Obsah (6)

§ 174§ 1741§ 440§ 162§ 175§ 468

Tsiviilasi nr 2-13-5308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. juuni 2013, Tartu kohtuma

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lg 4).

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
2. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
3. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Starman hagi Taavi Buki vastu
4. detsembri 2010 televisiooniteenuse kasutamise lepingu alusel võla kokku 361 eurot 11 senti väljamõistmiseks (tlk 2-5, 40).
5. märtsi 2013 avalduse kohaselt on kostja nõus tasuma võla 361 eurot 11 senti (tlk 52). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Eeltoodut ja kostja poolt kohtule esitatud avaldusi arvestades on kostja võtnud hageja nõude õigeks, hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 361 eurot 11 senti. 2. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda (tlk 5, 55-56). Kostja on nõus maksma ainult võla, menetluskulusid mitte (tlk 52). Kohus leiab, et

§ 162

lg-te 1-3 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. 3.

1741 lg 1 järgi määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 13. märtsi 2013 arvamusest nähtuvalt on tema menetluskuluks õigusabikulu 202 eurot 50 senti ja riigilõiv 75 eurot (tlk 46). Kostja peab hageja õigusabikulu 202 eurot 50 senti absurdseks (tlk 52). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja menetluskulu kokku 110 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulust 35 eurot). Arvestades nõude olemust, avalduse vormi, poolte vahel sisulise vaidluse puudumist ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu summas 35 eurot (

§ 175lg 1).

2. veebruari 2013 avalduses teatas kostja, et saab võlga hakata tasuma pärast vanglast vabanemist osade kaupa (tlk 43).
3. märtsi 2013 vastuses tunnistas kostja hageja nõuet summas 361 eurot 11 senti ning soovis selle tasuda 10 euro kaupa (tlk 52).
4. aprilli 2013 avalduses leidis kostja, et maksegraafikut on vara teha, sest tema vanglast vabanemise kuupäev võib muutuda ja ka töölesaamine ei ole kindel. 75euroseid osamakseid kostja tasuda ei jõua (tlk 64). Hageja pakkus kostjale
5. märtsi 2013 arvamuses maksegraafikut 100 euro suuruste osamaksetega (tlk 46) ning
6. aprilli 2013 ja
7. mai 2013 seisukohtades 75 euro suuruste osamaksega (tlk 56, 68). 2/3 Arvestades poolte pakutud maksegraafikute suuri erinevusi ning kostja viimast,
8. aprilli 2013 seisukohta, ei pea kohus võimalikuks määrata otsuses kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaega.

§ 468

lg 1 p 1 alusel kuulub käesolev otsus viivitamata täitmisele, kuid pooltel on võimalus ka pärast otsuse tegemist leppida omavahel kokku otsuse täitmise korras ja tähtajas. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 3/3