← Eesti

2-11-63182/48

Obsah (4)§ 231§ 173§ 163§ 174

Tsiviilasi nr: 2-11-63182 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013.a, Tallinn Tsiviila

§ 231

lg 4 kohaselt kostja poolt omaksvõetud ning seda ei ole vajalik täiendavalt tõendada. Kohus on õigesti märkinud, et kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei välista iseenesest hageja poolt kahjuhüvitise nõude esitamist, samas on kohus eelviidatud kostja omaksvõttu arvestamata ebaõigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et tal tulevikus võiks tekkida nende kulutuste osas tasumise kohustus. Ühtlasi ei ole kohus arvestanud asjaolu, et hageja on V&V Logistics OÜ juhatuse liige, mistõttu saab just hageja kinnitada asjaolu, kas ta on kohustatud summad hüvitama või mitte. Vastustaja seisukoht

  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse käik
  2. 09.10.2012.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hagejale välja täiendava põhivõla 384 eurot koos seisuga 02.04.2012.a sissenõutavaks muutunud viivisega 20,73 eurot. Samuti jaotas kohus uuesti menetluskulud.
  3. 03.04.2013.a otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sõiduki ülevaatuse ja vigastuste fikseerimise kulu 38,50 euro hüvitamiseks ning osaliselt rahuldamata enne kohtumenetlust kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud õigusabikulu 215,13 euro ulatuses. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ning hagejalt tasumata riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada läbivaadatavas osas. Ringkonnakohus kontrollib praeguses menetlusetapis maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes 253,63 euro ning sellele summale vastavate viiviste täiendava väljamõistmise osas. Käesolevas tsiviilasjas antud Riigikohtu juhistest tulenevalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas ülalnimetatud kahe kahju komponendi väljamõistmine on põhjendatud või mitte. Juhul, kui ringkonnakohus mõistab välja täiendava kahjuhüvitise, tuleb rahuldada ka viivisenõue suuremas ulatuses.
  5. Esmalt hindab ringkonnakohus kohtueelselt õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise nõuet osas, milles see on siiani jäetud rahuldamata. Hageja soovis saada kahjuhüvitisena enne kohtusse pöördumist, nõude maksmapaneku eest tehtud kulutuste eest hüvitist kokku 322,13 eurot. Vastav rahasumma kulus hagejal advokaadi poole pöördumiseks ning advokaadilt õigusabi saamiseks. Advokaat osutas hagejale õigusabi kolme tunni ulatuses (t I kd lk 27 jj). Varasemalt rahuldati see nõue osaliselt, so 107 euro ulatuses ja rahuldamata sellest nõudest on praeguses menetlusetapis veel osa nõudest, suuruses 215,13 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagejal advokaadi poole pöördumine kohtueelselt oli põhjendatud, sest kostja keeldus 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-11-63182 kohtueelselt vabatahtlikult nõuet rahuldamast. Advokaadi poole pöördumise põhjendatust kinnitab ka kostja tegevus peale hagi esitamist. Nimelt vaidles kostja hagile vastu ka sisuliselt ja erinevate kahju komponentide osas. Konkreetne vaidlus ei põhinenud üheselt hinnatavatel asjaoludel. Käesoleva vaidluse raames oli mitmeid nö kahju komponente. Hüvitamisele kuuluvat kahju tuli hinnata iga komponendi osas eraldi. Selliste nõuete puhul, selleks, et kostja saaks otsustada, kas ta täidab tema suhtes esitatud nõude vabatahtlikult, peab kostja saama hinnata, kas hageja poolt kostja suhtes esitatud nõue on põhjendatud või mitte. Nõude põhjendatuse üle otsustamisel on oluline ja põhjendatud see, et hageja esitaks selged ja arusaadavad argumendid selle kohta, miks hageja leiab, et tal on kostja suhtes mingi konkreetne nõue ja miks hageja hinnangul tuleks kostjal hüvitada kahju just konkreetses suuruses. Näiteks juhul, kui hageja teataks kostjale ilma igasuguste põhjendusteta või väga segaseid põhjendusi esitades, et hüvitada tuleks enam kui 20 000 eurot, ning kui selline nõue tunduks kostjale ebaõiglane, ei saaks kostja hinnata, kas hagejal võiks vastava nõudega kohtus edulootust olla. Seetõttu tuleb keerukamate nõuete puhul, olukorras, kus kostja vaidleb nõudele vastu, nõude advokaadipoolset nö õiguslikku põhjendamist ja lahtikirjutamist põhjendatuks pidada. 8. Ringkonnakohus loeb t I kd lk 27 jj olevate tõenditega tõendatuks, et hagetava summa eest koostas hageja advokaadist esindaja argumendid, mille alusel oli kostjal võimalik hinnata, kas hageja nõuetel võiks edulootust olla. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et hagetava summa eest koostati t I kd lk 28 jj olev pöördumine, mis sisaldab vastavaid argumente. Ringkonnakohus teeb tõendite hindamise pinnalt diskretsiooniotsustuse ja leiab, et advokaaditasu kolme tunni ulatuses selliste argumentide kirjaliku koostamise eest ei ole ülepaisutatud ning advokaaditasu kolme tunni töö eest kokku summas 322,13 eurot koos käibemaksuga on mõistliku suurusega. Kolm töötundi vastava kirja koostamise eest, on kohase suurusega aeg. Kirja koostamise eeldusena pidi kirja koostanud advokaat muuhulgas ka hagejat küsitlema ning nõude esitamise aluseks olevad elulised asjaolud välja selgitama. Ringkonnakohus leiab, et vastavat kahju hüvitamise nõuet ei saa välistada see, et teenuse eest koostati ettemaksu arve. Toimikumaterjalidest (t I kd lk 27 ja lk 28) nähtub, et ettemaksuarve koostati 30.06.2011.a ning kiri koostati 22.07.2011.a. Ringkonnakohus leiab, et tõenditest nähtuvad asjaolud ei viita ebaloogilisusele. Eluliselt usutav ja põhjendatud on see, kui advokaat ei võimalda mitte igale kliendile tasu maksmist peale teenuse saamist. Advokaat võib oma töö korraldada ka selliselt, et nõuab tasu ettemaksuna ning osutab teenuse hiljem. Nõude rahuldamist ei välista ka see, et arve saajana on ettemaksuarvel märgitud „V&V Logistics OÜ; I V “. Sellisest tähistusest ei saa järeldada, et hageja ei ole nõude osas osavõlgnik või et arve tuleks tasuda väiksemas ulatuses. Arvest võib järeldada, et arve on esitatud kahele isikule selliselt, et arve esitaja leiab, et tal on õigus arve tasumist nõuda mõlemalt isikult täies ulatuses (solidaarvõla tähenduses). Ringkonnakohus leiab, et õigusabi tunnitasuga 107,38 eurot (koos käibemaksuga), ei saa pidada lubamatult kalliks. Tegemist oli keskmisel tasemel õigusliku probleemiga, kus tuli välja selgitada tähendust omavad elulised asjaolud ning selle pinnalt esitada need argumendid, mille pinnalt sai kostja hinnata, kas hagejal on selliseid argumente, mis võivad anda hagejale kohtus edulootust. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks ega hüvitise vähendamiseks ei anna alust ka see, et kostja väidab, et ta ei saanud kohtueelselt nõuet kätte. Ringkonnakohus loeb tõendite hindamise tulemusena tõendatuks selle, et hageja esindaja koostas kirja ning et hageja üritas kirja kostjale saata. Kirjas on märgitud kostja andmed, st nii postiaadress kui ka e- posti aadress. Eluliselt usutav ei ole see, et vandeadvokaat, kes hagejale õigusteenust osutas ning analüüsi koostas, ei teinud mõistlikke pingutusi kirja ärasaatmiseks. Eespool toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastav kahju kuulub täies ulatuses kostjalt väljamõistmisele. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-63182
  1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas sõiduki õnnetusejärgse ülevaatuse ja vigastuste kindlakstegemisega seotud kulu, suuruses 38,5 eurot, kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et vastavat kulu tuleb pidada mõistlikuks kuluks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hagejal tuli kahju kindlaks teha selliselt, et tal tekkiksid tõendid, mille abil tal tekiks võimalus oma nõuet kohtulikult maksma panna. Kostja kohtueelselt nõuet ei rahuldanud ning kostja vaidles hagile vastu ka kohtus. Toimikumaterjalide pinnalt tuleb järeldada, et pooltel oli vaidlus kahju suuruse ning kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude üle. Sellises olukorras, kus pooled kahju suuruse ja kahju hüvitamise aluseks olevate asjaolude üle vaidlevad, ei saa pidada mõistlikuks seda, et hageja lahkub sündmuskohalt, kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid fikseerimata ning dokumenteerimata. See, kui hageja oleks asunud asjaolusid hiljem fikseerima, oleks võinud viia selleni, et hageja oleks võinud kaotada nõude kohtuliku maksmapanemise võimaluse. Kulu tuleb pidada mõistlikuks. Kuigi hageja oleks võinud kõik asjaolud fikseerida ka ise, andis asjaolude fikseerimisele kaalu juurde see, et asjaolud fikseeris kolmas isik. Teatavasti hageja enda poolt fikseeritud asjaolud ning hageja enda ütlused ei oma tsiviilkohtumenetluses sellist tõendi tähendust ja kaalu nagu kolmanda isiku poolt fikseeritud asjaolud ja antud ütlused. Arvestades seda, et liiklusõnnetuste asjaolude fikseerimisele spetsialiseerunud äriühingu töötaja pidi sündmuskohale koheselt kohale sõitma ning kohapeal tööd tegema ning et autoga kohalesõit, asjaolude selgitamine ning kahe dokumendi koostamine võttis aega, tuleb kulu, suuruses 38,5 eurot, pidada mõistliku suurusega kuluks. Vastava nõude rahuldamata jätmist ei saa tingida ka see kostja väide, et vastava kulu eest koostatud dokumendid – õnnetuse plaan ja kostjalt võetud selgitused, ei pakkunud täiendavat lisaväärtust. Vastava teenuse tagajärjel tekkis joonis, mille koostas kolmas isik ning mis kinnitasid kahju tekkimise asjaolusid. Vastava joonise järgi sai kolmas isik ka asjaolusid meenutada ning tekkis võimalus joonise koostaja tunnistajana kohtusse kutsumiseks. See, et kahju tekkimise asjaolusid kajastav joonis koostati liiklusõnnetuse teate blanketil, ei vähenda joonise väärtust. See, et kostja poolt kolmandale isikule antud kirjalik seletus oli napp, ei tähenda, et selle koostamisele kaasaaitamise kulu oleks põhjendamatu. Kolmanda isiku ülesandeks oli veenduda, et kostja poolt antud seletus sisaldaks kõiki olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kahju suurus ja kulutuste kandmine on tõendatud hagile lisatud Roheline Laine OÜ-le esitatud arvega. See, et vastav arve on adresseeritud hageja osalusega äriühingule, ei välista kahju hüvitise väljamõistmist. Tegemist on hagejale kuulunud sõiduki kahjustamisest tekkinud nõude maksmapanemisega seotud kuluga ja see, et esialgu esitati teenuse osutaja poolt arve hageja äriühingule, ei tähenda, et tegemist ei oleks kuluga, mida hageja pidi kandma seoses tema omandi kahjustamisega. Sellest, et arve adresseeriti hageja äriühingule, ei saa järeldada, et hageja vabanes vastava kulu kandmisest. Eespool toodust tulenevalt leia ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ka 38,5 euro ulatuses.
  2. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 09.10.2012.a otsusega haginõude põhivõla osas kokku 6114,63 euro ulatuses. Tallina Ringkonnakohus rahuldab põhinõude sellele lisaks, täiendavalt veel 253,63 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6368,26 eurot. 253,63 euro pealt tuleb arvestada ka täiendavalt viiviseid. Viiviseid tuleb arvestada seaduses sätestatud määra järgi. Kuivõrd maakohtu ja ringkonnakohtu otsused on jõustunud osas, milles hagi rahuldati, leiab ringkonnakohus, et ka täiendav viivis tuleb summaarselt välja arvestada maakohtu otsuse kuulutamiseni, sest varasemalt summaarselt välja arvestatud viiviste ümberarvestamiseks alus puudub. Maakohus arvestas viivist alates 02.08.2011.a ning viivised arvestati summaarselt kuni 02.04.2012.a. Selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Perioodil 02.08.2011.a- 31.12.2011.a oli seadusest tulenev viivisemäär 8,25% ja sellesse perioodi jäi 152 päeva. Viivis selle perioodi eest oli seega 8,71 eurot. Perioodil 01.01.2012.a-02.04.2012.a oli seadusest tulenev viivisemäär 8% 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-63182 aastas ja sellesse perioodi jäi 93 päeva. Viivis selle perioodi eest oli 5,17 eurot. Täiendav viivis kokku on seega 13,88 eurot.
  1. Hageja esitas 07.06.2013.a toimunud Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus, tutvunud protokolliga, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Istungi protokoll kajastab piisaval määral ja tegelikkusele vastavalt istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokollile. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§ 163

lg-st 1 jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus lähtub sellise jaotuse määramisel sellest, et hageja esitas algselt maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 21389,04 eurot. Kokku rahuldatakse põhinõue aga 6368,26 euro ulatuses, see moodustab 29,77% põhinõudest, seega ca 30%. Ringkonnakohus leiab, et samast proportsioonist tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulude jaotamisel, sest apellatsioonkaebuses palus hageja teha otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja kokku 20389,04 eurot. Apellatsiooni ja kassatsioonimenetluse tulemusena suurenes kostjalt hageja kasuks välja mõistetav põhinõue 5599-lt eurolt 6368,26 euroni ning see suurenemine oluliselt proportsiooni ei muuda. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei pea menetluskulusid jagama

§ 163lg-st 2 lähtuvalt.

Vastavast sättest lähtumine on kohtu õigus, mitte kohustus. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jaotada selle õigusnormi alusel, mis sätestab menetluskulude jaotamise reegli (

§ 163

lg 1), mitte sättest, mis näeb ette erandi menetluskulude jaotamise reeglist.

§ 163

lg-st 2 lähtumine on põhjendatud olukorras, kus menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus. Erandist võib lähtuda ka ringkonnakohus, kui ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust, kuid olukorras, kus asi on ringkonnakohtus juba teistkordsel arutamisel ja asi on käinud ka juba Riigikohtus, ei ole ilmselt menetluskulude jaotamise reeglist kõrvalekaldumiseks piisav vaadata neid kompromissiettepanekuid, mida tegi pool asja esimesel arutamisel maakohtus. Ringkonnakohus leiab, et konkreetse vaidluse asjaolud ei ole piisavad selleks, et menetluskulude jaotamise reeglist (

§ 163lg 1) kõrvale kalduda.

Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.