MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Mati Kartau, Paavo Randma ja Tiina Pappel 26.07. 2013, Tartu Haldusasi Aleksei Kramskoi kaebus Ida-Viru m

) § 6 lg 7 sätestab: „Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.“ Nimetatud sättest tuleneb kaebaja kohustus ebamõistliku viivituseta tema õigusi puudutav haldusakt haldusorganilt välja nõuda ning vaidlustada olenemata põhjusest, mis tingis haldusakti kaebajale teatavaks tegemata jätmise. Määruskaebuses on kaebaja möönnud, et ta sai korraldusest esindaja kaudu teada juba haldusasjas 3-11-959 esitatud vastustaja 20.12.2012 kirjast ning täiendavalt 21.02.2013 toimunud kohtuistungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikuks haldusakti väljanõudmise tähtajaks saab lugeda ühte kuud arvates kaebaja õigusi 3 puudutavast haldusaktist teada saamisest, mille järgselt pidi kaebaja tühistamisekaebuse esitamiseks pöörduma kaebusega halduskohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul (

§ 46

lg 1) arvates korralduse kättesaamisest või kättesaamise võimatusest teadasaamisest. Isegi kui lugeda korraldusest teada saamise ajaks kaebaja poolt viimasena märgitud kuupäev - 21.02.2013, pidi kaebaja pöörduma kaebusega halduskohtusse seega hiljemalt 22.04.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse alles mais
2. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebus kohtule esitati kaebetähtaega rikkudes.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et korraldus oli kaebaja väitel vastustaja dokumendihaldussüsteemis asutusesiseseks tunnistatud, ei takistanud kaebajal õiguste väidetava rikkumise põhjendusega korralduse väljanõudmist ning eitava vastuse korral halduskohtusse pöördumist. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks selliselt toiminud ning seda ei väida ka kaebaja ise. Ka käesoleva kaebuse esitas kaebaja väidetavalt kohtule ilma, et ta oleks enda õigusi rikkuva korraldusega tutvunud. Seega ei saanud korralduse teatavaks tegemata jätmine takistada kaebajal enda kaebeõiguse teostamist. Ühtlasi on halduskohus tuvastanud, et kaebajal oli haldusasjas nr. 3-11-959 õigusteadmistega esindaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et juriidiliste teadmiste puudumine ei saanud seega takistada kaebajal halduskohtusse pöördumist. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata jätnud ning tühistamiskaebuse osas menetluse lõpetanud. 12.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et nõue kõrvaldada haldusakti õigusvastased tagajärjed ja kanda kinnistu omand tagasi Eesti Vabariigile on otseses seoses tühistamisnõudega ega saa iseseisvalt eksisteerida. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu määruse tühistamisnõudes menetluse lõpetamise kohta ning halduskohtu menetlusse jääb seega vaid korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille rahuldamise kaudu ei ole võimalik saavutada vaidlustatud korraldusega hõlmatud maatüki erastamist kaebajale, on õige ka halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. 13. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus tervikuna rahuldamata. Vastavalt

§ 71lg-le 6 ning § 252 lg-le 7 ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav.

/digitaalselt allkirjastatud/ Mati Kartau /digitaalselt allkirjastatud/ Paavo Randma 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel