3-11-915/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. juuni 2013, Tartu 3-11-915 Aleksei Popovi kaebus Viru Vangla 12.01.
2. a käskkirja nr 6-2/39-T ja 16.02.
3. a käskkirja nr 6-3/331-D tühistamiseks ning 28.03.
4. a vaideotsuse ja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 10.12.
5. a otsus Aleksei Popovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Popov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so alates 21.06.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla 12.01.
9. a käskkirjaga nr 6-2/39-T määrati kinnipeetav A. Popov tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana tagasiulatuvalt alates 09.01.2011 kuni 08.04.2011 tunnitasuga 0,63 eurot. Käskkirja tutvustati kinnipeetavale 13.01.2011 (tl 22).
10. A. Popov keeldus 17.01.2011 ja 18.01.2011 allumast vanglateenistujate korraldusele asuda koristama S8 osakonnas. Kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus.
11. Viru Vangla 16.02.
12. a käskkirjaga nr 6-3/331-D karistati kaebajat distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4, § 64 lg 4 ja § 651 lg 4 alusel VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Karistuseks määrati 17.01.
13. a distsipliinirikkumise eest 7 ööpäeva kartserit ning 18.01.
14. a distsipliinirikkumise eest 8 ööpäeva kartserit.
15. Viru Vanglas registreeriti 25.01.2011 kaebaja 24.01.
16. a vaie Viru Vangla 12.01.
17. a käskkirja nr 6-2/39-T kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla andis 25.02.
18. a kirjaga kaebajale tähtaja vaide täpsustamiseks (tl 33). Kuna puuduste kõrvaldamise kiri oli venekeelne, saadeti see tõlkebüroosse ning tõlge saabus vanglasse 23.03.
19. Viru Vanglas registreeriti 18.02.2011 kaebaja 17.02.
20. a vaie Viru Vangla 16.02.
21. a käskkirja nr 6-3/331-D kehtetuks tunnistamiseks. Vaide tõlge saabus vanglasse 28.02.
22. Viru Vangla 28.03.
23. a vaideotsusega jäeti mõlemad kaebaja vaided rahuldamata.
24. A. Popov esitas 06.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, kuna see aitaks tal taotleda distsiplinaarkaristuse tühistamist ning kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt ei vasta Viru Vangla 12.01.
25. a käskkiri nr 6-2/39-T haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele, kuna kaebajat ei kuulatud enne tööle määramist HMS § 40 lg 1 kohaselt ära. Tööle määramise käskkirjal puudus arsti allkiri. Kaebajale anti kohe pärast tööle määramise käskkirja tegemist suuline korraldus töötada, kuid sellega rikuti tema õigusi, sest kaebajal oli käskkirja vaidlustamiseks 30 päeva aega. Kaebajale ei antud võimalust enne suuliste korralduste saamist tööle määramise käskkirja vaidlustada ning sellega rikuti HMS § 40 lg
26. Vangla on kaebaja vaietele vastates tähtaega ületanud.
27. Halduskohtu 20.09.
28. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.
29. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 20.09.
30. a otsus ning saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, sest halduskohus menetles kaebuse nõudeid vastuolus menetlusnormidega.
31. Tartu Halduskohtu 10.12.
32. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus täpsustas kaebaja nõudeid ja menetles kaebust kui Viru Vangla 12.01.
33. a käskkirja nr 6-2/39-T ja 16.02.
34. a käskkirja nr 6-3/331-D tühistamiseks esitatud kaebust ning vaideotsuse ja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebust. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei mõjutanud kaebaja ärakuulamata jätmine kaebaja majandustöödele määramise otsustamist. Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses välja toonud ühtegi põhjust, mis oleks võinud tööle määramise otsust mõjutada. Vastustajal ei ole kohustust kaebaja tööle määramisel tema nõusolekut küsida. Tööle määramise käskkirjas endas ei pea olema arsti allkirja. Kinnipeetava töökohustus on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 4 lg 3 p-ga a. Viru Vangla 12.01.
35. a käskkiri nr 6-2/39-T vastab HMS § 54 nõuetele ning ka selles märgitud tunnitasu suurus vastab kehtivatele nõuetele. Tööle määramise käskkirja alusel vanglaametnike poolt 17.01.2011 ja 18.01.2011 antud tööle asumise korraldused olid seaduslikud, kuna tööle määramise käskkiri oli kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivus ei peatu ega lõpe selle vaidlustamiseks ettenähtud ajaks. Viru Vangla 16.02.
36. a käskkiri nr 6-3/331-D vastab HMS § 54 nõuetele. Vaidlustatavate Viru Vangla käskkirjade õiguspärasus laieneb ka Viru Vangla 28.03.
37. a vaideotsusele. Vangla on kaebaja vaided lahendanud tähtaegselt, sest 24.01.
38. a vaie oli puudustega ning vastustaja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Mõlemad vaided ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud vastus olid võõrkeelsed, mistõttu need saadeti tõlkebüroosse ning vaiete lahendamise tähtaeg 30 päeva hakkas kulgema alates kuupäevast kui vastustaja sai tõlkebüroost kätte vaiete ja täiendava vastuse tõlked. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
39. A. Popovi 19.12.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus eiranud Tartu Ringkonnakohtu 05.06.
40. a otsuse juhiseid ning teinud samasuguse otsuse nagu 20.09.2011, mis on menetlusnormide rikkumine. Kaebaja arvates leiavad vangla ja halduskohus alusetult, et kaebajal ei ole mingeid õigusi (sh õigust edasikaebamisele, arutamisele ja oma arvamuse väljendamisele) ning ka kaebaja tööle määramiseks on vanglal ühepoolne õigus. Kaebaja on vangla jaoks ori, kes peab tegema tööd 1 euro eest kuus. Kohus ei ole arvestanud VangS §-dega 37 ja 38, mille kohaselt kinnipeetav vabastatakse elu ohustatuse korral töölt. Kohus ei arutanud seda, et kaebaja elu oli ohtu seatud.
41. Viru Vangla vaidleb oma 22.03.
42. a vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.
43. a otsus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt tuleneb kinnipeetavate töökohustus põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 2 ning VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas PS-iga kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, siis on kinnipeetav kohustatud seda tööd tegema. Selline regulatsioon ei ole vastuolus EIÕK art 4 lg 3 p-ga a. Kaebaja väide tema ohustamise kohta on alusetu. Kaebaja määrati tavapärasele koristustööle, mis ei eelda eriteadmisi ega -oskusi. Kaebaja ei ole viidanud ohtudele, mis kaasneksid tema töökohustuste täitmisega. Kaebaja on enda algse väite kohaselt tööst keeldunud, kuna talle ei ole kätte antud töölemääramise käskkirja, sõlmitud ei ole töölepingut ning tegemist on orjatööga. Kaebaja viide tema ohustamisele on otsitud ja esitatud sooviga vabaneda töökohustuse mittetäitmisega kaasnevast vastutusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
44. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.12.
45. a otsus tuleb jätta muutmata ning A. Popovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
46. Seonduvalt kaebaja tööle määramise käskkirjaga (12.01.
47. a käskkiri nr 6-2/39-T) on halduskohus asunud õigesti seisukohale, et kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb VangS §-st 37 lg 1 ning ainsad erandid on toodud sama paragrahvi lõikes 2, mistõttu ei saa olla vanglas läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav, kellele ei laiene VangS § 37 lg 2, soovib töötada või mitte. VangS § 38 lg 1 järgi juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kuna VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel, siis ei pea vanglal olema kinnipeetavaga eelnevat kokkulepet selle kohta, kas viimane on nõus vanglas majandustöödel töötama või mitte. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et vaidlusalune tööle määramise käskkiri anti tema soove ja tahet mitte arvestades ning seega oli tema tööle määramine õigusvastane. Kuna kinnipeetav on VangS § 37 lg 1 kohaselt kohustatud töötama ja töötamist välistavaid asjaolusid pole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähendust asjaolu, et enne tööle määramise käskkirja andmist kinnipeetavat ära ei kuulatud. 3
48. Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks ei ole ka kaebaja seisukoht, mille järgi jättis halduskohus alusetult arvestama kaebaja väite selle kohta, et koristajana tööle asudes oleks tema julgeolek ohus, sest tööleasujaid ähvardatakse vanglas teiste vangide poole vägivallaga. A. Popov on esmakordselt väidetavale julgeolekuohule viidanud 17.02.2011 allkirjastatud vaides (tõlge tl 40), märkides seal, et VangS § 38 lg 22 järgi võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut. Vaidemenetluses ega ka halduskohtus ei ole kaebaja täpsemalt selgitanud, milles täpsemalt tema poolt väidetav julgeolekuoht seisnes. Alles 14.10.
49. a esitatud apellatsioonkaebuses märkis kaebaja, et: „Antud juhul oli tapmise oht /…/kinnipeetavad ähvardasid mind, et kui hakkan tegema tööd, mida nemad teevad.“ Samas ei ole kaebaja ka seda väidet kuidagi tõendanud ega ka lähemalt selgitanud, mille alusel ta väidab, et tema elu ja tervis satuks S8 osakonna üldkasutatavaid ruume koristades ohtu ja et nn. tapmise oht oli reaalne. Viru Vangla selgituste kohaselt oli enne 12.01.
50. a käskkirja andmist julgeolekuosakonna kaudu kontrollitud ka seda, kas tööle määratavate kinnipeetavate suhtes võib julgeolekuoht esineda või mitte ja kuna kaebaja suhtes mingi reaalse julgeolekuohu esinemist ei tuvastatud, siis kaebaja ka tööle määrati. Vangla on oma väite tõendamiseks esitanud 04.01.
51. a e-kirja, millest nähtuvalt pöördus vangla tööhõivespetsialist vangla julgeolekuosakonna spetsialisti poole ja palus temalt infot ja kooskõlastust kinnipeetavate tööle lubamise kohta, s.h ka kaebaja kohta, kelle suhtes eelmine töölemääramise käskkiri lõppes 08.01.2011 (tl 81p ja 95). Tööle määramistega seonduva väidetava julgeolekuohu kohta on Riigikohtu halduskolleegium oma 14.11.
52. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-12 märkinud, et VangS § 38 lg-s 2² sätestatud kinnipeetava töölt vabastamise alus – oht kinnipeetava julgeolekule seoses töötamisega – peab töölt vabastamiseks olema reaalne ja üksnes abstraktne ning hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav. Kuna ka kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud väide tema julgeoleku ohustatuse kohta seoses töötamisega pole kinnitust leidnud, puudub alus asuda seisukohale, et tema tööle määramine
53. a jaanuaris ei olnud lubatav või, et vastustaja oleks käesoleval juhul kuidagi rikkunud oma kohustust tagada vanglas kinnipeetavate, s.h kaebaja julgeolek.
54. Halduskohus on samuti õigesti asunud seisukohale, et kinnipeetava tööle määramise käskkirjas endas ei pea olema arsti allkirja. Samas nähtub asja materjalidest (tl 94), et K. Kevato med.osakonna juhataja ülesannetes on 12.01.2011 kooskõlastanud A. Popovi tööle määramise. Eeltoodu tähendab, et vastustaja on enne kaebaja tööle määramist kontrollinud ka seda, kas ta on tervislikel põhjustel võimeline töötama või mitte.
55. Viru Vangla 16.02.
56. a käskkirja nr 6-3/331-D osas on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja määrati 12.01.
57. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks. Kuna nimetatud käskkirja ei olnud 17.-18.01.
58. a seisuga keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 13.01.2011, oli
59. a jaanuaris HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seaduslike korralduste täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduste täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldused vastavad HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduste tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
60. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
61. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam 4 seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduste seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduste täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 17.01.2011 ja 18.01.2011 antud korraldused asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühised korraldused, sest need olid antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldustele alluma. Kuna kaebaja tööle määramise käskkiri oli õiguspärane ning kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et 16.02.
62. a käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuste raskusaste proportsioonis üleastumiste raskusega, sest VangS-i kohaselt on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebajat ka varasemalt samalaadse rikkumise eest karistatud.
63. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka esitatud tuvastamiskaebused. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 19p, 43) on Viru Vangla kaebaja 24.01.
64. a ja 17.02.
65. a vaided lahendanud 28.03.
66. a vaideotsusega tähtaegselt, sest võõrkeelsetena esitatud vaiete ja puuduste kõrvaldamise kirja tõlked jõudsid vanglani 28.02.2011 ja 23.03.2011 ning seega sai vaidemenetluse läbiviimise 30-päevane tähtaeg kulgema hakata alles neist kuupäevadest arvates, mitte aga vaiete registreerimise kuupäevadest arvates. Eeltoodust tulenevalt puudus halduskohtul alus tunnistada vangla toimingut kaebaja poolt esitatud vaiete läbivaatamisel õigusvastaseks. Kuna 28.03.
67. a vaideotsuse sisuks olevad 12.01.
68. a ja 16.02.
69. a käskkirjad olid õiguspärased ja nende tühistamiseks puudus alus, siis puudus halduskohtul alus ka viidatud vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks halduskohtu otsuses toodud põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida, et A. Popovil puudus ilmselgelt ka põhjendatud huvi eelnimetatud tuvastamiskaebuste esitamiseks, sest halduskohtule esitatud kaebuses on põhjendatud huvi alusena viidatud üksnes sellele, et kaebaja soovib esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 märkinud, et vaidemenetluses toodud tähtaegade ületamisest iseenesest ei saa kinnipeetavale tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju ning sellise kahju tekkimise võimalust on raske näha ka selles, et vastustaja teeb vaideotsuse, millega jäetakse esitatud vaided rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt oleks halduskohus võinud olukorras, kus asja sisulisel lahendamisel selgus, et kaebajal puudub tuvastamisnõuete osas kaebeõigus tulenevalt põhjendatud huvi puudumisest, jätta kaebuse tuvastamisnõuete osas rahuldamata ka ilma, et antaks sisulist hinnangut vaidlustatud toimingu või haldusakti õiguspärasusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend haldusasjas nr 3-3-1-65-00). Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/