KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-1039 Tsiviilasi K H e, G H e, M H e ja M H e hagi M H e vastu elatusraha suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 720 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.03.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K H e, G H e, M H e ja M H e apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K H (IK XXXXXXXx, XXXXXXXXXXXX) Hageja G H (IK XXXXXXXX, XXXXXXXXXX) Hageja M H (IK XXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX) Hageja M H (IK XXXXXXXXX, XXXXXXXXX); elukoht elukoht elukoht elukoht Hagejate seaduslik esindaja E H (IK XXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja M H (IK XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Agne Koks Kirjalik menetlus Menetluse liik 2 RESOLUTSIOON: Tühistada Harju Maakohtu 20.03.2013 otsus osaliselt ning teha uus otsus alljärgnevas sõnastuses:
- Muuta Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25918 kinnitatud kompromiss elatise suuruse osas. 2.Välja mõista M H elt elatusraha alaealiste laste ülalpidamiseks alates
- jaanuarist 2013 igakuiselt 160 eurot kuus igale lapsele, sealjuures: 2.
- K H ele kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXX või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2.
- Grete H ele kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXX või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2.
- M H ele kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXX või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2.
- M H ele kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Elatise alammäära muutmise korral tuleb M H el maksta elatusraha igakuiselt lastele muudetud elatise alammäärast lähtudes.
- Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta M H e kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik 10.01.2013 esitasid K H , G H , M H ja M H hagi Harju Maakohtusse M H e vastu elatise suurendamiseks. Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustus M H tasuma hagejate seadusliku esindaja E H e arveldusarvele igakuiselt hagejate kasuks elatist 137 eurot alates 10.10.2011, millele lisandub 30 eurot toiduraha iga nädalavahetuse eest, mil lapsed ei viibi M H e juures. Lisaks sellele 3 kohustus M H tasuma igakuiselt korteri, milles E H koos lastega elab, kommunaalteenuste eest (keskmiselt ca 200 eurot), 35 eurot interneti eest, 5 eurot TV eest, G H e tantsuringi tasu 13 eurot ja K H ele 30 eurot taskuraha (2 korda kuus 15 eurot) ning G H ele 20 eurot. Pooled kohustusid kompromissi tingimused üle vaatama pärast tsiviilasjas nr 2-11-14383 kohtulahendi jõustumist. Hagejad palusid muuta määrusega kinnitatud elatist ja välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täidab laste ülalpidamiskohustust kokkulepitud suuruses ja enamaks tal puuduvad võimalused. Juba täna on kostja oma kohustuse täitmiseks pannud müüki osaliselt oma vara. Peale hagejate on kostja ülalpidamisel veel üks laps, XXXXXX sündinud M M H , kes juba täna on vähem kindlustatud kui hagejad. Elatise suurendamisel osutub kostja viimati sündinud laps veelgi vähemkindlustatuks. Ebaselge on hageja taotlus elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt 01.08.
- Esimese astme kohtu otsus 20.03.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt iga hageja kasuks alates10.01.2013 välja igakuise elatise 140 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus leidis, et hagejate nõue kindlas summas elatise väljamõistmiseks, on põhjendatud. Varasem poolte kokkulepe nägi ette lisaks elatise 137 eurot maksmisele veel kostjal kohustuse tasuda hagejate muid kulusid, vastavalt arvetele ja K ning G H ele taskuraha. Pärast elatusraha kokkuleppe kinnitamist on kostjal sündinud tütar M M H , kes on kostja ülalpidamisel. Kostja väidetav töötasu on 290 eurot kuus. Kohus arvestas ülaltoodut, mis annab aluse elatise välja mõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on tasunud elatist ka pärast M M sündi kokku 4 lapse ülalpidamiseks ühes kuus umbes 560 eurot, so 140 eurot lapse kohta. Kohus leidis, et kostja varaline seis võimaldab tal maksta elatist hagejatele 140 eurot, kokku 560 eurot kuus, kahjustamata viimati sündinud lapse tavalist ülalpidamist. Kohus pidas otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda ja leidis, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumisest, sest see raskendaks tema võimalusi anda ülalpidamist oma alaealistele lastele. Samuti tuleb arvestada seda, et hagi osalisel rahuldamisel ei suurenenud lõppkokkuvõttes varem kokkulepitud elatise suurus. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses või mõista kostjalt välja elatis igakuiselt mitte väiksemas summas kui 0,875 kordses Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammääras alates 10.01.
- Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus on asjas esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning materiaal- ning menetlusõigust ebaõigesti kohaldanud. Vastustaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda tasuda apellantidele elatist igakuiselt miinimummääras või esineb mõjuv põhjus elatise alla miinimummääras väljamõistmiseks. 4 Kohtu otsusest ei ole võimalik selgelt jälgida, millele tuginevalt leidis kohus, et uue lapse sündimise tõttu ja vastustaja igakuise sissetuleku 290 eurot valguses on just 4*20=80 eurot ehk elatise miinimummäärast vähem väljamõistetud summa see, mida vastustajal ei ole võimalik täita ja just selle tõttu osutub uus laps varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saavad lapsed. Kohus peab tuvastama, et vastustaja varaline seisund on selline, mille tõttu uus laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saavad lapsed ja seetõttu esineb mõjuv põhjus elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks. Täis elujõus meesterahva töötamine, saades seaduses sätestatud töötasu alammäära, ei ole ilmselgelt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ning sellises määras sissetuleku saamisega ei saa põhjendada ka seda, et arvestada tuleks mõjuva põhjusena uue lapse poolt varaliselt vähem kindlustatuks osutumist. Vastustaja esitatud tõendist nähtub, et tema sissetulek on 290 eurot bruto, lisaks sellele on vastustaja esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt osaleb ta uue lapse M M H e ülalpidamises üle 500 euro kuus, kusjuures lapse igakuised kulud on vastustaja enda kinnitusel ühes kuus kokku 1116 eurot. Nimetatud asjaolud annavad põhjuse väita, et vastustaja varaline seisund on selline, mis võimaldab apellantidele seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist. Veelgi enam, nimetatud asjaolud annavad aluse, et apellandid on võrreldes M M H ega võrreldes varaliselt vähem kindlustatud, kuivõrd vastustaja ei tasu apellantidele miinimummääras elatist, kuid on võimeline osalema M M H e ülalpidamises 3,5 korda suuremas summas - 560 eurot kuus. Vastustaja väitis, et ta tasub igakuiselt apellantidele elatist 137 eurot kuus, millele lisandub 30 eurot toiduraha iga nädalavahetuse eest, mil lapsed ei viibi vastustaja juures, ning tasub lisaks igakuiselt korteri, milles apellandid elavad, kommunaalteenuste eest keskmiselt 200 eurot, interneti eest 35 eurot, 5 eurot TV eest, G H e tantsuringi eest 13 eurot ja maksab K H ele taskuraha 30 eurot ning G H ele 20 eurot. Nimetatud vastustaja enda poolt märgitud kulude kokkuarvutamisel ilmneb, et vastustaja on pärast uue lapse sündi olnud võimeline tasuma igakuiselt apellantidega seonduvalt 4*137=548 eurot, millele lisandub 4*2*30=240 eurot lastega suhtlemisõigusega seonduvate kuludena, seega kokku 1091 eurot kuus ehk eelduslikult oleks vastustaja võimeline tasuma elatist apellantidele vähemalt miinimummääras. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks mõjuvale põhjusele (töövõime kaotus, uue lapse sünd) ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust, kui ei selgitanud apellantidele, et kohus võib elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära ning teha seda konkreetse igakuise summana, mis võib tekitada apellantidel uuesti vajaduse kohtusse pöörduda. Kohus on apellantide menetluskulude apellantide enda kanda jätmisel selgitanud üksnes seda, et kohtu hinnangul on see otstarbekas. Apellantide hinnangul tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada sellega, et hagiavaldus oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljanõudmiseks alates hagiavalduse esitamisest. Apellandid on vaidlustanud kohtuotsuse selles osas, mis puudutas elatise alla miinimummäära väljanõudmist. Põhjendatud on ka arvestada seda, et elatisenõudes on hagejateks alaealised lapsed, kellel sageli puudub endal vara, mille arvelt menetluskulusid kanda ning ainsaks sissetulekuks suure tõenäosusega on 5 väljamõistetud elatis, mistõttu elatise seaduses sätestatud alammääras väljamõistmise vaidluses ning menetluskulude jätmisega kas osaliselt või täielikult apellantide enda kanda, tekib olukord, kus menetluskulusid saab täita üksnes alaealiste laste vara arvelt, milleks ongi väljamõistetud elatis. Lisaks sellele sätestab TsMS § 164 lg 3, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Eeltoodule tuginevalt on õigustatud menetluskulude täielikult vastustaja kanda jätmine ning seda isegi juhul, kui apellandi nõue jääb osaliselt rahuldamata. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, olles uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- jaanuarist 2013 on elatise miinimummääraks lapse kohta 160 eurot kuus. Hagejad taotlesid kostjalt elatise välja mõistmist miinimumi ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise alla miinimumi, tuginedes PKS § 102 lg-le-
- PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 2 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kolleegium nõustub apellantidega, et kostja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et ta ei ole võimeline maksma hagejatele elatist miinimummääras ning et elatise maksmisel eelnimetatud ulatuses jääks kostja juures elav laps vähem kindlustatuks võrreldes hagejatega. Kostja ei ole töövõimetu isik. Maakohtule esitatud tõendi kohaselt sai ta 2012.a töötasu 290 eurot kuus. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et faktiliselt maksis kostja hagejatele elatist ka pärast tütre M M sündi kokku 560 eurot, s.o 140 eurot lapse kohta. Seega pidid kostjal olema lisasissetulekud elatise maksmiseks. Kostja arvestuse kohaselt kulus tal tütre M M vajaduste katteks kuus 1116 eurot, mis ületab tunduvalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse. Asjaolu, et kostja väidetel kannab uue lapse ülapidamiskulutusi tütre ema, ei ole tõendatud, ning ei anna ka alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära hagejatele. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kostja juures elav laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes hagejatega. Vastupidi, kostja enda kuluarvestuse kohaselt on tütar M M varaliselt paremas olukorras kui hagejad. Seega ei ole kostja esitanud tõendit, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla alammäära ning puudub alus PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Seega tuleb hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et TsMS § 459 lg 2 kohaselt saab elatise määra muuta alates uue hagi esitamise ajast, milleks on 10.01.
- Elatis tuleb välja mõista alates 10.jaanuarist 2013 igakuiselt 160 eurot kuus igale hagejale. Kui elatise miinimummäär muutub, tuleb kostjal hagejate taotluse kohaselt elatist maksta muudetud alammäära ulatuses. Menetluskulu jaotus 6 Hagejad on vaidlustanud otsuse ka osas, milles jäeti menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult kohaldanud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2, leides, et elatise suurendamise nõudes tuleb riigilõivu maksta ning on vabastanud kostja menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest. Eelnimetatud sätte kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis, millise nõude ongi hagejad esitanud. Seega puudub alus ka kostja vabastamiseks riigilõivu maksmisest ning otsuse punkt 8 tuleb tühistada. Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa