← Eesti

3-12-2031/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2031 Haldusasi OÜ Soodne & Moodne kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja ma

§ 151lg 2 p 1 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

  1. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4.Käesolev määrus saata menetlusosalistele elektrooniliselt. Edasikaebamise kord kaebuse läbivaatamata jätmiseks Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Soodne & Moodne kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 13.07.2012 otsuse nr 12.2-3/8047-11 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kohus määras 26.02.2013 kohtumäärusega kaebajale tähtaja nõude täpsustamiseks hiljemalt 15.03.2013 ning vastustajale kaebuse nõude osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 25.03.
  2. Samuti andis kohus määrusega menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 15.04.
  3. Kaebuse esitaja esitas kohtule 15.03.2013 kaebuse täpsustuse, mille kohaselt jääb ta oma esitatud taotluse juurde ning palub tühistada PMTK 13.07.2012 otsus nr 12.2-3/8047-11 ja teha PMTK-le ettekirjutus 16.04.2012 tagastustaotluse täitmiseks, alternatiivselt, kui otsuse tühistamine ei ole võimalik ega vajalik: tuvastada PMTK 13.07.2012 otsuse nr 12.2-3/8047-11 õigusvastasus ja teha PMTK-le ettekirjutus 16.04.2012 tagastustaotluse täitmiseks. Vastustaja esitas 25.03.2013 kohtule ja vahetult kaebaja esindajale oma seisukoha kaebuse täpsustusele, milles on väljendanud seisukohta, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ning esitas taotluse kaebuse tagastamiseks. Samuti märgib vastustaja, et juhul kui kohus leiab, et kaebeõigus siiski on, tuleks kaebus tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Vastustaja leiab kohtule esitatud taotluses, et kaebaja ei saa enam nõuda vaidlusaluse otsuse tühistamist, kuna selles sätestatud tagastusnõude täitmise tähtaeg on tänaseks möödunud ning seeläbi on haldusakt kaotanud kehtivuse. Küll aga ei nõustu vastustaja sellega, et kaebaja saaks nõuda otsuse õigusvastasuse tuvastamist ning selgitab seda alljärgnevaga. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine oma olemuselt on menetlustoiming, mille kohta vormistatakse haldusakt. Seega mitte haldusakt iseenesest ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, vaid toiming, mille kohta haldusakt vormistatakse. Haldusaktil selles kontekstis on informatiivne tähendus – selles antakse isikule teada tagastusnõude pikendamisest kui toimingust ning põhjendatakse, miks haldusorgani arvates oli see selles olukorras õigustatud ja põhjendatud. Seda, et sellise toimingu kohta vormistatakse motiveeritud otsus sätestab KMS § 34 lg
  4. Iseenesest on ka tagastusnõude rahuldamine või rahuldamata jätmine sõltumata sellest, et selle kohta vormistatakse haldusakt (maksuotsusena), menetlustoiming. Seda on öelnud ka Riigikohus otsuse 33-1-64-12 punktis
  5. Tagastusnõude kontroll kui selline on protsess, mis on suunatud lõppeesmärgina sellele, et tuvastada, kas tagastusnõudeks on alust või mitte. Vahepealne tagastusnõude täitmise pikendamine või peatamine või muud menetlustoimingud on üksnes osa protsessist, mille lõpptulemusel jõutakse otsusele, mis saab seisneda, kas tagastusnõude rahuldamises või rahuldamata jätmises. Seega lõppkokkuvõttes on tagastusnõude rahuldamise eelduseks siiski asjaolu, kas tagastusnõudeks on alus või ei ole. Selle tuvastamisele aitab kaasa selleks läbiviidud kontrollimenetlus. Ehk, et isegi, kui asuda seisukohale, või kui kohus tuvastab, et mingi vahepealne maksuhalduri menetlustoiming (nt tagastusnõude täitmise pikendamine) on olnud õigusvastane, kuid kontrollimenetlus on veennud maksuhaldurit, et tagastusnõudeks alus puudub, ei saa maksuhaldur seda täita sõltumata võimalikest vahepealsetest menetlusnormide rikkumistest. Ehkki, nagu öeldud, on ka tagastusnõude rahuldamine või rahuldamata jätmine menetlustoiming, vormistab tagastusnõude rahuldamata jätmisel maksuhaldur maksuotsuse. Seega saab isik vahepealseid menetlustoiminguid vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Maksuhalduri vastavat seisukohta toetab ka halduskohtumenetluse seadustiku4 § 45 lg 3, mille kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja menetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kõnealusel juhul aga on vastustaja selgitanud, et isegi, kui tagastusnõude täitmise pikendamine oleks olnud käesoleval juhul õigusvastane, ei saa sõltumata sellest faktist maksuhaldur rahuldada tagastusnõuet, kui selleks puudub alus ning see on tuvastatud. Seega ei saa kaebusega saavutada ka kaebuse eesmärki. Nagu kaebaja on selgitanud, on tema tuvastamiskaebuse eesmärgiks tagastusnõude rahuldamine. Vastustaja on aga seisukohal, et kui tagastusnõudeks alus puudub, ei saa seda rahuldada ka juhul, kui maksuhaldur oleks vahepeal rikkunud menetlusnorme. Seda aga, kas maksuhalduri võimalik menetlusnormide rikkumine oli selline, mis tingis isikule õigusi rikkuva haldusakti andmise (võimalik maksuotsus), saab hinnata üksnes lõpliku haldusakti vaidlustamise läbi. Kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja on lisaks tuvastamiskaebusele esitanud ka kohustamiskaebuse, mille sisuks on maksuhaldurile ettekirjutuse tegemine kohtu poolt tagastustaotluse täitmiseks. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub õigus ka kohustamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on eelpool viidatud lahendis selgitanud, et kohustamiskaebuse rahuldamisel ei ole õige kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale sisendkäibemaksu.

§ 41

lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib kohus nõude rahuldamise korral teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus peab arvestama võimalusega, et tagastamisele kuuluv summa võib olla muutunud seoses kaebaja poolt vahepealsel ajal tehtud tehingutega või muude asjaoludega. Õige on kohustada haldusorganit toimingu tegemist uuesti otsustama, mis tähendaks maksuhalduri kohustust uuesti hinnata, kas sisendkäibemaksusumma tuleb kaebajale tagastada ja kui, siis millises summas, või on vajalik teha uus otsus tagastamise peatamiseks. Tulenevalt eelnevast, on vastustaja seisukohal, et isikul puudub tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1.

Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja kaebeõiguse puudumine pole nii ilmselge, siis tuleb kaebus tagastada põhjusel, et sellega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

Täiendavalt märgib vastustaja vastuseks kohtu küsimusele tagastusnõude menetlemise staadiumi kohta, et kaebajale on koostamisel lähipäevadel kontrollakt, mille osas on tal võimalik siis talle selleks antud tähtaja jooksul esitada oma vastuväited. Võimaliku tekkiva maksukohustuse tagamiseks on seatud kaebaja ettemaksukontole eelarest Eesti Vabariigi kasuks. Kaebuse esitaja märgib vastuses taotlusele, et ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei saaks nõuda vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja on ise oma 25.03.2013.a. menetlusdokumendis selgitanud, et „tagastusnõude kontroll kui selline on protsess, mis on suunatud lõppeesmärgina sellele, et tuvastada, kas tagastusnõudeks on alust või mitte. Vahepealne tagastusnõude täitmise pikendamine või peatamine või muud menetlustoimingud on üksnes osa protsessist, mille lõpptulemusel jõutakse otsusele, mis saab seisneda, kas tagastusnõude rahuldamises või rahuldamata jätmises. Seega lõppkokkuvõttes on tagastusnõude rahuldamise eelduseks siiski asjaolu, kas tagastusnõudeks on alus või ei ole.“ Kaebaja juhib siinkohal tähelepanu, et vastustaja ei ole siiani teinud tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, kuigi selleks seaduse alusel antud maksimaalne tähtaeg on möödunud. Lubatuks ei saa pidada tagastusnõude kontrollimenetluse tähtaja pikendamist õigusvastaste otsustega, järelikult pikendamise otsuste õigusvastasus saab mõjutada otseselt ka menetluse lõpptulemust. Kui tuvastada, et menetluse pikendamine oli õigusvastane, siis on menetluse lõpp saabunud ja esineb alus tagastustaotluse kohta otsuse tegemiseks. Menetlust ei saa õigusvastaselt määramatult pikendada. Õige ei ole seega vastustaja arvamus, et isegi kui maksuhalduri vahepealne menetlustoiming on olnud õigusvastane, kuid kontrollimenetlus on veennud maksuhaldurit, et tagastusnõudeks alus puudub, ei saa maksuhaldur seda täita. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur kontrollimenetlust lõpetanud, mistõttu ei ole ta teinud tagastusnõude kohta otsust ega ka tuvastanud, et tagastusnõude rahuldamiseks puudub kindlasti alus. Kaebaja arvates ei ole õiguspärane olukord, kus maksuhalduril on hoolimata õigusvastasest menetluse pikendamisest jätkuvalt lubatud venitada otsuse tegemisega. Kuna ette on nähtud konkreetsed tähtajad ja reeglid tagastusnõude kontrollimisele, siis peab maksuhaldur neist kinni pidama ja menetlustoimingute võimalik õigusvastasus toob kaasa olukorra, kus edasine kontrollimenetluse jätkumine on lubamatu. Seega rikub menetlustoiming kaebaja õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist või toimingust ja järelikult on tuvastamiskaebus lubatav ja ka eesmärgipärane. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et kohustus tagastustaotlus täita ja kontrollimenetlus lõpetada tuleneb ka värskest Riigikohtu järeldusest. Käesolevas asjas pikendas MTA 13.07.2012.a. otsusega käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 18.08.2012.a.. Enne kuupäevea saabumist, 15.08.2012.a., tegi Tallinna Halduskohus kohtumääruse ja rahuldas MTA taotluse haldustoiminguks loa andmiseks ja andis loa aresti seadmiseks OÜ Soodne & Moodne ettemaksukontole summas 30 000 eurot. Riigikohus selgitas 30.04.2013.a. määruses asjas nr 3-3-1-8-13, (p.14), et nõude aktsepteerimisega on maksuhaldur käibemaksu tagastusnõude kontrollimenetluse lõpetanud. See tähendab, et ka käesolevas asjas lõppes kontrollimenetlus enammakse kandmisega ettemaksukontole (17.08.2012.a.). Asjaolu, et aresti seadmine oli õigustamatu, ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja kaebaja oma sellekohaseid seisukohti siinkohal ei esita. Küll aga annab kontrollimenetluse lõppemine aluse kohustamiskaebuse esitamiseks käesolevas asjas. Vastustaja ei teinud maksuotsust tagastusnõude täitmise tähtaja maksimaalse tähtaja jooksul ja ei ole seda teinud siiani. Seega ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul suudetud põhjendada tagastusnõude rahuldamata jätmist. Eelviidatud Riigikohtu otsuses punktis 20 on kohus rõhutanud, et kui tagastusnõude rahuldamata jätmist ei ole võimalik tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul põhjendada, tuleb nõue rahuldada. Sellest tulenevalt on kaebajal õigus kohustamiskaebuse esitamiseks ja see õigus oleks isegi juhul, kui kohus ei pea lubatuks tuvastamiskaebust, sest ilmselgelt on tagastusnõude täitmise tähtaeg ületatud ja menetlus on lõppenud. Seega tuleb vastustajat kohustada tagastustaotlust koheselt täitma. Kuna menetlus on lõppenud, ei saa vastustaja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel keelduda. Ülaltoodud kokkuvõttes jääb kaebaja seisukohale, et tal on olemas kaebeõigus nii tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse esitamiseks. Praegu vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral on kohtul õigus kohustada vastustajat koheselt tagastustaotlust täitma, sest lubatuks ei saa pidada õigusvastase menetlusega tagastustaotluse täitmisega venitamist. Seega on kaebajal põhjendatud huvi PMTK 13.07.2012.a. otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest kui vastustajat kohustada tagastustaotlust täitma, on kaebajal võimalik saada tagasi enammakstud käibemaks. Kohustamiskaebuse esitamine on lubatud ja vajalik seetõttu, et tagastusnõude täitmise maksimaalne tähtaeg on möödunud ja kuna vastustaja pole suutnud selle aja jooksul nõude rahuldamata jätmist põhjendada, peab ta nõude rahuldama. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuse esitaja soovib oma kaebusega saavutada esmalt PMTK 13.07.2012 otsuse nr 12.2-3/8047-11 tühistamist ning PMTK-le ettekirjutuse tegemiseks 16.04.2012 tagastustaotluse täitmiseks. Alternatiivina on kaebaja palunud tuvastada PMTK 13.07.2012 otsuse nr 12.2-3/8047-11 õigusvastasus ning teha PMTK-le ettekirjutus 16.04.2012 tagastustaotluse täitmiseks. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud otsuse alusel pikendati kaebuse esitaja käibemaksu tagastusnõude summas 30 096 eurot täitmise tähtaega kuni 18.02.2012, on pikendamise tähtaeg möödunud ning haldusakt kaotanud oma kehtivuse. Sellest tulenevalt ei ole võimalik haldusakti enam tühistada. Õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on kaebaja märkinud, et selle tagajärjel on võimalik vastustajat kohustada täitma tagastusnõuet, ühtegi muud põhjendust kaebaja tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina kaebuse täpsustuses ega ka vastustaja seisukohale esitatud vastuväidetes välja ei too. Arvestades nii kaebaja kui ka vastustaja esitatud väiteid ja andmeid ei ole vastustaja, vaatamata kaevatava otsusega antud tähtaja lõppemisele, teinud otsustust tagastustaotluse lahendamiseks. Kohustamiskaebust tagastamisotsuse lahendamiseks on võimalik esitada kohtule ka ilma kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamiseta. Kohustamise nõude osas nõustub kohus vastustajaga, et kohtul ei ole võimalik kohustada vastustajat täitma tagastustaotlust, kohtul on aga võimalik kohustada vastustajat lahendama kaebaja esitatud tagastustaotlust. Sellele on oma vastuses kaebuse täpsustusele viidanud ka vastustaja. Alles peale vastustaja vastavat otsustust oleks kohtul võimalik hinnata, kas vastustaja tegi otsustuse õiguspäraselt ja põhjendatult või tuleb rahuldada kaebaja taotlus. Ka pelgalt kaevatava otsustuse õigusvastasuse tuvastamine ei too kaebajale soovitud tagajärge. Kohus, tuvastades otsuse õigusvastasuse, ei saaks kohustada vastustajat tagastustaotlust täitma, kuna tuvastamiskaebus kohustava ettekirjutuse tegemist ette ei näe. Käesoleval juhul ei saavuta kaebaja esitatud taotlustega kaebuse eesmärki ning kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Vastavalt

§-le 108 lg 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.