Korteriühistuseaduse (
) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 3
¹ lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜ Jõhvi Jaama 35 a põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarset, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügiveo, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtosttarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 24.11.2011.a on 427,03 eurot, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot (tl 8,9). Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis
Kostja on jätnud teenuste eest tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.
lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist juhul, kui kostja on viivitanud teenuste eest tasumisega. Antud juhul puuduvad TsMS § 423 sätestatud alused, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei vabasta kostja väide selles, et talle väidetavalt pole arveid esitatud, kostjat tema kohustusest tasuda
Kostja tõendeid, et tal puudub seisuga 24.05.2012 võlgnevus hagejale, esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus ka hagi rahuldamata jätmiseks. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, so summas põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot. 427,03 eurot, sh Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 4 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.