Obsah (6)

§ 121§ 206§ 203§ 207§ 210§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2649 Haldusasi L M ja N M k

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N M ja L M esitasid 20.12.2012 Tallinna Halduskohtule vene keeles koostatud avalduse. Avaldusele oli lisatud Siseministeeriumi 21.11.2012 otsus nr 11-3/399-1, millega jäeti muutmata N. M le ja L. M le kohaldatud sissesõidukeeld. Lisatud olid ka taotlused riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotlejate majandusliku seisundi teatised, taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.01.2013 ja 29.01.2013 määrusega N. M ja L. M taotluse riigi õigusabi saamiseks nende esindamiseks halduskohtumenetluses ning määras N. M le ja L. M le riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti kohustas kohus esindajal kontakteeruma esindata- 3-12-2649 vaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist ning esitama nõuetekohane kaebus kohtule 15 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest.
3. Kaebajate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Valli Murde esitas 13.02.2013 halduskohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, paludes pikendada kaebuse esitamiseks antud tähtaega kuni 19.02.
4. Kohus pikendas menetlustähtaega kuni 19.02.
5. Kaebajate esindaja esitas 25.02.2013 halduskohtule uue taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Halduskohus pikendas tähtaega kuni 26.03.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 17.04.2013 määrusega N. M ja L. M kaebuse läbivaatamatult, kuna kaebajad ei esitanud nõuetekohast kaebust ega kõrvaldanud puudusi. Samuti ei taotlenud kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtu määratud tähtaja pikendamist ega teavitanud kohut kaebusest loobumisest.
8. N. M ja L. M esitasid Tallinna Halduskohtu 17.04.2013 määruse peale 02.05.2013 venekeelse kaebuse, mida kohus käsitles määruskaebusena.
9. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2013 määrusega määruskaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks - riigilõivu 15 eurot mõlema kaebaja puhul tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning eestikeelse määruskaebuse kohtule esitamiseks - aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
10. N. M ja L. M esitasid 22.05.2013 halduskohtule kaebusena pealkirjastatud venekeelse määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.05.2013 määrusele.
11. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2013 määrusega 22.05.2013 määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (p 1) ning keeldus L M ja N M 02.05.2013 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas määruskaebuse selle esitajatele (p 2). 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse vaid juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 206

lg 4 sätestab, et kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Seadus ei luba määruskaebuse esitamist määruse peale, millega jäeti määruskaebus käiguta. Määrus millega jäetakse esitatud määruskaebus käiguta, ei takista ka määruskaebuse edasist menetlemist, vaid kohus saaks lahendada selle, kui määruskaebuse esitaja on kõrvaldanud selles esinevad puudused ning puuduvad alused määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Seega tuleb 22.05.2013 esitatud määruskaebus selle esitajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. 2) N. M ja L. M ei ole määratud tähtajaks 02.05.2013 määruskaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud (ei ole esitanud nõuetekohast määruskaebust) ega taotlenud ka tähtaja pikendamist puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus keeldub selle määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab määruskaebuse selle esitajatele. 9. N. M ja L. M esitasid 10.06.2013 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2013 määruse peale. Koos määruskaebusega esitati taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tallinna Halduskohus vabastas 12.06.2013 määrusega N. M ja L. M määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest Tallinna Halduskohtu 27.05.2013 määruse peale, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

§ 203lg 1 kohaselt kaevatav, sest ei takista asja menetlust.

Kaevatav on määrus, millega puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu määruskaebus tagastati. Seega pole alust 27.05.2013 määruse p 1 tühistamiseks, küll tuleb tühistada määruse p 2, millega tagastati 02.05.2013 määruskaebus. Samuti võtab ringkonnakohus

§ 207

lg 3 alusel 02.05.2013 määruskaebuse menetlusse ning rahuldab selle, tühistades halduskohtu 17.04.2013 määruse. Ringkonnakohus saadab käesoleva kaebuse edasiseks menetluseks halduskohtule (

§ 210lg 3).

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 12. Arvestades seda, et kaebajad on lisanud kohtule esitatud kaebusele Siseministeeriumi 21.11.2012 otsuse, pidi kohus sõltumata riigikeelse kaebuse puudumisest aru saama, et kaebajatel on vaidlustamise tähtaja kestel esitatud kaebusest tulenev soov seda otsust vaidlustada. Kohus rahuldas põhjendatult kaebajate taotluse riigi kulul esindaja määramiseks. Samas jättis kohus reageerimata, kui riigi kulul määratud esindaja, vaatamata kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajale, nõuetekohast kaebust ei esitanud ning kaebajate väitel keeldus ka kaebuse tagastamise määruse peale määruskaebuse vormistamisest.

§ 111

lg 4 näeb ette, et muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Seega ei saanud kohus pärast riigi kulul esindaja määramist anda kaebajatele enam taotletud tõlkeabi, kuid see ei tähenda, et riigi kulul määratud esindaja õigusvastase tegevusetuse tõttu peaks kaebajate kaebeõiguse realiseerimine ohtu sattuma. Sarnast situatsiooni on Riigikohtu halduskolleegium pikemalt käsitlenud 03.12.2012 määruses nr 3-3-1-61-

1. Kolleegium lähtus asja lahendamisel sellest, et kaebeõigus tuleneb põhiseaduse §-st 15, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lg-st
2. Määruse punktis 11 osundas Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 22.11.2011 otsusele asjas A vs. Eesti, milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise: "[---] kuigi kaebajale anti riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja hoolimata sellest, et ta tegi kõik, mida talt oodata oleks võinud, võttis talle õigusabi korras määratud advokaadi poolne kohustuste mittetäitmine ja tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebajalt Riigikohtusse juurdepääsuõiguse." (p-d 77 ja 78). Kaebust ei saa vormiliste puuduste tõttu tagastada siis, kui riigi kulul määratud esindaja jätab seadusest tulenevad nõuded täitmata.
3. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus 17.04.2013 määruse ja saadab kaebuse kohtule edasiseks menetlemiseks. Kui riigi kulul määratud esindaja ei täida talle pandud ülesandeid, on kohtul kohustus reageerida RÕS § 20 lg 31 tulenevalt: "Kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja määramiseks." /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 3