KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule.

§ 309

lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.

§ 325

lg 5 kohaselt on lg 1 -4 nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.

§ 325

lg 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kui ülesütlemise avaldus (tahteavaldus) on tühine, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi kookõlas TsÜS § 67 lg 1 ja § 84 lg 1 ning võlasuhe ei lõpe

§ 186p 6 alusel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 02.03.2011 sõlmiti XXX/ XXX, Tallinn asuva äriruumi tähtajaline üürileping, tähtajaga 31.12.

1. Üürilepingu punkti 10.1 kohaselt tuleb kogu omavaheline kirjavahetus esitada inglise keeles ning see loetakse kohaselt edastatuks või üleantuks, kui see on isiklikult või kulleri poolt üle antud allkirja vastu või saadetud lepingus toodud aadressile. Pelgalt informatiivse loomuga teated võib edastada ka e-kirja teel. Hagejale on 11.02.2013 e-kirjaga edastatud T.N poolt teade sooviga lõpetada hagejaga XXX/ XXX, Tallinn äriruumi üürileping ning ruumid vabastada hiljemalt 30.04.
2. Hageja väidetel võttis T.N mitmel korral hagejaga ühendust seoses üüripinna vabastamisega 30.04.
3. Kostja leidis, et T.N ei olnud õigust ega volitusi üürilepingut üles öelda. Vastavalt üürilepingu punktist 10.1 peab pooltevaheline kirjavahetus olema kohale toimetatud posti või kulleriga allkirja vastu, vaid informatiivse sisuga teabe võib saata e-kirjaga. Seega ei vasta T.N e-kirjaga edastatud teade seaduses sätestatud ega ka üürilepingus kokkulepitud üürilepingu ülesütlemise avalduse vormile. Lisaks ei vasta viidatud teade

§ 325

lg 2 p 3 sätestatule, eht sellest ei nähtu, alust, mis põhjusel soovitaks lepingut lõpetada. Eeltoodust lähutvalt ning kuna hageja tunnistas hagi, siis on 11.02.2013 e-kiri, millega tegi kostja hagejale ettepaneku vaidlusalune üürileping lõpetada lepingu ülesütlemise seisukohalt tühine

§ 325lg 2 p 3 ja lg 5 järgi. Seetõttu ei ole sellel TsÜS § 67 lg 1, § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu tõttu ei ole ka 2

§ 186p 6 järgi lõppenud ja üürileping kehtib.

Hagi tunnistamise tõttu kuulub see rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb tuvastada tuvastada, et OÜ Ol poolt 11.02.2013 esitatud XXX/ XXX Tallinna asuva äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus on tühine ning tuvatada, et OÜ GS ja OÜ OI vahel 02.03.2011 sõlmitud XXX/ XXX Tallinn asuva äriuuumi tähtajaline üürileping kehtib. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele vastavlt TsMS § 486 lg 1 p 1. Menetluskulud jaotus, tsiviilasja hind Kuna hageja ei ole tõendanud asjajolu, et peale 11.02.2013 e-kirjaga saadud teadet, on hageja üritanud kostjaga üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist lahendada kohtuväliselt, kuid kostja on koheselt pärast hagimaterjalide kättetoimetamist hagi õigeks võtnud, siis ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja oma käitumisega on hagejale andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 6, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral komrpomissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise krral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate meneltuskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus meneltusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks lepingulise eisndaja kulud. Menetlusosalised on meneltuskulude nimekirjad esitanud. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 812,50 eurot. Hageja ei ole suurusele vastuväiteid esitanud. Seega on märgitud kulud TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 812,50 eurot, märgitud summa ei ületa Vabariigi Valitsuse määruse nr nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 sätestatud piirmäära (hagihinna puhul kuni 64 000€ on see 17 300 €). Tulenevalt TsMS § 128 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 61 368 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg Kohtunik 3