Obsah (7)

§ 21§ 22§ 20§ 201§ 24§ 19§ 241

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ele Liiv ja Imbi SidokToomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2013, Tallinn Tsiviilasj

§ 21

lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Ühistu põhikirja p 48 järgi oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal oli üle poole liikmetest.

§ 22

lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Nimetatu oli kooskõlas ühistu põhikirja p-ga 49, mistõttu ei ole asjakohased hageja väited, et koosolekul puudus kvoorum. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt oli hageja ühistu juhatuse liige kuni 04.01.

1. Seega lasus hagejal kohustus üldkoosolekute kokkukutsumiseks. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul juhatus üldkoosolekuid pärast
2. aastat kokku ei kutsunud. 16.08.2010 kirja nr 3-1/1110-1 kohaselt esitas AS Eesti Krediidipank ühistu liikmena hagejale nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks 07.09.2010, kell 17.
3. Asjaolu, et nimetatud nõue koos teatega hagejale edastati, tõendab 02.09.2010 akt ja foto. 07.09.2010 koosolekut ei toimunud. 17.08.2010 teatas koosoleku kokkukutsumise soovist ühistu liige M T . Kuivõrd juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud, oli ühistu liikmel, kooskõlas

§ 20lg-ga 4, õigus ise koosolek kokku kutsuda.

Käesoleval juhul seda õigust kasutati ja AS Eesti Krediidipank ühistu liikmena 20.09.2010 kutsus kokku ühistu üldkoosoleku 05.10.2010 kell 17.

1. Asjaolu, et hageja oli 05.10.2010 üldkoosoleku toimumisest teadlik, kinnitab hageja 05.10.2010 kiri AS-ile Eesti Krediidipank. Hagejal oli jätkuvalt võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda, mida hageja ei teinud. Kuivõrd koosolekut nimetatud ajal ei toimunud, otsustati kokku kutsuda uus koosolek 04.11.2010, millisele teatele keeldus hageja alla kirjutamast. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja K T . 24.11.2010 tegi AS Eesti Krediidipank hagejale ettepaneku koosoleku kokkukutsumiseks 09.12.2010, kell 17.
2. Kuivõrd hageja koosolekut nimetatud päeval kokku ei kutsunud, kutsus koosoleku kokku ühistu liige AS Eesti Krediidipank kooskõlas

§ 20lg-ga 4.

Kohus leidis, et õiged ei ole hageja väited, et kuivõrd juhatus koosolekut kokku ei kutsunud, on koosolek kokku kutsutud korda rikkudes. Antud juhul kutsuti koosolek kokku kooskõlas seadusega ja seetõttu, et vaatamata korduvatele nõudmistele hageja seda ei teinud. 3 Kohus ei nõustunud hagejaga, et antud juhul ei järgitud koosoleku kokkukutsumisel

§ 20lg-s 5 sätestatud vähemalt seitsme päevast etteteatamise nõuet.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt edastati e-kirjad koos koosoleku kutsega ühistu liikmetele 24.11.2010. Seega ei esitatud asjaolusid, millest kohus võib järeldada, et viidatud kuupäeval ei oleks saanud üldkoosolekut läbi viia või otsuseid vastu võtta. Kohus leidis, et 09.12.2010 üldkoosolek võis otsuseid vastu võtta, kuivõrd koosoleku kokkukutsumisel järgiti seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et juhatuse liikmete valimise raames otsustati tagasi kutsuda hageja ja valida juhatuse liikmeks uus isik, ei tähenda, et see toimus päevakorraväliselt. Kuivõrd üldkoosoleku päevakorras oli juhatuse valimine, võib nimetatu kaasa tuua isiku(te) muutuse. Hageja leidis, et päevakorraväliselt otsustati anda juhatusele volitus hooldusteenuse osutamiseks Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ-ga lepingu sõlmimiseks. Kohus leidis, et iseenesest ei ole vastava lepingu sõlmimine vastuolus ühistu põhikirjaga, kuna põhikirja p 35 kohaselt on ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega. Samas ei nähtu koosoleku teatest, et ühistu liikmetele anti osundatud küsimuse arutamisest eelnevalt teada. Antud juhul esineb üldkoosoleku päevakorrapunkt 5 raames vastu võetud otsusega, s.o volituse andmine juhatusele hooldusteenuse osutamiseks Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ-ga lepingu sõlmimiseks, vastuolu

§ 201

lg-ga 5, mis on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks kooskõlas

§ 24lg-ga 1.

Kooskõlas

§ 24

lg-ga 2 ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. KÜ Faehlmanni 3 18.05.2011 üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkt 3 kohaselt kinnitas üldkoosolek 09.12.2010 otsust Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ pakkumuse alusel hooldusteenuse ostmiseks ja juhatusele lepingu sõlmimiseks volituse andmiseks. Kohtule ei ole teada, et ühistu 18.05.2011 üldkoosoleku otsuseid oleks kohtus vaidlustatud. Seega kõrvaldas kostja omaalgatuslikult osundatud vastuolu ja kohtul puudub alus nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja esitas aegumise vastuväite otsuse kehtetuks tunnistamise osas kooskõlas

§ 24lg-ga 1.

Kuivõrd KÜS § 13 lg 3 on korteriühistu otsuste vaidlustamisel erinormiks, tuleb sellest juhinduda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada 09.12.2010 KÜ Faehlmanni 3 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisus või alternatiivselt otsus nr 5 tühistada. Kohus ei põhjendanud, miks ta vältis hageja esiletoodu vaagimist seoses M. Telleri ühistu juhatusse valimisega. Otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus ei nõustunud hageja väidetega, et ühistu liikmel on õigus olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse (põhikirja p 25 alapunkt 3); kuna M. T ei olnud ühistu liige, ei olnud õiguslikku alust tema kandidatuuri ülesseadmiseks, juhatusse valimiseks ja volituse andmiseks hooldusteenuslepingu sõlmimiseks. 09.12.2010 ühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt tuli päevakorra järgi tegeleda päevakorrapunkti 5 all juhatuse liikmete (juhataja) valimisega. Otsusest ei selgu, miks ei vasta tõele hageja väited, et päevakorraväliselt otsustati kutsuda ühistu juhatuse liikme kohalt tagasi hageja; tingituna hageja juhatusest tagasikutsumisest otsustati valida uueks ühistu juhatuse liikmeks M. T; päevakorraväliselt võeti vastu otsus Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ pakkumine hooldusteenuse osutamiseks vastu võtta ja anda juhatusele volitus sõlmida viidatud äriühinguga vastav leping; kuna päevakorda, eeldades, et kellelgi oli õigus sellist päevakorda 4 otsustamiseks ette panna, ei olnud selliselt üldkoosolekule ette antud, puudus õiguslik alus hääletada-otsustada küsimusi, mida sel päeval päevakorras ei olnud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejaga, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine (

§ 19lg 1 p 2).

Seega ei ole juhatuse liikme valimisega n-ö hõlmatud senise juhatuse liikme tagasikutsumine, need küsimused peavad olema päevakorras teineteisest selgelt eristatud. Üldkoosolekul tuleb lähtuda päevakorrast. Kuna hagejat ei olnud võimalik kostja juhatusest tagasi kutsuda, ei olnud õiguslikku alust uue juhatuse liikme valimiseks. Kostja põhikirja p 56 kohaselt ühistus, kus on vähem kui 10 liiget, valib üldkoosolek ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. Seega sai kostja juhatuses korraga olla vaid üks isik. Vaadates eraldiseisvalt hagi vastuse lisaks 12 olevat kirja, tuleb eristada ühistu juhatusele suunatud üldkoosoleku kokkukutsumise ettepanekut tahteavaldusest, millega AS Eesti Krediidipank ise üldkoosoleku kokku kutsub. Hageja ei nõustunud, et ta sai 24.11.2010 kätte vastavasisulise teate. Et üldkoosoleku kokkukutsumise teade jõustus 02.12.2010, ei ole oluline, kas ja kui jah, siis millal hageja sellest teatest teadlikuks sai, millal sooviti ühistu juhatuselt, et üldkoosolek kokku kutsutaks, jne. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise vahele ei jäänud ettenähtud seitset päeva, s.t esines

§ 20lg 5 rikkumine. Tähtaeg hakkas kulgema 03. detsembrist (Ts

ÜS § 135 lg 1) ja lõppes

1. detsembril (
2. detsember oli koosoleku päev, mistõttu seda etteteatamise ajavahemikku paigutada ei saa), seega oli etteteatamine kõnesoleva teate põhjal 6 päeva. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud hageja esiletoodut, et ühistu põhikirja p 4 järgi oli ühistu tegevuse eesmärgiks elamu ühine majandamine ja haldamine täieliku isetasuvuse põhimõttel, millest järeldus, et kostja peab majandama ja haldama ise, see ei toimu kellegi teise poolt. Seega ei olnud hoolduslepingu sõlmimiseks pakkumise vastuvõtmine ja väidetavale uuele juhatuse liikmele lepingu sõlmimiseks volituse andmine õiguspärane ka sel põhjendusel. Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ-d ei ole olemas, M. T anti 09.12.2010 üldkoosolekul volitus teha tehing õiguslikult mitteeksisteeriva ühinguga. Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ
3. märtsi makseteatise nr F3-40-2 põhjal on tuvastatav, et tekkisid haldus-, hooldus-, raamatupidamis- ja koristusteenus ning nendega seonduv kulu (tasu), mida kostja (ja korteriomanikud) sisseostetuna ei vajanud ja ilma milleta oli ühistu hageja eestvedamisel siiani hakkama saanud; sooviti (igakuist) makset reservfondi. Kohus ei vastanud hageja märgitule, et on alust arvata, et hooldusteenuse osutamise tulemina suurenevad/suureneksid korteriomanike, sh hageja jaoks, vastavad kulud, mis tähendab hageja omandiõiguse rikkumist (PS § 32), kuivõrd hageja peab loobuma rahasummadest, millised seonduvad kõnesolevate suuremate kuludega. Ka sel põhjendusel ei saa pidada õiguspäraseks kirjeldatud tegevust, sh üldkoosoleku vastuvõetud otsustust, kõnesoleva hooldusteenuse osutamise lepingu sõlmimise mõttes. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud hageja tõstatatut seoses väidetava ühistu 18.05.2011 üldkoosolekuga, miks hageja märgituga ei nõustunud. 16.10.2012 kohtuistungil ei esitanud kostja koos 18.05.2011 üldkoosoleku protokolliga üldkoosoleku registreerimislehte, mis protokollist nähtuvalt oli selle lahutamatuks osaks. Järelikult ei olnud registreerimislehte olemas ja seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kes liikmeist eelviidatud koosolekul osales. Protokolli põhjal jääb lahtiseks, kuivõrd oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Vastavalt kõnesolevale protokollile oli 18.05.2011 üldkoosoleku päevakorras (p 3) korteriühistu üldkoosoleku protokollide 09.12.2010 ja 02.02.2011 kinnitamine. Ei selgu, miks neid protokolle oli vaja kinnitada ja millisel õiguslikul alusel oli võimalik protokolle kinnitada. 18.05.2011 seoses päevakorrapunktiga 3 otsustati päevakorraväliselt küsimust, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates (kui eeldada, et selline teade oli) märgitud - kinnitada ühistu 09.12.2010 üldkoosoleku otsus (üldkoosolekul vastuvõetud otsus ei ole samastatav üldkoosoleku toimumise kohta vormistatud protokolliga) nr 5, s.t Pindi Kinnisvarahooldus 5 OÜ pakkumise alusel hooldusteenuse ostmises ja juhatusele lepingu sõlmimiseks volituse andmises. Kuivõrd päevakord oli teine, ei olnud niisugust otsust võimalik vastu võtta (rikuti

§ 201lg-t 5).

Kõnesolev otsustamine oli tühine, kuivõrd otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (

§ 241lg 1).

Äriühingut ärinimega Pindi Kinnisvarahooldus OÜ ei ole olemas, mistõttu oli otsustamine arusaamatu ja sisutühi. Otsust seoses olematu isikuga oli alust käsitada tühisena:

§ 241lg 1 koostoimes Ts

ÜS §-ga 87; seadusest tulenev keeld teha otsustusi seoses olematu juriidilise isikuga, tuleb praegusel juhul nt koostoimes TsÜS §-st 24, § 26 lg-test 1-2 ja §-st 30. 18.05.2011 üldkoosolekul väidetavalt vastuvõetud eelmärgitud otsus ei olnud sama sisuga, nagu analoogne otsustus vastavalt 09.12.2010 ühistu üldkoosoleku protokollile (otsus nr 5): uues variandis oli juttu hooldusteenuse ostmisest. Lisaks eelnevale oli see väidetavalt kinnitatud otsus tühine ka seetõttu, et üldkoosoleku kutsus kokku, sh määras päevakorra ja viis läbi (kui eeldada, et lisaks M. Tosales koosolekul veel teisi isikuid) M. T, kes ei olnud ühistu juhatuse liige. Ka selles mõttes rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kutsub kokku ja üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, st õige juhatus; lisaks ei ole teada, kuidas, millise etteteatamisega 18.05.2011 üldkoosolek kokku kutsuti; ei ole alust lähtuda

§ 24

lg-st 2, kohaldada tuleb KÜS §-i 13 (eeskätt lg-t 3), mis reguleerib ammendavalt korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist. Seega ei ole vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 alust (kuivõrd vastavat reguleerimata küsimust ei ole) kohaldada täiendavalt

sätteid seoses korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega. Lisaks näeb

§ 24

lg 2 ette otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmise (otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet hageja ei esitanud), KÜS § 13 lg 3 aga otsuse tühistamise nõudmise. KÜS viidatud norm on erinorm

üldnormi(de) kõrval. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid (

§ 21lg 1).

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed (

§ 21lg 3).

Üldkoosoleku otsus on tühine ka siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (

§ 241lg 1).

Vastustajate seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.02.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba hagiavalduses esitatud asjaolusid ning neile on maakohus hinnangu andnud. Ebaõige on apellandi arusaam põhikirja p 25 alapunktist

1. Nimetatud punkti kohaselt on ühistu liikmel õigus valida ja olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse, kuid nimetatud sättest ei tulene, et juhatusse ei võiks kuuluda ka muu isik, kes ühistu liige ei ole. 6 Selline keeld puudub põhikirjas. Juhatuse valimine kuulub üldkoosoleku pädevusse (põhikirja p 39 alapunkt 6). Mingeid piiranguid juhatuse liikme valimiseks põhikirjas kehtestatud ei ole. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud kokkukutsumise korda. Hageja ise peab ennast juhatuse liikmeks (juhatajaks) ning pidanuks seetõttu olema ise aktiivne üldkoosoleku kokkukutsumisel, kui seda nõudsid ühistu liikmed. Vaidlus puudub selles, et hageja seda ei teinud pikema aja vältel ning keeldus ka vastu võtmast üldkoosoleku toimumise teateid (t.l. 68-69, I kd). Nimetatut kinnitas ka tunnistaja K T kohtuistungil (t.l.170, I kd). Hageja ei ole ümber lükanud kostjate poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt ei ole hageja juhatuse liikmena kokku kutsunud üldkoosolekut juba 1999 aastast. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et kuna päevakorra punktis 5 oli juhatuse liikmete (juhataja) valimine, siis ei olnud üldkoosolek pädev hagejat juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuma. Põhjendatud on kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid (üldkoosoleku vastavaid otsuseid) selle kohta, et ta oli üldse jätkuvalt juhatuse liige (juhataja). Äriregistri väljavõtte kohaselt on hageja valitud juhatuse liikmeks 06.04.
2. Põhikirja p. 53 kohaselt juhatuse liikme volitused algavad valimise päevast ja kestavad ühe aasta ja p. 57 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg 2 aastat. Kostja väidete kohaselt ei ole üldkoosolekut kokku kutsutud alates 1999 a. Seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise automaatset pikenemist tähtaja möödudes, s.t juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes ühistu vastava üldkoosoleku otsuse alusel. Hageja on kinnitanud maakohtu 16.10.2012 kohtuistungil, et selliseid üldkoosolekuid toimunud ei ole (t.l. 132, I kd). Lisaks eeltoodule leiab kolleegium, et üldkoosolek oli pädev ka päevakorra p. 4 ja 5 alusel juhatuse liiget tagasi kutsuma. See pidi olema mõistetav ka hagejale, kuna põhikirja p 56 kohaselt valitakse ühistule juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. Seega sai uut juhatajat valida vaid üksnes siis, kui eelmine on tagasi kutsutud. Maakohus on andnud ülejäänud hageja väidetele hinnangu, millega kolleegium täielikult nõustub. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 7