Obsah (6)

§ 129§ 128§ 123§ 126§ 127§ 117

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

) kohaselt hankelepingu ning

§ 129lg-st 4 tulenevalt ei ole kaebuses esitatud tühistamistaotlusi võimalik täita.

1. AS MRP Linna Liinid 22.09.
2. a vastuses (kd I, tl 218-219) paluti jätta kaebuse menetlemise lõpetamise taotlus rahuldamata, peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse 18.06.
3. a korralduse nr 709 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas ning täiendati kaebust nõudega, mille kohaselt kaebaja soovib vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist juhul, kui halduskohus leiab, et 05.08.
4. a hankeleping on kehtiv. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusaluses riigihankemenetluses sõlmitud kehtivat hankelepingut. Juhul kui Riigikohus rahuldab kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 05.08.
5. a määruse peale, siis on hankeleping sõlmitud ajal, mil see oli Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.
6. a määrusega keelatud. Lisaks on hankelepingu sõlmimisega rikutud

§ 128

lg-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei või hankija anda nõustumist hankelepingu sõlmimiseks 14 päeva jooksul arvates VAKO otsuse teatavaks tegemisest.

1. Tartu Halduskohtu 23.09.
2. a määrusega jäeti AS MRP Linna Liinid 23.09.2010 esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3. Tartu Halduskohtu 17.06.
4. a määrusega lõpetati menetlus AS MRP Linna Liinid kaebuses VAKO 21.07.
5. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamiseks, Tartu Linnavalitsuse 18.06.
6. a käskkirja nr 164 osaliseks tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.
7. a korralduse nr 709 tühistamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on 05.08.
8. a hankeleping kehtiv. Hankelepingu sõlmimisel ei ole rikutud

§ 128

lg-s 1 sätestatud keeldu, kuna tähtaja kulgemine on seaduses seotud VAKO otsuse avalikult teatavaks tegemisega, mis toimus 21.07.

1. Halduskohus ei pidanud võimalikuks samas asjas muudetud nõudega menetlust jätkata, leides, et tühistamis- ja tuvastamisnõuete paralleelne menetlemine käesolevas asjas ei ole otstarbekas ning kaebuse esitajal on võimalik esitada kohtule uus tuvastamiskaebus, näidates ära oma selgelt väljendatud põhjendatud huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AS MRP Linna Liinid esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 17.06.
3. a määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule tagasi. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hankemenetluses rikutud

§ 128

lg-s 1 sätestatud keeldu riigihanke jätkamiseks, kuna tähtaja kulgemine on seotud „teatavaks tegemisega“, mitte „avalikult teatavaks tegemisega“. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et isegi kui tähtaega oleks rikutud, ei tooks see kaasa hankelepingu kehtetust.

§ 123

lg-st 4 tuleneb hankelepingu tühisus kui see on sõlmitud enne

§-s 128 nimetatud tingimuste saabumist. Seega toob 14-päevase tähtaja rikkumine

kohaselt kaasa hankelepingu tühisuse.

1. Tartu Linnavalitsus oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt tehti vaidlusalune VAKO otsus avalikult teatavaks ja edastati osapooltele 21.07.
2. Lähtuvalt haldusmenetluse põhimõtetest ei ole otsuse edastamise kellaaeg oluline. Seega oli hankijal ja edukal pakkujal õigus sõlmida hankeleping 05.08.
4. AS SEBE oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt tehti vaidlusalune VAKO otsus teatavaks 21.07.2010 ning tähtaja kulgemise arvestamisel ei oma tähtsust, millisel kellaajal see otsus teatavaks tehti. Tähtaja kulgemine algas 22.07.2010 ning

§ 128lg 1 toodud tähtaeg möödus 04.08.2010 kell 23.59.

Seega on 05.08.2010 sõlmitud hankeleping seaduspärane ja kehtiv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu vaidlustatud määrus tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale halduskohtule.
2. Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega osas, mis puudutavad küsimust, kas 05.08.2010 sõlmitud hankeleping on kehtiv või mitte. Sarnaselt halduskohtuga asub ka ringkonnakohus seisukohale, et

§ 128

lg-s 1 sätestatud keeldu riigihanke jätkamiseks, so hankelepingu sõlmimiseks ei ole rikutud, kuna VAKO otsus tehti otsust tegeva organi poolt teatavaks 21.07.2010 ja just sellele kuupäevale järgnevast kuupäevast, mitte aga vaidlustaja poolt otsuse kättesaamise päevast, hakkas kulgema 14-päevane tähtaeg, mille jooksul ei võinud hankija peatatud riigihanget jätkata. Eeltoodud seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates ka Riigikohtu 16.11.2011. a lahendis nr 3-3-1-65-11 toodu, mille p-s 13 märgitakse, et: „

§ 128

lg 1 sätestab: Hankija ei või jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavakstegemisest. Kuna VAKO rahuldas 13. augusti 2009. a otsusega vaidlustuse (

§ 126

lg 1 p 5) ja kohus ei kohaldanud haldusasjas esialgset õiguskaitset, võis PERH tulenevalt

§ 128lg-st 1 jätkata riigihanget eriprojektmööbli soetamiseks pärast 27.

augustit 2009.” Käesoleval juhul tegi VAKO oma 21.07.2010. a otsuse

§ 126

lg 1 p 4 alusel ja seega oli hankijal õigus riigihanget jätkata pärast 04.08.2010.

§ 127

lg 1 järgi arvutatakse otsuse tegemise aega päevades arvates sellest päevast, kui VAKO vaidlustuse istungil läbi vaatas (antud juhul toimus istung 14.07.2010) ning seega ei ole 21.07.2010 otsuse tegemisel ületatud otsuse tegemiseks lubatud kümmet tööpäeva ning otsust ei ole tehtud ka muul päeval, kui vaidlustuse läbivaatamisel menetlusosalistele teatati.

ega ka vaidlustuskomisjoni põhimäärus ei näe ette, et VAKO võib otsuse allkirjastada üksnes ajal, kui komisjoni kui asutuse uksed on tööpäeval menetlusosalistele avatud. Samuti ei näe need aktid VAKO liikmetele ette konkreetse kellaajaga piiratud tööaega. Ka

1. a juulis kehtinud avaliku teenistuse seaduse järgi oli avalikus teenistuses tööaeg piiratud üksnes viiepäevase ning 40-tunnise töönädalaga. 3 Seetõttu ei ole asjakohased määruskaebuses toodud väited selle kohta, et 21.07.2010 otsus allkirjastati 21.07.2010 mitte kell 16.00, vaid pärast kella 17.
2. Otsuse allkirjastamise kellaajaga seonduv ei muuda seega VAKO 21.07.
3. a otsust õigusvastaseks, tühiseks ega 22.07.2010 tehtud otsuseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et 21.07.
4. a otsus edastati samal päeval elektrooniliselt vaidlustusmenetluses osalenutele. Sellest tulenevalt, et 21.07.
5. a otsuse tegemisel ei ole rikutud

§ 128

lg 1 nõudeid, on asjakohatud ka määruskaebuses toodud väited selle kohta, et 05.08.2010 sõlmitud hankeleping võib olla tühine

§ 123lg 4 või Ts

ÜS § 87 alusel.

1. Ringkonnakohus ei saa aga nõustuda halduskohtu 17.06.
2. a määruse p-des 22-25 toodud seisukohtadega ja

§ 129

lg 4 ning halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohtade tõlgendamisega selliselt, et juhul, kui hankeleping on sõlmitud ja kaebaja on esitanud taotluse esialgse kaebuse muutmiseks (tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks), tuleb menetlus asjas lõpetada ning samas asjas ei ole otstarbekas paralleelselt menetleda tuvastamiskaebust ja kaebajal tuleb selline tuvastamiskaebus esitada uuesti eraldi kaebusena. 15.

§ 129

lg 4 kohaselt ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lg-s 2 nimetatud otsuseid, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus on juba 11.06.2009. a haldusasjas nr 3-3-1-58-08 tehtud otsuses (p-des 9 ja 10) märkinud, et

§ 129

lg 4 on võrreldes HKMS § 19 lg-ga 8 erisäte, mis lubab algses kaebuses esitatud taotlust muuta igas menetlusstaadiumis ja ka igas kohtuastmes. Samuti on Riigikohus nimetatud otsuses viidanud sellele, et juhul, kui esitatud on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvil baseeruv tuvastamiskaebus, siis on samas asjas tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek lubatav, so tühistamiskaebuse rahuldamise võimatuse korral ja aktsepteeritava alusega tuvastamiskaebuse olemasolul tuleb menetlust samas asjas jätkata tuvastamiskaebuse läbivaatamisega, mitte aga lõpetada asjas menetlust üksnes põhjendusega, et hankelepingu sõlmimisest tulenevalt ei saa kohus

§ 129lg 4 järgi enam tühistamiskaebust rahuldada.

Samast lahendist nähtuvalt on Riigikohus tõlgendanud

§ 129lg 4 alusel ühelt nõudelt teisele üleminekut kaebuse muutmisena.

Sarnaselt eeltooduga on käitunud näiteks ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-617 olukorras, kus kohtumenetluse käigus sõlmiti hankeleping ja kaebaja (vaidlustaja) muutis seepeale kaebuses esitatud taotlust, märkides tuvastamiskaebusele ülemineku ja menetluse jätkumise alusena põhjendatud huvi, milleks oli kahju hüvitamise nõude esitamise soov hankija vastu.

1. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt ütles kaebaja (vaidlustaja) oma 22.09.
2. a seisukohas menetluse lõpetamise kohta, et juhul, kui halduskohus leiab, et hankeleping on kehtiv, täiendab kaebaja oma kaebust nõudega tunnistada vaidlusalused aktid õigusvastasteks (so tuvastada nende õigusvastasus), märkides sealjuures põhjendatud huvina soovi esitada nõue avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. 07.04.2011 toimunud halduskohtu istungil märkis kaebaja esindaja, et ta ei pea kahju hüvitamise nõude esitamist perspektiivikaks ning taotleb tuvastamiskaebuse läbivaatamist VAKO 21.07.
3. a otsuse nr 120-10/118100 osas ja ka Tartu Linnavalitsuse 18.06.
4. a käskkirja nr 164 (osaliselt) ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.
5. a korralduse nr 709 osas tulenevalt preventiivsest huvist. Seda, milles täpsemalt seisneb preventiivne huvi tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks eeltoodud aktide suhtes, ei ole kaebaja halduskohtule selgitanud. 4 10.09.
6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-09 märkis Riigikohus, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine, küll aga peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust järeldub, et väidetava põhjendatud huvi sisustamata jätmine on kohtumenetluses kõrvaldatav puudus ning kohus ei saa puudustega esitatud tuvastamiskaebust tagastada enne, kui on puudustele tähelepanu juhtinud ja andnud kaebajale võimaluse need kõrvaldada. Nagu juba eelpool viidatud, märkis kaebaja oma 22.09.
7. a seisukohas sisuliselt seda, et ta soovib kaebust muuta ning tuvastada kaebuses märgitud aktide õigusvastasus, tuues põhjendatud huvina välja soovi esitada nõue avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõude esitamise soov tuvastamiskaebuse alusena on kohtupraktikas aktsepteeritav põhjendatud huvi ja selle võib kõrvale jätta juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Olenemata sellest, et kaebaja oli kaebuse muutmise taotluses algselt oma põhjendatud huvi väljendanud, küsis halduskohus kaebajalt 09.12.
8. a kirjaga uuesti seda, et milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, viidates oma kirjas üksnes VAKO 21.07.
9. a otsusele ja paludes kaebajal selgitada, milles seisneb tema põhjendatud huvi VAKO eelmainitud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja vastas halduskohtu järelpärimisele 17.01.2011, kuid kui arvestada kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvi väljendumisviise (preventiivne huvi, rehabiliteeriv huvi ja põhjendatud soov esitada kahju hüvitamise nõue), siis ei ole nimetatud vastusest võimalik selgelt aru saada, kas kaebaja jääb VAKO otsuse osas seisukohale, et põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamise soov või ta muudab seda ja kui muudab, siis milles VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega seonduv põhjendatud huvi ikkagi seisneb. 07.04.2011 toimunud halduskohtu istungil märkis kaebaja esindaja, et ta taotleb endiselt tuvastamiskaebuse läbivaatamist kõigi kaebuses märgitud aktide, s.h Tartu Linnavalitsuse 18.06.
10. a haldusaktide osas, kuid rääkides VAKO otsusest tõi välja, et ta ei pea kahju hüvitamise nõude esitamist perspektiivikaks ning räägib pigem preventiivsest huvist. Kuna oma 09.12.
11. a järelpärimises ei rääkinud halduskohus Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud haldusaktidest ja ka halduskohtu istungite protokollidest ei ole selgelt aru saada, kas kaebaja jäi linnavalitsuse haldusakte tuvastamiskaebusega vaidlustades põhjendatud huvi osas endiselt soovi juurde esitada kahju hüvitamise nõue või muutis ta ka nende haldusaktide osas põhjendatud huvi alust ja leidis, et nende vaidlustamiseks esineb samuti üksnes preventiivne huvi. Ühelgi juhul ei nähtu aga asja materjalidest, milles väidetav preventiivne huvi seisneb ja halduskohus ei ole seda ka välja selgitanud. Samuti ei ole välja selgitatud ega hinnatud seda, kas kaebaja jäi mingis osas tuvastamiskaebuse esitamise alusena põhjendatud huvile viidates ka kahju hüvitamise nõude juurde. Seetõttu ei ole halduskohus enne asjas menetluse lõpetamist ka sisuliselt kindlaks teinud, kas kaebajal esineb põhjendatud huvi kaebuses märgitud aktide osas menetluse jätkamiseks tuvastamisnõude alusel. Kuna

§ 129

lg 4 järgi on olukorras, kus algselt esitati tühistamisnõue ning pärast hankelepingu sõlmimist muutis kaebaja selle tuvastamisnõudeks, menetluse lõpetamise ainsaks aluseks see, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis on põhjendatud huvi aluste ja olemasolu kindlaks tegemata jätmine oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise. 17. Nagu juba märgitud, tõlgendas Riigikohus

§ 129

lg 4 alusel ühelt nõudelt teisele üleminekut kaebuse muutmisena ja pidas võimalikuks juhul, kui tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks esineb põhjendatud huvi, jätkata tuvastamiskaebuse menetlemist sama haldusasja raames. 5 Lisaks eeltoodule juhul, kui tegemist on kaebuse muutmisega, siis Riigikohtu 03.05.2004. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-14-04 (p 10) toodud selgituste kohaselt ei käsitleta muudetud kaebust uue kaebusena, vaid lisandunud taotlus muutub esialgse kaebuse osaks ning muutmise tagajärjel loetakse kaebus esitatuks muudetud kujul. Seega oleks halduskohus saanud ja pidanud juhul, kui tuvastamiskaebuse esitamiseks esines aktsepteeritav põhjendatud huvi, kaebust muudetud kujul edasi menetlema ning ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ta ei saanud seda teha, kuna tühistamis- ja tuvastamisnõuete paralleelne menetlemine ei ole otstarbekas ja kaebaja peab juhul, kui ta soovib esitada tuvastamiskaebust, esitama selle eraldi uue kaebusena. Antud juhul ei saa sellist paralleelmenetlust üldse tekkida, kuna

§ 129lg 4 sellist võimalust ette ei näe.

Kui haldusasjas on vaidlustatud

§ 117

lg-s 2 nimetatud otsused, mida käesoleval juhul ka tehtud on, ja menetluse käigus sõlmib hankija (antud juhul Tartu Linnavalitsus) hankelepingu, siis saab halduskohus esitatud tühistamiskaebuse osas menetluse lõpetada üksnes siis, kui kaebaja ei muuda kaebust ja ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kui kaebaja aga muudab kaebust ja esitab tühistamisnõude asemel tuvastamisnõude, siis saab halduskohus asjas menetluse lõpetada üksnes juhul, kui kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Ilma põhjendatud huvi esinemist kontrollimata ei saa halduskohus ka muudetud kaebuse puhul asjas menetlust lõpetada. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka halduskohtu seisukoht, et muudetud nõudega kaebust ei ole samas asjas võimalik üldse edasi menetleda ning kaebaja peab tuvastamiskaebuse esitama uuesti. 18. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka halduskohtu poolt viidatud asjaolu, et Riigikohtu üldkogu 08.06.2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistati

§ 129

lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning asjaolu, et pärast seda ei ole Riigikohus käsitlenud vaidlustuskomisjoni enam halduskohtumenetluses menetlusosalisena, alust käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-11-10 on nimelt märgitud, et pärast üldkogu 2009. a otsust tuleb

§ 129

lg-t 2 tõlgendada selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale toimub edasikaebamine halduskohtule ja seetõttu on halduskohtumenetluses nagu ka vaidlustuskomisjonis vastustajaks riigihankemenetluse läbiviija (hankija). Sama lahendis on Riigikohu ka märkinud, et üldkogu, tunnistades

§ 129

lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, leidis, et selline otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud

§ 129lõigetes 2, 3 ja 4.

Arvestades seda, et

§ 129

lg 4 ei võimalda juhul, kui kaebaja on kohtumenetluse käigus kaebust muutnud tulenevalt hankelepingu sõlmimisest, lõpetada asjas üksnes tühistamisakebus (t)e menetlust, ilma juba esitatud tuvastamiskaebuse lubatavuse kohta seisukohta võtmata, siis ei ole põhjendatud ka halduskohtu väited selle kohta, et käesolevas asjas puudub kohane vastustaja ka seonduvalt Tartu Linnavalitsuse haldusaktidega. Nagu juba märgitud, on Tartu Linnavalitsus olnud vaidlusaluses riigihankemenetluses hankija ning

§ 129

lg 4 võimaldab hankija otsuste vaidlustamist ka tuvastamisnõudega juhul, kui tegemist on

§ 117lg-s 2 nimetatud otsustega.

Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Maili Lokk