 52 sendiga. Maakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lisaks 1382 eurot 25 sendile tulevikus Harju Maakohtu
4. jaanuari 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-51123 kinnitatud kompromissi täitmiseks laekuvast rahast 1138 eurot 27 senti. Kostja on oma vastuses väitnud, et hageja ei ole oma nõude esitamisel arvestanud kostja teenustasusid. Kostja ei ole oma teenustasude arvestust kohtule esitanud. 12.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113lg 1 II lause kuni 14.

aprillini 2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas, alates 15. aprillist 2013 kehtiva redaktsiooni kohaselt

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kostja ei ole hageja viivisearvestust perioodil

1. juuni 2010 kuni
2. november 2012 vaidlustanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise seisuga 1181 euro 56 sendi suuruselt võlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 223 eurot 31 senti. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis tagastamata põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o perioodi
3. november 2012 kuni
4. juuni 2013 eest 67 eurot 7 senti (1382 eurolt 25 sendilt 54 päeva eest määras 0,0219% päevas, 1382 eurolt 25 sendilt 104 päeva eest määras 0,0212% päevas, 1382 eurolt 25 sendilt 61 päeva eest määras 0,024% päevas; 16 eurot 35 senti + 30 eurot 48 senti + 20 eurot 24 senti). TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka viivis alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras. 13. Arvestades hagi rahuldamist, Ts

MS § 162 lg-id 1-3 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, 7/8 milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 8/8