Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades
lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja 29.09.2006 sõlmitud järelmaksu lepingust (tl 10-13) ja lepingu lisast (tl 14). Samuti teatised nõude loovutamise kohta (tl 9, 15), võlateatise (tl 7) ja viiviste tabeli (tl 8). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg 1; 361.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 361 kohaselt on liisinguleping leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui 3
§-s 439 on sätestatud, et kohus peab otsustamisel lähtuma nõude piiridest ega tohi neid ületada. Seega kui lepingus on kokku lepitud suurem intressimäär, kui on nõutud hagiavalduses, kuulub kohaldamisele hagiavalduses märgitu. 4. Kohtule lepingu nr 29090692 lisana esitatud maksegraafikust nähtuvalt moodustus kostja poolt igakuiselt makstav summa väljaostumaksetest ja intressidest. Võlgnevuse arvestusest nähtuvalt võlgneb kostja perioodi 28.02.2009-30.09.2009 eest kokku 616 eurot (9638,31 krooni). Lepingu p 2 tulenevalt, moodustas intress sellest 914 krooni kuus, s.o. 58,42 eurot x 8= 467,36 eurot. Seega lepingujärgne väljaostumaksete põhivõlgnevus on 616- 467,36= 148,64 eurot. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega on õiguslikult põhjendatud, et viivituses olija maksab viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 355,08 eurot. Kohtupraktikas on reeglina ülemäära ja ebamõistlikult suureks loetud viivist, mis ületab põhivõla suurust. Ülemäärane ja ebamõistlikult suur viivis ei kanna enam kompensatsioonilist iseloomu, mistõttu on see vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine põhinõude suuruses, s.o. 148,64 eurot. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kuulub seega osalisele rahuldamisele tagaseljaotsusega
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 616+ 148,64 = 764,64 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab
lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 62 % kostja kanda ja 38 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot (tl 5) ja hageja õigusabikuludest 90 eurot (tl 5). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 16, 46). Samuti on hageja taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel ja juhindudes
lg 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista Credit Plus OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõivust hagiavalduse esitamisel 150 eurot ja õigusabikuludest 60 eurot võrdeliselt 62 %, s.o. 130,20 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 130,20 eurot.
lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.