Keelduda menetlusse võtmast OÜ Prado hagi OÜ Kinbass vastu alusetult saadu tagastamise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja, OÜ Prado, kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu Tsiviilasi nr 2-13-17699 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused. 19.04.2013.a esitas OÜ Prado Pärnu Maakohtule hagi OÜ Kinbass vastu alusetult saadu tagastamise nõudes. Pärnu Maakohtu 13.06.2013.a määrusega jättis kohus esitatud avalduse käiguta ning andis hagejale avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja avalduselt riigilõivu tasumiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruses selgitas kohus järgmist. 1. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged (
Hagiavalduse paluvas osas hageja palub kostjalt välja mõista 51129.32 €. Hagiavalduse kohaselt 16.04.2007 sõlmisid Restvik OÜ ja OÜ Kinbass (edaspidi nimetatud Kostja) töövõtulepingu. 24.03.2009 sõlmisid OÜ Restvik ja OÜ Prado (edaspidi nimetatud Hageja) nõude loovutamise lepingu. Hageja esitas 09.06.2010 Kostjale taganemisavalduse, milles teatas, et Hageja taganeb 16.04.2007 töövõtulepingust. Hagiavalduses ei ole märgitud lepingu täitmise tähtaega. Võlgnikult lepingu täitmise nõudmine on esitatud üldsõnaliselt tõendeid esitamata (
Hageja märgib, et ta on omandanud töövõtulepingust tulenevate õiguste üleandmisega muuhulgas õiguse lepingust taganeda ja viitab VÕS § 164 lg 1. VÕS § 179 lg 1 järgset lepingut ja nõusolekut ei ole kohtule esitatud (
Selge ei ole missugust lepingut peetakse silmas lepingu ülevõtmise lepinguna senise võllausaldaja ja lepingut üle võtta sooviva isiku vahel. 24.03.2009 leping on esitatud kui nõude loovutamise leping. Vajadusel tuleks viidata konkreetselt õiguslikule alusele. Kostja eitab VÕS § 179 lg 1 järgse nõusoleku andmist (tl 20). Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et nõude loovutamisel ei ole loovutatav taganemisõigus. Kujundusõiguseid (milleks on ka taganemisõigus) ei saa loovutada võlaõigusseadus (VÕS) § 164 järgi. Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras VÕS § 179 alusel. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus oma lahendites (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2009.a lahend nr 3-2-1-55-09 punkt 10). Kui lepingust taganemist ei ole toimunud, siis viitega tagastamisvõlasuhtele ei ole võimalik soovitavat eesmärki saavutada. Kui hageja leiab, et lepingust taganemine on toimunud, siis tuleb hagiavalduses märkida konkreetselt mis asjast on lepingust taganetud. Kui hageja on seisukohal, et nõusoleku andmine on vormivaba s.t. et kirjalikku vormi ei pea järgima, siis tuleb sellel põhinev täpselt hagiavalduses esitada viitega seadusele (lepingule) ning esitada väidetu kohta konkreetsed asjaolud (aeg) ja
Hageja on hagiavalduse pealkirjastanud alusetult saadu tagastamise nõudmiseks ning hagiavalduse p 3 hageja märgib, et olenevalt Kostja vastuväidetest reserveerib Hageja endale õiguse taotleda Kostjalt 51 129,32 euro (800 000 euro) väljamõistmist alternatiivselt kahju hüvitamist reguleeritavate sätete alusel. Viimasel kujul nõude esitamist
ei ole reguleeritud. Kui nõudeid soovitakse esitada alternatiivselt, siis tules seda teha ja kui tehtud ei ole, siis kohus ei saa eelnevaga arvestada. Seega esitatu ei ole selge. Kui esitatu ei ole antud kujul asjakohane, siis jäetakse see hagiavaldusest välja. Peale lepingust taganemist tekib tagasitäitmisvõlasuhe, mistõttu ei ole selge, miks on hagiavaldus pealkirjastatud alusetult saadu tagastamiseks. 2
lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagiavalduses on märgitud hagihinnaks 51 129.32 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt, kui tsiviilasja hind on kuni 75 000 eurot, tuleb tasuda riigilõivu täismääras 1 100 eurot ning avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 950 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda seaduses sätestatud määras riigilõiv ning esitada kohtule riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Eeltoodu alusel jättis kohus hagiavaldus
¹ lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale mõistliku tähtaja (14 päeva) avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks eeltoodule juhtis kohus tähelepanu sellele, et esindaja perekonnanimi tuleks üheselt esitada (allkirjastanud Meerents –Luberg ja hagiavalduse sissejuhatavas osas Meerents). Hageja lepinguline esindaja on kohtu 13.06.2013.a määruse kätte saanud 13.06.2013.a, kuid ei ole kohtu poolt antud tähtajaks avalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest. Eeltoodu alusel kohus keeldub OÜ Prado hagi OÜ Kinbass vastu alusetult saadu tagastamise nõudes menetlusse võtmisest.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.