KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2013 Tallinn Haldusasja number 3-12-457 Haldusasi T. L. kaebus Tallinna Linnavalit

) § 8 lg 1 § 11 lg-d 22 ja 3 ning Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 määruse nr 11 „Maamaksuvabastuse taotlemise ja menetlemise kord“ punktid 1, 2, 5, 7, 10 ja

1. Samuti on korralduses lähtutud maamaksuvabastuse avaldusest ja Tallinna maamaksu registri andmetest (tl 45).
2. 05.03.2012 esitas T. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2) Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korralduse nr 127-k (tl 4–5) tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata T. L.-i maamaksuvabastuse avaldus. Kohus jättis kaebuse selles esinevate puuduste tõttu korduvalt käiguta (tl 13–15, 26–27). 27.06.2012 määrusega võttis kohus kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korralduse nr 127-k osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kaebaja avalduse uuesti läbi vaatamiseks menetlusse ja 29.05.2013 määrusega määras kohus haldusasja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
3. Kaebuse kohaselt kuulub T. L.-i ja tema abikaasa H. L.-i ühisomandisse Tallinnas aadressil xxx x-x ja xxx x-x korteritest kokku ehitatud korter, mis on kasutusel perekond L.-i elukohana. Rahvastikuregistris on T. L.-i registreeritud elukohaks xxx x-x. Kaebaja leiab, et maamaksuvabastuse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendamatu, kuivõrd kaebaja elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinna linn ning elukoht asub elamus, mille aluse maa eest kaebaja maamaksuvabastust taotleb. Seega on kaebaja täitnud kõik maamaksuvabastuse saamiseks nõutavad eeltingimused. Olenemata asjaolust, et kaebajale kuuluva korteri näol on tegemist kahe eraldi korteriomandiga, asuvad need kõrvuti ühes ja samas elamus ning ühel ja samal kinnistul. Kaebaja pöördumistele Tallinna linna poole on vastatud, et kinnistu aadress ja elukoharegistreeringu aadress ei ühti. Tallinna linna seisukoht on kaebajale arusaamatu ka seetõttu, et kaebaja on enne 01.01.2012 (ehitusluba väljastati 15.02.2012) esitanud ka korteriomandite liitmiseks ehitusloa taotluse, mistõttu pidi linnale olema teada, et formaalselt kaks eraldi olevat korteriomandit on tegelikkuses üks ühine korter. Maamaksuvabastuse avalduse rahuldamata jätmisega on rikutud kaebaja suhtes teiste Tallinna linna koduomanikega võrreldes võrdse kohtlemise põhimõtet. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5. Kaebaja selgitab kaebuses, et T. L.-i ühisomandisse koos abikaasa H. L.-iga kuulub Tallinnas xxx x-x asuv korter (kinnistu nr xxxxxxx), mis on kokku ehitatud vaid H. L.-i omandisse kuuluva kinnistuga aadressil xxx x-x (kinnistu nr xxxxxxx). Rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt on kaebaja elukohaks xxx x-x. Seega on tegu kahe eri korteriomandiga, kuigi tegelikkuses võivad nad olla kokku ehitatud.
6. Kaebaja esitas taotluse vabastada maamaksust maatüki mõtteline osa, mis kuulub korteriomandi aadressiga xxx x-x juurde. Kaebaja peab maamaksuvabastuse avalduse rahuldamata jätmist põhjendamatuks, kuna tema elukoht (xxx, xxx x-x) vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele 01.01.2012 seisuga asub sellel maatükil asuvas elamus, mille aluse maa maamaksust vabastamist taotletakse. Vastustaja arvates ei saa korteriomanditeks jagatud elamu puhul käsitleda mõistet „elamu“ nii laias tähenduses nagu seda soovib kaebaja. Vastustaja on seiskohal, et maamaksuseaduse § 11 lg 22 mõte on selles, et isik on vabastatud sellisest maamaksust, mis on seotud tema omandi ning alalise elukohaga. Juhul kui isikule kuulub korteriomand, siis on tal õigus saada üksnes maamaksuvabastust juhul, kui see korteriomand on registreeritud tema elukohana ka rahvastikuregistris. Kui isikule kuulub ühes elamus aga mitu korteriomandit, on tal õigus maamaksuvabastusele üksnes selle korteriomandi juurde kuuluva mõttelisele osale maatükist, mis on registreeritud rahvastikuregistris tema elukohana. 2 Teisele samas elamus asuva korteriomandi juurde kuuluva maatüki mõttelisele osale maamaksuvabastuse saamise õigust ei ole. Vastasel korral tekiks ebavõrdne olukord nende isikutega, kes omavad mitut kinnisasja, kuid eri aadressidel. Sellistel isikutel on õigus saada maamaksuvabastust vaid selliselt kinnistult, kus asub ka rahvastikuregistri andmetel tema elukoht. Ülejäänud kinnistute osas maamaksuvabastuse saamise õigust isikul ei ole.
7. Kaebaja poolt esitatud väited korteriomandite kokkuehitamise kohta ja esitatud ehitusluba ei oma maamaksustamise osas mingit tähendust. Liiatigi on ehitusluba välja antud peale maksukohustuse tekkimist, so 15.02.
9. 10.06.2013 täiendavas vastuses leiab vastustaja, et maamaksuseaduse mõttes ei oma tähendust, kas korteriomandid on faktiliselt kokkuehitatud, kooskasutatavad või mitte. Oluline on, et korteriomandite ühendamine kajastub kinnistusraamatus. Tulenevalt korteriomandiseaduse § 4 lg 4 võib korteriomandeid ühendada asjaõigusseaduse § 54 alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada korteriomandi seaduse § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Lisaks on eelduslikult vaja korteriomandite kokkuehitamiseks ehitusluba ja valmimisel kasutusluba. Samuti leiab vastustaja, et kehtinud

§ 11

lg 22 võib tõepoolest esmasel lugemisel tõlgendada niiviisi, et maamaksuvabastuse saamiseks ei pea olema alaliseks elukohaks isikule kuuluv korteriomand vaid piisab, kui isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel on samal aadressil asuval hoones. Teisalt ei oleks sätte ainuüksi grammatilise tõlgendamise korral võimalik korteriomanikke üldse maamaksust vabastada. Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed. Seega on korteriomaniku omandis mõtteline osa maatükist. Vaevalt et ühelegi mõttelisele osale või siis ka sellele vastava suurusega maatükile on võimalik hoonet püstitada. Seetõttu ei oleks ka korteriomanikke võimalik maamaksust vabastada. Vastustaja on ka seiskohal, et maamaksuseadus võimaldab vabastada maamaksust vaid ühe korteriomandi juurde kuuluva maatüki, mis on isiku alaliseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel. Siinjuures tuleb rahvastikuregistri seadusest tulenevalt käsitleda elukohana korteriomandit (eluruumi), mitte hoonet. RRS § 21 lg 4 p 7 kohaselt on elukoha aadressi andmeteks korteri või muu omaette ruumi number. Seega ei saa korteriomanditeks jaotatud kinnistul olla isiku elukoht hoone üldiselt, vaid ikkagi konkreetne korter (eluruum). KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: 11.

§-i 3 kohaselt maamaksu maksab maa omanik või käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja.

§ 8lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1.

jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Sama seaduse § 11 lg 22 (kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioonis) kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Kuni 04.02.2013 kehtinud Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 määruse nr 11 „Maamaksuvabastuse taotlemise ja menetlemise kord“ (leitav Tallinna linna veebilehel) (edaspidi Kord) punkt 1 sätestas: „Vabastada maamaksust Tallinna haldusterritooriumil asuva maa omanik või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja (edaspidi taotleja) tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1500 m2 ulatuses, 3 kui sellel maal asuvas elamus on taotleja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.“ 12.

§ 11

lg 3 kohaselt vaatab

§ 11

lõigetes 2, 21 ja 22 sätestatud maksuvabastuse taotluse isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan. Maksuvabastused vormistab maksuhaldur omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekul rahandusministri poolt kehtestatud korras. Korra punkti 10 esimese lause kohaselt esitab taotleja vormikohase avalduse koos Korra punktis 9 nõutud lisadokumentidega Tallinna Linnavaraametile (edaspidi linnavaraamet) paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt maksustamisaasta 10. jaanuariks. Korra punkti 8 kohaselt peab taotleja maksuvabastuse taotlemiseks esitama linnavaraametile kirjaliku avalduse, milles on järgmised andmed: taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; punktis 4 nimetatud maksuvabastuse taotlemisel taotleja represseeritu tunnistuse number; taotleja elukoha aadress ja muud kontaktandmed; maksustatava maatüki aadress, pindala ja sihtotstarve; taotleja maakasutusõiguse ulatus; maksustatava maatüki rendi- ja üüritulu aastas. Kaebaja esitas 10.01.2012 Tallinna linnale vormikohase „Koduomaniku maamaksuvabastuse avalduse“ tema vabastamiseks maamaksust maatüki aadressil xxx, xxx x-x (kinnistu nr xxxxxxx) elamumaa pindalaga 292 m2 omandiosa suuruses 737/2882 ½ osas. Avalduses on kaebaja oma elukohaks märkinud xxx x-x (tl 6-7). 13.

§-ist 3 ja § 11 lg-st 22 (kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioonis) ning Korra punktist 1 tulenevalt on võimalik maamaksuvabastust saada maa omanikul tema kasutuses olevalt elamumaalt, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et xxx x-x eluruum on kaebaja ja H.L.-i ühisomandis, samas ei ole vaidlust ka selle üle, et xxx x-x eluruum ei ole rahvastikuregistrisse kantud kaebaja elukohana, rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt on kaebaja elukohaks xxx x-x (tl 12). Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on xxx xxx x asuvad korteriomandid x ja x kaks eraldi korteriomandit: 737/2882 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1 üldpinnaga 73,70 m2 ja 692/288 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2 üldpinnaga 69,20 m2. Seega puudub kaebajal õigus saada koduomaniku maamaksuvabastust xxx x-x (kinnistu nr xxxxxxx) elamumaa pindalaga 292 m2 omandiosa suuruses 737/2882 ½ osas, kuna see ei ole tema elukohaks rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt. 14. Kaebajale ei saanud tuleneda õigust xxx x-x maatüki maamaksuvabastuseks ka 15.02.2012 kaebajale väljastatud ehitusloast Sügise tn 4 ehitise laiendamiseks. Ehitusluba on väljastatud 15.02.2012 ja ehitusloa taotlus on esitatud 24.01.2012 (tl 9-10).

§ 8lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1.

jaanuaril. Seega on kaebaja taotlenud ja talle on väljastatud ehitusluba peale maksukohustuse tekkimist.

1. Kaebaja väide tema ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste Tallinna linna koduomanikega on paljasõnaline. Kaebaja ei ole seda väidet kuidagi põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 4