Vale on kostja väide, et ta ei saanud pangast laenu, kuna tal oli hageja firmas väike palk, kuna paar kuud pärast laenusaamist on kostja saanud pangast laenu. Arusaamatu on, kui laenu väljastas Timpani Overseas Trading Ltd, siis miks kostja tagastas laenu hagejale ning mille alusel on kindlaks tehtud, et Timpani Overseas Trading Ltd ja hageja on omavahel seotud. 4 Hageja väljastas laenu kostja soovil sularahas. Selleks, et kostjale kiirelt laenu anda pidi hageja rikkuma äriseadustiku § 281 lg 1 p 1 ja § 159 lg 1 p l, võttes hagejale kuuluvatest firmadest AS Gart-Grupp ja OÜ Fumigrupp lühiaegseid laene. Mõlemast firmast võeti 35 000 USD, kokku 70 000 USD. Lisaks kasutas hageja laenu andmiseks isikliku raha 30 000 USD. Laenu väljastamise juures oli AS Gart-Grupp seaduslik esindaja A. K, kes soovis veenduda raha üleandmises kostjale. Hageja tagastas laenud eelnimetatud firmadele kokkulepitud ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja tagastas laenu osade kaupa hagejale sularahas hageja allkirja vastu - „allkiri anti ühes eksemplaris, allkirjad sai kostja oma kätte“ ning viimane tagastamine kostja poolt on 05.09.2011 pangaülekanne 515 eurot selgitusega „osamaks leping 10/2003“. Kostja poleks tagastanud laenusummasid hagejale, kui laenuleping oleks rahatu. Samas poolte vahel on pigem vaidlus laenu põhiosa jäägi suuruses. Kohus on valesti hinnanud J. P ja A. Ki ütlusi. Samuti on ekslik kohtu väide, et hageja ja kostja poolt sõlmitud laenuleping on sarnane O. M iga 17.03.2009 sõlmitud laenulepinguga. O. M on samuti saanud hagejalt laenu sularahas ning tagastab saadud laenu. Nii O. M kui kostja on seotud firmaga Timpani Overseas Trading Ltd, kuna mõlemad on saanud sellest firmast laenu. Vastustaja seisukoht 5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostjal on hageja ees 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu järgi laenu tagastamise kohustus ja võlgnevus hageja ees. Vaidlus puudub selles, et kostja avaldas 2003 oktoobris hagejale soovi omandada Tallinnas, XXXXXXXX asuv kinnistu ja pooled allkirjastasid 06.10.2003 laenulepingu sihtotstarbelise krediteerimise kohta summas 100 000 USD. Lepingu allkirjastas ka kostja abikaasa A S . Hageja väitel põhineb pooltevaheline võlasuhe eelnimetatud laenulepingul ja ta hageb tagastamata laenu 48 187 eurot 13 senti koos viivisega.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väitel andis ta 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel 08.10.2003 kostjale sularahas laenu 100 000 USD ning raha andmist kostjale tõendas ta tunnistajate A.K ja J.P ütlustega (I kd, lk 101, 157-159). Raha saamist kinnitas kostja oma allkirjaga laenulepingul (I kd, lk 10). Hageja väidetel on kostja osa laenust talle vastavalt lepingu p-s 2.2.1 kokkulepitud tingimustel osamaksetena tagastanud. Pärast seda, kui selgus, et kostja soovib XXXXXXXX kinnistu võõrandada ning et ta ei olnud seadnud kinnistule hageja kasuks hüpoteeki ega täitnud lepingu p-s 2.2.3 kokkulepitud kohustust hüpoteek seada, ütles hageja 22.08.2011 laenulepingu üles ja palus laenujääk 20.09.2011 tagastada. Kostja tagastas vaid 05.09.2011 pangaülekandega 515 eurot, 5 selgitusega „osamaks leping 10/2003“ (arve väljavõte toimiku I kd, lk 92). Hageja selgitusel pidigi kostja vastavalt lepingule tagastama laenu igakuiste osamaksetena 5. kuupäevaks, mida hageja tõendas pangakonto väljavõttega. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidetel ei ole ta hagejalt 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel raha saanud, kuid laenulepingu ta allkirjastas. Kostja selgitusel sai ta raha 100 000 USD Timpani Trading Ltd-ga 01.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel (I kd, lk 105, tõlge lk 61) ning raha kandis 08.10.2003 pangaülekandega talle üle Timpani Overseas Trading Ltd. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja korduvalt tunnistanud võlgnevust hageja ees ja teinud talle lepingu alusel osamakse. Nii selgitas kostja maakohtu 28.03.2012 ja 14.12.2012 istungitel, et tal on hageja ees võlgnevus 20 000 eurot (I kd, lk 97, II kd, lk 1); põhivõlg 5000 dollarit, koos intressiga 20 000 eurot ja et ta on lubanud selle A.Sile tagastada ning on teinud makse 5000 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta
lg-le 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtuotsus on vastuoluline: hageja väitel on poolte vahel 06.10.2003 sõlmitud laenulepingul põhinev võlasuhe, kostja väitel ei ole tal hagejaga mingeid võlasuhteid, kuid samas on ta tunnistanud võlgnevust ja teinud hagejale rahaülekandeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumi.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida pooled esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Väidete ja vastuväidete tõendamise kohustust peab maakohus pooltele selgitama. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud rea tõendeid, kuid kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata. Kostjale tuleb anda võimaluse tuua esile 06.10.2003 laenulepingu sõlmimise asjaolud, s.t millistel asjaoludel allkirjastas ta hagejaga laenulepingu ja lisas omakäelise kinnituse raha saamise kohta ning millega seoses on lepingule alla kirjutanud kostja abikaasa. Kui kostja põhivastuväiteks on, et 06.10.2003 sõlmitud laenuleping on rahatu, siis peab ta selgitama, kas tegemist on kehtetu või tühise tehinguga. Hageja tugineb oma nõudes kehtivale laenulepingule, nõudes selle täitmist. Hageja on selgitanud, et kostja on osa 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu järgi saadud laenust tagastanud ja ka 05.09.2011 ülekanne märkega „osamaks leping 10/2003“ tõendab seda. Ühtlasi peab kostja selgitama, millest tulenes tema võlg hageja ees, mida ta kahel kohtuistungil on tunnistanud.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus ei ole neid hageja väiteid hinnanud. Lisaks ei hinnanud kohus kostja tunnistaja O. M i 02.05.2012 istungil antud ütlusi, mille kohaselt võttis kostja hagejalt 100 000 USD laenu ja on sellest väidetavalt umbes 64 000 tagastanud (I kd, lk 162-163). Ringkonnakohus leiab, kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumi ning kostjale tuleb anda võimalus oma vastuväiteid tõendada. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled asja menetlemise jätkumisega maakohtus. 6 Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm Margo Klaar Ele Liiv 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.