Obsah (12)

§ 163§ 171§ 158§ 146§ 106§ 172§ 65§ 23§ 126§ 132§ 165§ 173

2-12-22379 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määrusetegemise aeg ja koht 11. juuli 2013.a., Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-12-22379 Tsiviilasi Võlgniku M

§ 163lg 7 alusel.

10. Määruse ärakiri rahandusministeeriumile. saata Merilin Kersonle, Andrus Õnnikule ning Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 29.06.2012 kuulutati välja Merilin Kersoni pankrot. 01.02.2013 esitas haldur kohtule jaotusettepaneku kinnitamiseks. 22.02.2013.a. kinnitas kohus jaotusettepaneku. 10.06.2013.a. esitas pankrotihaldur lõpparuande ning 28.06.2013.a. esitas halduri menetlusabi taotluse. 10.07.2013.a. teatas võlgnik Merilin Kerson Pärnu Maakohtule, et on lõpparuande kätte saanud ja ei vaidle sellele vastu. Aruande kohaselt tuginedes

§-le 158 p 1 teatab Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotihaldur kohtule, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks seaduses ettenähtud viisil ja teeb ettepaneku lõpetada Merilin Kerson ´i (pankrotis) pankrotimenetlus

§ 158lg 4 alusel raugemisega.

Vastava otsuse on teinud ka võlausaldajate 10.06.2013.a. üldkoosolek. Järgnevalt esitab pankrotihaldur

§ 158

lg 3 märgitud aruande: 2 2-12-22379 1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivara ja selle müügi arvelt on laekunud järgmised summad: 1.

1. Pankrotivara müügist 1.
2. Laekunud intressid 1.
3. Laekunud töötasu ja sellega võrdsustatud summad 1.
4. Konto algjääk KOKKU 350,00 € 17,83 € 2 653,37 € 0,75 € 3 021,95 €
5. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised väljamaksed: 2.

1. Pankrotihaldur on võlgnikule maksnud välja summad, millele vastavalt TMS § 131 ei saa pöörata sissenõuet, kokku summas 2.
2. Massikohustused: 2.2.
3. Ametlikud Teadaanded 2.2.
4. Panga teenustasud 2.
5. Pankrotimenetluse kulud: 2.3.
6. Ajutise halduri tasu 2.3.
7. Haldur tehtud vajalikud kulud 2.3.
8. Halduri tehtud vajalikud kulutused ( arvestuslik) KOKKU VÄLJAMAKSED: 2 636,40 € 12,47 € 6,39 € 6,08 € 373,08 € 179,00 € 168,00 € 26,08 € 3 021,95 €
9. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude Kaupa. Käesolevas menetluses ei ole jaotiste alusel väljamakseid teostatud:
10. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudeid ei tunnustatud ja puudus pandiga koormatud vara.
11. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Merilin Kerson ´i pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara.
12. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotimenetluses tegi haldur koha peal kindlaks pankrotivaraks oleva korteriomandi seisukorra ning tegeles kinnisasjale ostjate leidmisega. Haldur suhtles korteriühistuga ning tegi kindlaks pankrotimenetluse ajal tekkinud kommunaalkulud, mis jäid ostja kanda. Koheselt pankrotimenetluse alguses vormistas haldur ümber võlgnikule kuulunud pangakontode kasutusõiguse ja hoiustas pankrotivarasse laekunud vahendeid võlgniku kontol SEB Pank AS-is. Haldur on teostanud võlgnikule igakuiselt mittearestitava sissetuleku osas väljamakseid . 7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Merilin Kerson ´i (pankrotis) pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 21 583,00 eurot järgmiselt: Võlausaldaja Tunnustatud nõuete summa Jaotised % JÄÄB SAAMATA I JÄRK nõuded puuduvad II JÄRK MCB Finance OÜ 1 169,58 5,55 1 169,58 SEB Pank AS 7 373,69 34,98 7 373,69 Koduliising OÜ 1 481,41 7,02 1 481,41 3 2-12-22379 Krediidikassa AS 404,88 1,92 404,88 Swedbank AS 79,07 0,38 79,07 Imatra Elekter AS 485,51 2,30 485,51 KÜ Palivere Põllu 8 144,51 0,69 144,51 Taebla Kodu AS 1 309,58 6,21 1 309,58 BIGBANK AS 5 867,66 27,83 5 867,66 Elion Ettevõtted AS 971,84 4,61 971,84 ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 393,64 6,61 1 393,64 House of Brands OÜ 399,62 1,90 399,62 Kokku II järgus 21 080,99 100,00 21 080,99 III JÄRK SVEA Finantseerimine OÜ 502,01 100,00 502,01 Kokku III järgus 502,01 100,00 502,01 KOKKU NÕUDEID 21 583,00 21 583,00
13. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta , mida haldur kavatseb veel esitada. Merilin Kerson ´i (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

1. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 9.
2. Kohtukulud: Merilin Kerson ´i (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. 9.
3. Halduri tehtud vajalikud kulutused Jaotusettepanekus on kinnitatud halduri tehtud vajalikud kulud kokku summas 168 € (140 € + käibemaks). Lisaks on haldur teinud kulutusi bürookuludele (sideteenus, paber, koopiad jms) ka jaotusettepaneku koostamisele järgnenud 4 kuu jooksul (veebruar – mai) kokku summas 96,00 eurot (so a´20 € /kuus + käibemaks). Vajalikud kulud on kandnud OÜ Pärnu Pinker Albert, mille kaudu haldur tegutseb. 10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotimenetluses on võõrandatud kogu vara. Pankrotivaraks olnud korteriomandi võõrandamine oli raskendatud selle tõttu, et müüdav korter oli kasutuskõlbmatu ja amortiseerunud, puudus küte ja elekter jne. Pankrotimenetluse ajal kasvasid kohustused korteriühistu ees veel ~150 € võrra. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik töötanud, kuid tema igakuine töötasu on olnud väiksem, kui mittearestitav sissetulek. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Merilin Kerson (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Merilin Kerson´i (pankrotis) puhul ei esine

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamatajätmiseks. Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotimenetluses puudusid isikud, kes oleksid olnud valmis täitma tema usaldusisiku ülesandeid. 10.06.2013.a. toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsusega tehti kohtule

§ 172

lg 6 tulenev ettepanek jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 11.Maksejõuetuse põhjus 4 2-12-22379 Võlgnik Merilin Kerson´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõime ülehindamine laenukohustuste võtmisel ning maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa kinnisvarahindade madalaseis, mille tõttu ei õnnestunud kinnisvara vajaliku hinnaga müüa. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2008.a. lõpp, kui võlgnik ei suutnud tasuda laenu SEB Pank AS-ile, olid tekkinud võlgnevused teenusepakkujate ees ning BIGBANK AS alustas võlgnevuste sissenõudmist täitemenetluse korras. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 12.Pankrotihalduri tasu Merilin Kerson´i (pankrotis) pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 367,83 € (korteriomandi müük, laekunud intressid), millelt

§ 65

1 lg 1 kohaselt on ette nähtud halduri tasu alammääraks 91,96 eurot ning

§ 651 lg 2 kohaselt halduri tasu ülemmääraks 128,74 €.

Kuna nimetatud tasu ei ole ilmselgelt vastavuses halduri poolt tegelikult tehtud tööga, siis tuleb käesoleval juhul seaduse analoogiat kasutades võtta halduri tasu määramisel aluseks

§ 23lõigetest 1,2,3,5 ja 6 tulenev.

Merilin Kerson´i pankrotimenetluses teostas pankrotihaldur järgmised toimingud:

1. Koostas ja edastas teated võlausaldajatele 1 tund
2. Vormistas ümber võlgniku pangakonto kasutaja (arved 2-s pangas) 1 tund
3. Tutvus kohapeal võlgnikule kuuluva korteriomandiga 1 tund
4. Valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku, s.h. tegi vastavad ettevalmistused, häälte arvu määramine jms. 1 tund
5. Koostas

§ 126vastava aruande 1 tund 6.

Koostas

§ 132ettenähtud aruande 0,5 tund 7.

Kogus nõuded, valmistas ette ja viis läbi nõuete kaistmise koosoleku 2 tund

1. Valmistas ette ja viis läbi korteriomandi enampakkumised 2 tund
2. Koostas ja esitatas jaotusettepaneku 1,5 tund
3. Suhtles võlgniku ja võlausaldajatega 2 tund
4. Jälgis võlgniku sissetulekuid ja teostas mittearestitava osa kandeid 1 tund
5. Suhtles Maksu- ja Tolliametiga (tuludeklaratsiooni esitamine) 1 tund
6. Pidas halduri toimikut 1 tund
7. Valmistas ette ja viis läbi üldkoosoleku menetluse lõpetamiseks, menetluskulude kinnitamiseks jms 1 tund
8. Koostas käesoleva aruande 2 tund Kokku 19 tundi

§ 23

lg 3 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot Käesoleval juhul taotleb haldur tunnitasu summas 64 eurot /tund, mis on 2/3 seaduses ettenähtud tunnitasu ülemmäärast. Vastavalt halduri ülesannete täitmiseks kulunud ajale on halduri tasu 1 216,00 € Käesolevas menetluses puuduvad vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, seetõttu taotleb haldur tasu lubatud piirmäärade ulatuses hüvitamist riigi vahenditest välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Võlausaldajate 10.06.2013.a. koosoleku otsusega kinnitati halduri pankrotihalduri tasuks 397,00 €, mille väljamaksmist taotleda riigi vahendite arvelt menetlusabi korras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning Merilin Kerson pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. 5 2-12-22379 Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.

§ 163

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt

§ 163

lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Merilin Kerson´i poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja vajalik ning halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Haldur on kulutanud menetluses 19 tundi, tasumääraga 64 eurot tunnis, so kokku 1 216 eurot. Haldur taotleb tasuks 397 eurot, mis hüvitada riigi õigusabikorras riigi vahenditest. Pankroti halduri kuludena kuulub hüvitamisele kulud summas 96 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivarast. Kohus nõustub halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurusega.

§ 65

lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnik on 10.07.2013.a. kirjalikult kinnitanud, et nõustub halduri tasuga. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Kohus leiab, et antud asjas puudub selline pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluses tekkinud kulusid, sh halduri tasu hüvitada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Merilin Kerson on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 172

lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 10.06.2013, kus võlausaldajad on otsustanud, et juhul, kui kohus algatab Merilin Kerson kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Merilin Kerson’i täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole 6 2-12-22379 menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 165

lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.

§ 173

lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7