Obsah (7)

§ 119§ 17§ 80§ 81§ 110§ 115§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-803 Haldusasi P. G. kaebus Rahandusministeeriumi vastu tekitat

§ 119lg 1; § 121 lg 4; § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

1. 15.04.2013 edastas P. G. Tartu halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2. 16.04.2013 määrusega (määrus jõustus 20.05.2013) on Tartu halduskohus edastanud kaebuse kohtualluvuse korras lahendamiseks Tallinna halduskohtule. P. G. kaebus saabus Tallinna halduskohtusse ja registreeriti (haldusasi nr 3-13-803) 27.05.
4. Kaebusematerjalist nähtuvalt Viru maakohtu 28.04.2010 otsusega väärteoasjas nr 4-087426 määrati P. G.-le VMS § 166 järgi karistuseks 12 päeva aresti. Kaebaja kandis karistuse ära perioodil 03.05.2010 - 15.05.2010 Ida Politseiprefektuuri Narva arestikambris. Viru maakohtu 28.04.2010 otsus tühistati Tartu ringkonnakohtu 14.01.2011 määrusega. 05.05.2011 on Rahandusministeerium maksnud kaebajale hüvitist 31,98 eurot (tl 6).
5. 10.06.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „Kaebuse alusel järeldab kohus, et kaebus on esitatud Rahandusministeeriumi vastu alusetult arestis viibitud aja eest (perioodil 03.05.2010 - 15.05.2010) kahju hüvitamise taotlemiseks. Seejuures on ebaselge, mida peab kaebaja silmas nõude esitamisel: „palun kohut mõista rahandusministeeriumilt välja kompensatsioon nimetatud õigusvastaste toimingute eest...“. Kaebajal tuleb täpsustada, milliseid toiminguid kaebaja silmas peab ja millise kompensatsiooni/kahju väljamõistmist kaebaja taotleb. Kahju hüvitamise taotlemisel tuleb selgitada, milles tekitatud kahju seisneb. Samuti jääb ebaselgeks, kelle vastu on suunatud kompensatsiooni/kahju nõue, mida kaebaja soovib saada kahe aasta pikkuse väärteomenetluse eest. Kaebaja väitel on kohus venitanud asja sisulist läbivaatamist. Seega tuleb kaebajal täpsustada, kas kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks selles osas on suunatud kohtu vastu. Kohus juhib tähelepanu, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist võib isik nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

§ 17

lg 3 kohaselt kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks Justiitsministeerium. Seega tuleb kaebajal kaebust täiendada ja selgelt määratleda, kelle ja missuguse tegevusega kaebajale kahju on tekitatud. /.../ Kaebusele lisatud AS Swedbank väljavõttest (tl 6) nähtub, et Rahandusministeerium on kaebajale 05.05.2011 kandnud üle hüvitise summas 31,98 eurot. Kaebuse alusel võib tõlgendada, et kaebaja ei ole rahul Rahandusministeeriumi poolt kaebajale 05.05.2011 ülekantud hüvitise suurusega. Samas jääb ebaselgeks, mida peab kaebaja silmas taotledes lisaks kompensatsioonile „+ kõikvõimalikud maksud nimetatud summa osas“. Arusaamatu on, milliseid makse, millises summas, millistel asjaoludel kaebaja leiab, et talle tuleks veel hüvitada. Kaebusest ei selgu, miks on kaebaja Rahandusministeeriumi poolt juba 05.05.2011 väljamakstud hüvitise vaidlustamiseks pöördunud kohtusse alles 15.04.2013 ning miks ei jätkanud hüvitise väljamõistmisega seonduvate asjaolude selgitamist/täpsustamist koheselt hüvitise väljamõistmise järgselt. Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebaja pöördunud küll 12.05.2011 kaebusega (koos riigi õigusabi taotlusega) Tallinna halduskohtu poole Rahandusministeeriumi vastu kahju hüvitamiseks seoses väärteoasjaga nr 4-08-7426 (haldusasi nr 3-11-1174), kuid 25.07.2011 on kaebus tagastanud ja riigi õigusabi taotlus jäetud rahuldamata, sest kaebaja ei kõrvaldanud puuduseid. Nimetatud kohtumäärust kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega ei ole kaebaja pidanud kaebuse edasist kohtulikku menetlemist vajalikuks. /.../

§ 80lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

Vastavalt

§ 81

lg-le 1, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta (

§ 81lg 4).

Haldusasja toimikust nähtuvalt edastas P. G. 15.04.2013 esmalt Tartu halduskohtule võõrkeelse kaebuse, mille kohus on lasknud kohtu vahendite arvel tõlkida eesti keelde. Kaebusele on lisatud veelgi mitmeid võõrkeelseid dokumente. Kohus selgitab, et juhul kui kaebaja soovib, et kohus edaspidi käsitleks nimetatud dokumente tõenditena, siis tuleb esiteks märkida, mida kaebaja nimetatud dokumentidega tõendada soovib. Seejärel tuleb esitada dokumentide eestikeelsed tõlked. Vastasel juhul jätab kohu need tähelepanuta. Kohus selgitab, et kaebuse täiendus tuleb esitada eesti keeles. Vastasel juhul tuleb taotleda

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. /.../ Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

§ 115sätestab nõuded menetlusabi taotluse sisule.

Kohus lisab riigilõivu 2 tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotluse blanketid määrusele. Kaebajal tuleb need nõuetekohaselt täita ja tagastada kohtule. Seejuures kohus selgitab kaebajale, et kaebaja võimalik maksejõuetus ei ole ainukeseks põhjuseks, milletõttu kohus kaebaja menetlusabi taotlused rahuldama peaks. Seega tuleb kaebajal esmalt kõrvaldada vastavalt kohtu selgitustele kaebuse puudused, et selguks kaebuse edasise menetlemise perspektiiv, millest omakorda sõltub, kas ja milleks kaebajal kohtus oma õiguste kaitsmiseks menetlusabi vajadus võib esineda“. Kohus andis kaebajale aega puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

1. Kaebaja on 25.06.2013 Viru maakohtu kaudu edastanud kohtule võõrkeelse (veneinglise) avalduse. Avalduse alusel kohus tõlgendab, et kaebaja on esitanud (mitte vormikohase) taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisatud on eestikeelsel blanketil vormistatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, lisaks on esitatud eestikeelsel blanketil vormistatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis. KOHTU SEISUKOHT
2. Menetlusabi taotlused. Kohus selgitab, et kaebaja ei ole 25.06.2013 kohtule edastatud dokumentidega kõrvaldanud menetlusabi taotluste (riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks) ega ka kaebuse puudusi. Seega lähtub kohus taotluste lahendamisel kohtule esitatud kaebusematerjalist ja 25.06.2013 esitatud dokumentidest. Kohus on kaebajale eelnevalt selgitanud, et kaebaja võimalik maksejõuetus ei ole ainukeseks põhjuseks, miks kohus kaebaja menetlusabi taotlused rahuldama peaks, vaid oluline on hinnata ka asja olulisust kaebaja jaoks ja kaebuse perspektiivi. Kohus, hinnanud esitatud taotlusi, on seisukohal, et esiteks, kuigi kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võib kaebaja olla maksejõuetu, siis ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine, kuna esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus selgitab oma vastavat seisukohta järgnevas punktis
3. Samuti ei ole kaebaja kõrvaldanud riigi õigusabi taotluse puudusi ega esitanud nõuetekohast taotlust, vaatamata sellele, et kohus vastava blanketi kaebajale koos 10.06.2013 määruse ärakirjaga edastas. Seega ei ole esiteks üldse selge, milleks (millise probleemi lahendamiseks) kaebaja riigi õigusabi taotleda soovib. Riigikohus on 16.04.2013 lahendis asjas nr 3-3-1-12-13 asunud järgmisele seisukohale: „Nimelt peab kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kolleegium on seisukohal, et kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks, siis hõlmab RÕS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida soovitakse vaidlustada. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi“. Teiseks, kuna kohtu hinnangul on kaebus nagunii perspektiivitu, siis kohus leiab, et tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seega eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Kaebuse nõuetekohasus. Kaebaja poolt 25.06.2013 kohtule edastatud dokumentidega ei ole kaebaja kõrvaldanud ka kaebuse puuduseid. Kohus on seisukohal, et kaebuse alusel võib tõlgendada, et kaebaja ei ole rahul Rahandusministeeriumi poolt kaebajale 05.05.2011 ülekantud hüvitise suurusega. Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebaja pöördunud 3 küll 12.05.2011 kaebusega (koos riigi õigusabi taotlusega) Tallinna halduskohtu poole Rahandusministeeriumi vastu kahju hüvitamiseks seoses väärteoasjaga nr 4-08-7426 (haldusasi nr 3-11-1174), kuid 25.07.2011 on kaebus tagastanud ja riigi õigusabi taotlus jäetud rahuldamata, sest kaebaja ei kõrvaldanud puuduseid. Nimetatud kohtumäärust kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega ei ole kaebaja pidanud kaebuse edasist kohtulikku menetlemist vajalikuks. Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodud andmetest nähtuvalt on kaebaja pöördunud küll pärast hüvitise ülekandmist (05.05.2011) tähtaegselt (12.05.2011) halduskohtusse (haldusasi nr 3-11-1174), kuid kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puuduseid, siis kaebus tagastati. Kuigi kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti halduskohtusse, ei tähenda see, et kaebaja võib samas asjas uuesti kohtusse pöörduda alles kahe aasta pärast, so 12.05.2013 (haldusasi nr 3-13-803). Kuna ilmselgelt on kaebetähtaeg praeguseks oluliselt möödunud ja ei nii pika perioodi puhul ei saa kohtu hinnangul olla mingeid püsivaid objektiivseid põhjuseid, mis takistasid õigeaegselt kohtusse pöörduda ja mille tõttu kaebetähtaeg ennistamisele kuuluks, siis on kaebus Rahandusministeeriumi vastu kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks kaebust enam uuesti käiguta jätta, kuna kaebetähtaeg ei kuuluks nagunii ennistamisele, isegi siis, kui kaebaja seda taotleks. Seega kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, nii

§ 121

lg 1 p 2 alusel seetõttu, et kaebuse puudused on kõrvaldamata, kui ka

§ 121lg 2 p 1 ja p 2 alusel põhjusel, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 4