← Eesti

2-12-43084/9

Obsah (14)§ 142§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 218§ 175

2-12-43084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.mail 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 16.01.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 15.02.
  2. Samas esitas SMS Kiirlaen OÜ kostjale ka laenu tasumiseks arve nr 13137 summas 2 525 krooni, tasumise tähtajaks 15.02.
  3. Kostja ei ole laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. SMS Kiirlaen OÜ loovutas 19.03.2008 nõude hagejale. Laenulepingu p 11.1 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti 0,058%-ni. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg oli 15.02.2008 on hageja arvestanud viivist alates 16.02.
  4. Hageja nõuab kostjalt viivist 126,92 eurot. Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt välja mõista 16.01.2008 sõlmitud laenulepingu alusel väljastatud arve nr 13137 alusel tasumisele kuuluv summa 161, 38 eurot; 16.01.2008 sõlmitud laenulepingu p 11.
  5. alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress 0,058% päevas summas 126,92 eurot. Samuti jätkata laenuandja poolt 16.01.2008 väljastatud arve nr 13137 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 24.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
  6. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Aru talu Matsi küla Varstu vald Võrumaa 2

(5)on kohtule postiasutuse poolt tagastatud korduvalt märkustega “adressaat ei ela antud aadressil ja viibib pikemat aega mujal” (tl 27, 28). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Aru Matsi küla Varstu vald Võrumaa (tl 29). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 31-33) ei ela E. P. aadressil Aru talu Matsi küla Varstu vald Võrumaa ja ta elab Soome Vabariigis, täpsem asukoht on politseile teadmata (tl 31). Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on E. P. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati detsembris 2007.a. Hageja vastuse kohaselt on ta otsinud kostja andmeid interneti otsingumootorite kaudu ning helistanud hagejale teadaolevatele kostja telefoninumbritele, kuid need toimingud ei ole tulemust andnud (tl 37). 3. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 20.veebruaril 2013 (tl 42). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades

§ 407

lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad kostja ja esialgse kreeditori vahel sõlmitud laenulepingust, kostjale saadetud arvest, maksekorralduse laenu väljastamise kohta, nõuete loovutamise raamlepingu, võlanõuete üleandmise akti (tl 7-15). 4.Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1, 3; 82 lg 7; 100; 101 lg 1; 113 lg 1; 396; 410 lg 1; 741 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on 3

(5)kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 5. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 288,30 eurot; sh laenulepingu alusel tasumisele kuuluv summa 161, 38 eurot; seisuga 23.10.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 126, 92 eurot ja hageja poolt mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt viivis 0,058% päevas põhivõlalt, so laenu summalt 161,38 eurolt alates 24.10.2012 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures 23.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (126,92 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude ( 161, 38 euro) summat. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot. Tulenevalt

§-dest 133 lg 1; 139 lg 2 ja RLS § 57 lg 1, Lisa 1 on hageja hagiavalduse esitamisel www.e-toimik.ee kaudu tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 60 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud kulu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses on hagejat esindanud hageja töötaja Janar Tasa volikirja alusel vastavalt

§ 218

lg 2 sätestatule.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, kuid antud tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. 4

(5)

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude (kohtukulude) kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu

§ 144p 1 alusel.

Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§-s 218 nõuetele. Käesolevas asjas on hageja OÜ Dominus Inkasso seaduslik esindaja juhatuse liige Janar Tasa allkirjastanud hagiavalduse. Äriregistrist nähtuvalt on hageja põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt. Hageja ei ole kohtule esitanud ka hageja lepingulise esindaja kulusid (õigusabikulusid) tõendavaid dokumente. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.