TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1261 Otsuse kuupäev 01.07.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Kitman Thulema AS kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.05.2013 otsuse nr.96-13/140989 tühistamiseks. 21.06.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Hankija Tartu Ülikool - esindaja jurist Anu Lõhmus Saloni Büroomööbli AS - esindajad: Marika Suisalu ja Lauri Adamson Resolutsioon Jätta Kitman Thulema AS kaebus rahuldamata Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda Tagastada Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse nr. 96-13/140989 toimik pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas 3-13-
- Saata kohtulahend haldusasjas 3-13-1261 menetlusosalistele ja Riigihangete vaidlustuskomisjonile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul edasikaevatava kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kohtulahendi avalikult teatavakstegemise menetlusosalistele teatavaks tehtud. aeg on Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Asjaolude kirjeldus 22.02.2013 avaldas Tartu Ülikool (hankija) riiklikus riigihangete registris hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu Ülikooli Raamatukokku lugemissaali mööbli ostmine“ (viitenumber 140989) hanketeate (HT). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 13.03.2013 esitasid riigihanke osas 2 pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas Saloni Büroomööbli AS ja Kitman Thulema AS. Riigihanke eesmärgiks on osta Tartu Ülikooli Raamatukogu lugemissaali sobiv mööbel koos transportimisega ja paigaldusega hankija poolt määratud ruumidesse. Riigihange oli kolmeosaline: Osa 1- toolid, osa 2 – lauad ja riiulid, osa 3 – nišširiiulid. Riigihanke 2 osas lükati Tartu Ülikooli kantsleri 22.04.2013 korralduse nr. 6-20.1/KV-23-6 p-ga 22 komisjoni ettepanekul tagasi Saloni Büroomööbli AS pakkumus ja p-ga 24 tunnistati edukaks Kitman Thulema AS pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) on 30.04.2013 laekunud Saloni Büroomööbli AS-i vaidlustus, milles on taotletud riigihanke 2 osas tehtud hankija otsuste vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja Kitman Thulema AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja Saloni Büroomööbli AS on märkinud, et algselt oli hankedokumendis kirjeldatud lauajalga alljärgnevalt: Hankedokumendi (HD) lisa 4.
- Lugemislaudade joonised. Metallkarkass: Horisontaalsed kandeosad nelikantmaterjal 20x
- Kelgujalad nelikantmaterjal 20x20; HD lisa 4.
- Sisekujundusprojekt lehekülg 10 p. 3.3.9.
- Lugemisalud: lauajalad terastoru 20x20 mm, pulbervärvitud halliks; HD lisa 2 Lauad ja Riiulid: Erinevalt joonistel olevast lauajalgade tehnilisest lahendusest, kasutada reguleeritava otsaga metalljalgu ning loobuda kelgujalast. Tulenevalt HD p-st 3.10 ja oma varasemast kogemusest on vaidlustaja Saloni Büroomööbli AS juhtinud hankija tähelepanu asjaolule, et suure laua jaoks jääb 20x20 mm nelikkanttorust lauajalg nõrgaks ning soovitas lauajala valmistamisel kasutada nelikanttoru mõõtudega 30x30 või 40x40 mm. Vaidlustaja on tunnistanud, et pakkumuse osa 2 tehnilises kirjelduses esitatud mõõt 20x20 mm on kirjaviga, mis jäi tehnilisel töötajal muutmata, pakkumuses on arvestatud jalgade materjaliks 30x30 mm nelikanttoru. Vaidlustaja on esitanud HD lisas 5 ja lisas 2.2 nõutud kinnitused pakkumuse vastavuse kohta kõikidele HD-s sätestatud tingimustele. Vaidlustaja on rõhutanud, et tema pakkumuses on kirjaviga, mitte sisuline viga. Tartu Ülikool (hankija) on olnud seisukohal, et antud juhul on olnud tegemist numbriliste näitajatega, mis on olnud hankijale arusaadavad. Isegi juhul kui hankijal oleks tekkinud kahtlus esitatud numbriliste näitajate suhtes, poleks olnud võimalik küsida pakkujalt selgitusi, vaidlustaja poolt on muudetud pakkumuse sisu. Kitman Thulema AS (
- isik vaidlustusmenetluses) on seisukohal, et tähtpäevaks esitatud pakkumuse hilisem muutmine või täpsustamine ei ole riigihangete seaduse (RHS) kohaselt võimalik, sest see kujutaks endas pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Hankijal ei ole õigust anda hilisemalt nõustumist kirjavigade parandamise osas. Riigihangete vaidlustuskomisjon on 30.05.2013 teinud otsuse nr. 96-13/140989 RHS § 126 lg 1 p. 5 ja lg 6 alusel alljärgnevalt:
- Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tartu Ülikooli otsused Saloni Büroomööbli ASi pakkumuse tagasilükkamise ja Kitman Thulema AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihanke 2 osas (Tartu Ülikooli kantsleri 22.04.2013 korralduse nr. 6-20.1/KV-23-6 p-d 22 ja 24);
- Mõista välja Tartu Ülikoolilt Saloni Büroomööbli AS-i kasuks vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 639,11 eurot. Enammakstud riigilõivu tagastamine toimub riigilõivuseaduses sätestatud korras. 2 Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui selgitused on antud vastavalt RHS § 56 lg 2 hanketeate ja hankedokumentide kohta, see tähendab, et hanketeates ja hankedokumentides juba esitatud tingimuste kohta, siis vastab pakkumus lõpptulemusena samaaegselt nii hanketeatele, hankedokumentidele kui ka selgitustele. Lisaks viitab vaidlustuskomisjon RHS § 117 lg
- Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankija oleks pidanud muutma HD lisades 2, 4.1, 4.3 ja 4.4 lugemislaudade jalgadele esitatud tingimusi, kui hankija oleks soovinud teraskanttorust lauajalgu 30x30 mm, mitte 20x20 mm nagu on sätestatud HD-s. Vaidlustuskomisjoni otsuses on märgitud ka, et riigihangete registrisse riigihanke 140989 kohta kantud dokumentidest on kontrollitav, et HD-s (lisades 2 - 4.1, 4.3 ja 4.4) ei ole pärast riigihanke väljakuulutamist 22.02.2013 tehtud mistahes muutust RHS § 36 alusel, sealhulgas ei saa hankija 11.03.2013 selgitusi käsitleda HD muutmisena. Vaidlustaja pakkumust, milles nähtub pakutavate laudade jalgade vastavus HD-le, ei saa tagasi lükata RHS § 47 lg 2 esimese lause alusel põhjusel, et pakkumus ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon on pidanud hankija otsust vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vastuolus olevaks RHS § 47 lg 1 ja lg 2 ning tunnistas selle kehtetuks. Kuna vaidlustuskomisjon on kehtetuks tunnistanud hankija otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta, siis ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspärast pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, iseenesest olla kooskõlas riigihankeseadusega. Seetõttu on tunnistanud vaidlustuskomisjon kehtetuks ka hankija otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. AS Kitman Thulema on esitanud 10.06.2013 kaebuse halduskohtule vaidlustades Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.05.2013 otsust vaidlustusasjas nr. 96-13/140989 selle tühistamise nõudes. Tartu Halduskohus on 11.06.2013 kohtumäärusega Kitman Thulema AS (
- Isik vaidlustusmenetluses) kaebuse menetlusse võtnud, tunnistanud vastustajaks hankija – Tartu Ülikooli ning kaasanud kolmanda isikuna Saloni Büroomööbli AS (vaidlustaja vaidlustusmenetluses) menetlusse. Kuigi riigihangete asjades on käsitletud kohtumenetluses kaebajana isikut, kes on algatanud vaidlustusmenetluse, on siiski kohtusse pöördujaks Kitman Thulema AS, kes on kohtumenetluses halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 16 tähenduses kaebuse esitaja. Antud asjas on kohus kaasanud vastustajana hankija Tartu Ülikooli, kuna kaebuses vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust, mis sisaldab hankemenetluse läbiviimist ning asjaolude hindamist haldusakti andmisel Tartu Ülikooli (hankija) poolt. Riigihangete vaidlustuskomisjoni ei pidanud kohus vajalikuks arvamuse andjana kaasata, kuna kohus nõudis VAKO´lt välja toimiku, mis sisaldab kõiki vajalikke dokumente. Kaebuse esitaja taotlused ja põhjendused Kaebuse esitaja Kitman Thulema AS vaidlustab VAKO 30.05.2013 otsust vaidlustusasjas nr. 9613/140989 täies ulatuses. Kaebuse esitaja hinnangul on Riigihangete vaidlustuskomisjon oma 30.05.2013 otsust tehes tuginenud asjaoludele, mida pooled ei ole esitanud ning väljunud vaidlustuse piiridest. Vaidlustuskomisjoni otsusest ei nähtu, et vaidlustuskomisjon oleks vaidlustaja 30.04.2013 vaidlustuses esitatud nõudeid ja seisukohti otsust tehes hinnanud. Kuna vaidlustuses puudus selgesõnaline nõue, ei saanud riigihangete vaidlustuskomisjon teha vaidlustuse pinnalt otsust, millega tunnistas kehtetuks hankija otsuse p-d 22 ja
- Kaebaja viitab, et HKMS § 41 lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS § 37 ning kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude või aluse kohta, mida kaebuses ei esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja väitel tuleneb see seisukoht ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-65-11, milles märgitakse, et hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte esitatud vaidlustuse õiguslik põhjendus. 3 Samuti viitab kaebaja vaidlustuskomisjoni poolsele HKMS § 157 lg 1 rikkumisele. Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjoni olemus ja töökorraldus sarnane kohtu töökorraldusele, samuti on vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavad nõuded samad kohtunikele esitatavatele nõuetele, mistõttu tuleb vaidlustuskomisjoni otsustele kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku sätteid. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ükski pool ei ole esitanud vaidlustuse kestel vaidlustuskomisjonile asjaolu hankija poolt RHS § 36 lg 4 nõuete rikkumise kohta, vaidlustuskomisjon on hinnanud nimetatud asjaolu omal algatusel ning jõudnud järeldusele, et hankija on rikkunud RHS § 36 lg 4 nimetatud nõudeid, mistõttu ei ole hankija poolt vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 47 lg 2 alusel õiguspärane. Samas on vaidlustuskomisjon jätnud täitmata ka HKMS § 157 lg 2 tuleneva nõude. Täiendavalt on kaebaja märkinud, et hankija palus pakkuda 30x30 mm mõõtmetega jalgu nimelt vaidlustaja soovitusel ja vaidlustaja sooviski täpselt selliseid jalgu pakkuda, kuid eksis pakkumuse koostamisel ning vaidlus toimub selle üle, kas vaidlustaja eksimus oli lubatav või mitte. Vaidlustaja on märkinud oma pakkumuses suure lugemislaua jalgade mõõtudeks 20x20 mm mõõdu 30x30 mm asemel. Tartu Ülikooli (hankija) põhjendused Hankija leiab, et vaidlustuskomisjoni otsus ei ole kooskõlas HKMS § 41 lg 1 ja § 157 lg 1 ja lg 2 sätestatuga; otsust tehes on vaidlustuskomisjon oma algatusel laiendanud vaidlustuse piire. Hankija möönab, et vaidlustuskomisjoni otsuse jõusse jäämisel tuleb hankemenetlus tühistada, kuna vaidlustaja ettepanekul tehtud täpsustus lauajalgade mõõtmete osas on käsitletav pakkujate eksitamisena. Kõik ülejäänud kuus pakkujat peale Saloni Büroomööbli AS, on esitanud pakkumustes 30x30 mm neliktoru, mistõttu oli nõutav tingimus arusaadav kõigile. Hankija seisukohalt toimus vaidlus selle üle, kas vaidlustaja eksimus oli lubatav või mitte. Hankija on märkinud, et ei nõustu vaidlustaja arvamusega, et pärast pakkumuste esitamist vaidlustajale küsimuse esitamisega oleks olnud võimalik vaidlusalune pakkumus vastavaks tunnistada. Hankija viitab RHS § 56 lg 3, mille kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist, seejuures selgituste küsimine on hankija õigus, mitte kohustus. Antud juhul oli tegemist konkreetsete numbriliste näitajatega, mis olid hankijale arusaadavad. Tartu Ülikool on märkinud, et riigihangete pakkumuste esitamise tähtpäev oli 13.03.2013 ning pakkumuste jõusoleku aeg oli 90 päeva, mis lõppes
- juunil 2013, seega peab kaebust perspektiivituks Kohtuistungil jääb Tartu Ülikooli esindaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palub vaidlustusotsus tühistada.
- isiku – Saloni Büroomööbli AS seisukohad
- isiku esindajad on kohtuistungil seisukohal, et vaidlustusotsus on seaduslik ning põhjendatud ning paluvad jätta selle jõusse.
- Isiku esindaja seisukohalt tulnuks hankijal vaidlustaja eksimuse märkamisel teha uus hankedokument. 4 Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et menetlusosalised on leidnud, et vaidlustuskomisjoni tegevusele laienevad HKMS-i sätted. Kohus osundab, et vaidlustuskomisjon on kohtuväline haldusorgan, mis lähtub oma tegevuses Riigihangete seaduse ja haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud menetlusreeglitest, mitte Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) sätetest. HKMS sätted laienevad halduskohtutele haldusasjade lahendamisel. Samuti on kaebaja ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.2011 lahendit nr 3-31-65-11, märkides, et hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte esitatud vaidlustuse õiguslik põhjendus. RHS § 121 lg 2 p 3 järgi peab riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses sisalduma vaidlustuse ese, selle vastuolu RHS sätetega ja põhjused, miks vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustaja (Salon Büroomööbli AS) on vaidlustuses välja toonud, et RHS § 50 lg 3 alusel tuleb edukaks tunnistada tema kui madalaima hinna pakkuja pakkumus ning haldusakt, mis tunnistas paremaks konkurendi pakkumise, tuleb kehtetuks tunnistada (nõue). Samuti on vaidlustaja osundanud, et pakkumuses oli tegemist kirjaveaga ning sisulised vead pakkumuse tagasilükkamiseks puudusid. Riigikohtu eelnimetatud lahendis on selgitatud, et vaidlustuses peavad sisalduma põhjused, miks vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Kohus on seisukohal, et nimetatud põhjused on vaidlustusest selgesti nähtavad. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p-s 22 on samuti osundatud, et vaidlustuse nõude piire ei mõjuta see, millisele normile või põhimõttele ei pidanud vaidlustaja hankedokumente vastavaks. RHS-s puudub eriregulatsioon, mille kohaselt vaidlustuskomisjon võiks oma otsuse tegemisel tugineda vaid vaidlustusmenetluse osaliste poolt esitatud õiguslikele väidetele. Küll aga tuleneb üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1), et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste õiguslikest seisukohtadest. Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka RHS § 119 lg 2, mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Seega on seaduse kohaldamine vaidlustuskomisjoni õigus ja kohustus ning vaidlustuskomisjon pole seotud vaidlustuse sõnastusega. Vaidluse all on hankemenetluses asjaolu, kuidas käsitleda Tartu Ülikooli poolt 11.03.2013 Riigihangete registrisse lisatud kõikidele pakkujatele nähtavat vastust Salon Büroomööbli AS-i küsimusele: „Hankija soovib kelgujalgade asemel lauajalgu, kuid ei muutnud joonisel toodud kelgujala materjali. 20x20 mm metalltoru jääb lauajala jaoks nõrgaks. Kas tuleks pakkuda 30x30 mm või 40x40 mm nelikanttoru“, millele hankija vastas:„Pakkuda tuleb 30x30 mm nelikanttoru“. TÜ 17.06.2013 vastusest (tl 31) kohtule selgub, et kõik ülejäänud pakkujad, v.a konkreetse küsimuse püstitaja Saloni Büroomööbli AS, esitasid oma pakkumused kooskõlas hankija täpsustustega lauajalgade mõõtude osas, see on suuruses 30x30 mm. Samas jäi nimetatud asjaolu tõttu Saloni Büroomööbli AS kvalifitseerumata, kuivõrd esitas enda sõnul inimliku veana ekslikult pakkumuse lauajalgadega suuruses 20x20 mm. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankija selgitusi lauajalgade mõõtude osas tuli käsitleda muudatustena hankedokumentides, ning hankijal tulnuks järgida RHS § 36 sätestatud reegleid, muuhulgas pidanuks hankija pikendama pakkumuste esitamiseks määratud tähtaega. Kuivõrd muudatusi ei tehtud õiguslikult korrektselt, tuli vaidlustuskomisjoni hinnangul lähtuda esialgsetest hankeandmetest, see on mõõtudest 20x20 mm ning tunnistada hanke 2 osas kvalifitseerujaks ning 5 ühtlasi parimaks pakkumuseks Saloni Büroomööbli AS-i väidetavalt ekslik pakkumus mõõtudes 20x20 mm. Kohus on erinevalt vaidlustuskomisjonist seisukohal, et lauajalgade mõõtude täpsustamist kõigile osalistele nähtavas dokumendis ei saa pidada niivõrd oluliseks asjaoluks, mis tingiks RHS § 36 rakendamise vajaduse. Kohus on seisukohal, et nimetatud mõõtude täpsustamine teenis hankemenetluses võimalikult kvaliteetse ning lugemissaali sobiva mööbli soetamise eesmärki. Nimelt on Tartu Ülikooli raamatukokku lugemissaali mööbli ostmise avatud hankemenetluse riigihanke Hankedokumendi nr 6-20.1/KV-23-23 p-s 1.
- sätestatud, et pakutav mööbel peab minimaalselt vastama lisades 1, 2 ja 3 esitatud tehnilistele tingimustele. Seega ei saa ka sellest hankedokumendi punktist tulenevalt pakkujatele ette heita, kui nad pakuvad 20x20 mm lauajalgade asemel vastupidavamaid 30x30 mm lauajalgu. Kohus märgib, et vaidlustaja pakkumust, millest nähtub pakutavate jalgade vastavus HD-le, ei saa tagasi lükata RHS § 47 lg 2 alusel põhjusel, et pakkumus ei vasta HD-s esitatud nõuetele. Asjaolu, et muudatuse läbi pakkuda tuleb 30x30 mm lauajalgu edastati kõikidele osapooltele Riigihangete registrisse, seega oli toimunud kõikide pakkujate teavitamine täpsustusest, pidi kohtu hinnangul tagama kõikide hankemenetluses osalejate võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse. Vaidlustuskomisjoni toimikust selgub, et kõik teised pakkujad arvestasid pakkumustes parandatud 30x30 mõõtudega. Oleks Saloni Büroomööbli AS olnud hoolikam ning parandanud oma pakkumust, kvalifitseerunuks temagi tingimustele. Kohtu erinev seisukoht Tartu Ülikooli poolsele mõõtude täpsustamisele õiguspärase hinnangu andmise osas ei tingi aga vaidlustuskomisjoni otsuse lõppjärelduse muutmist ning selle tühistamist, kuivõrd kohtu arvates on vaidlustuskomisjon õigesti riigihanke 2 osas vaidlustuse rahuldanud ning Tartu Ülikooli kantsleri 22.04.2013 korralduse nr 6-20.1/KV-23-6 p-de 22 ja 24 osas kehtetuks tunnistanud. Tartu Ülikool on oma vastuses kohtule märkinud, et pakkumuste kohta selgituste küsimine on hankija õigus mitte kohustus. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et hankija on rikkunud Saloni Büroomööbli AS osas haldusorgani RHS § 56 lg 3 tulenevat selgitamiskohustust. Andmete täpsustamise vajalikkus konkreetse pakkuja poolt oli kohtu hinnangul seda rohkem ilmne, kuivõrd Saloni Büroomööbli AS ise viitas varasemalt hankijale, et tegelikult võivad 20x20 mm läbimõõduga lauajalad osutuda liiga nõrgaks. Saloni Büroomööbli AS pakkumuse maksumuseks hanke 2 osas oli 53979,19 eurot ning Kitman Thulema AS esitas pakkumuse maksumusega vastavalt 56144,16 eurot. Nendest andmetest nähtuvalt on selge, et rahaliselt esitas vaatamata eksimusele mõõtudes parema pakkumuse Saloni Büroomööbli AS. Andnuks hankija Saloni Büroomööbli AS-ile võimaluse pakkumuses olevat kirjaviga parandada, see on puudus kõrvaldada, kvalifitseerunuks ka Saloni Büroomööbli AS täpsustatud pakkumus hankedokumendi tingimustele ning tema pakkumus tulnuks ilmselt tunnistada Hankedokumendi p 10.2 alusel odavaimana riigihanke 2 osas edukaimaks. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.06.2013 lahendi nr 3-3-1-24-13 p-s 22 osundanud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Eeltoodule tuginedes jätab kohus Kitman Thulema AS kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.05.2013 otsuse nr 96-13/140989 tühistamiseks rahuldamata. Kaebuse esitanud pool ei ole kohtuistungil osalenud ega täiendavaid seisukohti esitanud. Kohus on lähtunud asja lahendamisel ja kohtuotsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku peatükk 28 sätetest. 6 Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 7