Obsah (7)

§ 429§ 432§ 230§ 5§ 162§ 174§ 132

2-12-34640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-34640 T

) § 428 lg 1 p-le 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule avalduse nõudest, kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba küttesüsteemi ümberehitamiseks, loobumiseks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus nõude, kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba küttesüsteemi ümberehitamiseks, osas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud nõudest. 15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 16.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. KÜ XXX 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punktist 4 nähtub, et üldkoosolekul on vastu võetud otsus „muuta tagasi korteri nr 8 keskkütte maksumuseks 100% vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel“ (tlk 61).
2. Hageja leiab, et otsus on ebaseaduslik ja vastuolus heade kommetega. Hageja ei kasuta maja küttesüsteemi juba aastaid. Hageja on korteriühistu liikmete vaikival nõusolekul ehitanud oma korteris küttesüsteemi ümber gaasiküttele. Hageja teavitas korteriühistu liikmeid küttesüsteemi ümberehitamisest juba 02.06.2010 ning demonteeris torustiku juulis 2010 ja läks gaasiküttele üle septembris
3. Gaasiküttele üleminekuks ei ole vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna majas puudub ühtne küttesüsteem ning hageja korteris olevad küttetorustikud teenisid üksnes hageja huve. Lisaks oli küttesüsteem vananenud ja torustikud roostes, mistõttu oli hageja korter külm. Kostja juhatus ja üldkoosolek on alusetult keeldunud andmast hagejale luba küttesüsteemi ümberehitamiseks.
4. Kostja märgib, et hagejal puudub kõigi korteriühistu liikmete luba gaasiküttele üleminekuks. Lisaks puudus hagejal gaasiküttele üleminekuks projekt, kasutusluba ja linnavalitsuse kirjalik luba ning hageja on rikkunud gaasiküttele üleminekuga seadust. Kostja on tulnud hagejale vastu ja võtnud 20.10.2010 üldkoosolekul vastu otsuse; määrata hagejale kütte üldosa tasumise osaks 30% summast ruutmeetri kohta, nagu tema ei oleks välja lülitunud, millise jättis muutmata 4 2-12-34640 01.02.2011 üldkoosolek. Üldkoosolek aga ei ole andnud hagejale luba küttesüsteemi ümberehitamiseks. Hageja aga ei ole kütte eest tasunud. Kostja 31.05.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus muuta tagasi korteri nr 8 keskkütte maksumuseks 100% vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel (tlk 61).
5. Kohus on seisukohal, et kohus peab, seoses 31.05.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 4 seaduslikkuse üle otsustamisel, andma hinnangu ka hageja poolsele küttesüsteemi ümberehitamisele.
6. Kaasomanikevahelistele suhetele kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel ning käsutamisel kohaldatakse eelkõige AÕS § 72 ja §
7. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 kehtestab muuhulgas, et kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 näeb ette erandi vaid nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks - neid võib teha teiste kaasomanike nõusolekuta. Ka ehitusseadus (EhS) § 12 lg 2 kehtestatu ei anna õigust ehitada ilma omaniku loata. EhS § 22 määratleb ehitusluba kui kohaliku omavalitsuse nõusolekut ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks. Selle välja andmine puudutab tingimata kõigi ehitise kaasomanike õigusi ning ei saa seepärast toimuda ilma nende nõusolekuta. Seejuures ei ole seaduseandja teinud ühegi eelnimetatud sätte puhul vahet sellel, kas ehitamisena käsitletav tegevus hõlmab kogu ehitist tervikuna või piirdub üksnes mõne selle osaga. Riigikohus on märkinud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (Riigikohtu 18.07.2011 otsus kohtuasjas 3-2-1-50-11, p 10). Seega maja ühise küttesüsteemi muutmiseks juulis 2010 oli hagejal vaja kõigi kaasomanike nõusolekut ning lisaks ehitusluba kui kohaliku omavalitsuse nõusolekut.
8. Hageja väited, et elamus XXX puudub ühine küttesüsteem on tõendamata. Kostja väitel paigaldati 2000 elamusse soojussõlm, mille eest liikmed tasusid pangalaenuga summas 70 000 krooni ning soojussõlm renoveeriti 2010, mille eest tasusid liikmed 12 000 krooni. Seega puudub alus eeldada, et majas puudus ühine küttesüsteem. Tõendamata ja asjakohatud on ka hageja väited, et elamus XXX asuv küttesüsteem oli vananenud ja küttetorustikud roostetanud. Hageja omandas korteri asukohaga XXX Tallinn, 2010 alguses, mille osas puudub vaidlus ning juba 02.06.2010 üldkoosolekul (tlk 16-18) teavitas hageja, et kavatseb küttesüsteemi ümber ehitada ja minna üle gaasiküttele. 02.06.2010 üldkoosolekul tehtud hageja poolset teavitust gaasiküttele ülemineku kohta ei saa lugeda kaasomanike nõusolekuks anda hagejale luba gaasiküttele üleminekuks. Vastavat otsust vastu ei võetud, lisaks ei osalenud üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2.13 ühistu liige on kohustatud mitte ehitama ümber ilma juhatuse kirjaliku loata korteri gaasi- ja küttesüsteemi. Vaatamata loa puudumisele hageja demonteeris küttetorustiku 2010 juulis, mille osas puudub vaidlus.
9. Hageja tellis korteri gaasiküttele üleviimiseks septembris 2010 tehnilise projekti OÜ-lt F (tlk 28), mis kooskõlastati 22.09.2010 OÜ T eksperdi poolt. Projekti alusel paigaldas hageja uue küttesüsteemi, millele OÜ T koostas 24.09.2010 tehnilise kontrolli ja leidis, et küttesüsteem vastab nõuetele ja on kasutusele võtmiseks ja kasuta-miseks ohutu (tlk 19). 20.09.2010 kostja juhatuse koosolekul (tlk 93-95) võeti vastu otsus, et korteris 8 küttesüsteemi muutmise lubamise küsimust otsustatakse üldkoosolekul. Alles 19.10.2010 esitas hageja korteriühistule avalduse lubada hagejal enda korteri küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja lisas OÜ F projekti, tehnilise protokolli projekti ja 02.06.2010 üld-koosoleku protokolli (tlk 29-30). 20.10.2010 üldkoosolekul, kus osalesid kõik liikmed, võeti häälteenamusega vastu otsus, mitte lubada hagejal eraldi küttesüsteemile üleminemist (tlk 31-34, 96-97). Hageja otsusega ei nõustunud ja esitas 5 2-12-34640 10.12.2010 avalduse üldkoosoleku 20.10.2010 otsuse läbivaatamiseks ja muutmiseks (tlk 35-40), millele lisas ekspertarvamuse (tlk 40-56). 01.02.2011 üldkoosolekul jäeti 20.10.2010 üldkoosoleku otsus muutmata ja ei antud hagejale luba küttesüsteemist välja lülitumiseks ning anti hagejale tähtaeg taastada küttesüsteem kahe kuu jooksul (tlk 57-60, 111-114). Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, seega on see täitmiseks kohustuslik. Eeltooduga on tõendatud, et hagejal puudus kõigi kaasomanike nõusolek kütte-süsteemi ümberehitamiseks ja gaasiküttele üleminekuks. Hageja väited, et korteriühistu liikmed ei ole pikemat aega esitanud vastuväiteid sellele, et hageja on läinud üle gaasiküttele, on asja-kohatud. Hageja korteri gaasiküttele üleminekut on korduvalt arutatud üldkoosolekutel ning on võetud vastu otsused, mitte anda hagejale luba hageja korteri gaasiküttele üleminekuks, seega on kaasomanikud olnud vastu.
10. Kostja on pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kostjat teavitanud, et hagejal puudus kirjalik nõusolek XXX, Tallinn küttesüsteemi muutmiseks ning hagejale on tehtud ettekirjutus viia elamus paiknev korteri nr 8 küttesüsteem vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tlk 100-104). Lasnamäe Linnaosa Valitsus on teavitanud, et hagejal puudus, ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta, küttesüsteemi ümberehitamine ning hageja on kohustatud tasuma küttekulude eest samadel alustel kui teised korterid (tlk 106-107). Seega puudus hagejal ka kirjalik luba, vastavalt ehitusseadusele, küttesüsteemi muutmiseks. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja on muutnud küttesüsteemi ebaseaduslikult.
11. Hageja leiab, et kostja 31.05.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkt 4 on vastuolus heade kommetega juhindudes TsÜS § 86, kuna hageja ei tarbi 100%-liselt küttesüsteemi, mistõttu tuleb otsus tühistada ja tunnistada kehtetuks.
12. MTÜS § 24 lg 1 alusel kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja ei ole tuginenud otsuse vastuolule seadusega või põhikirjaga, seega leiab kohus, et 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole kehtetu. Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu seadusega, ei saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosolekut otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ei saa täita vastuolus hea usu põhimõttega.
13. TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 3.2.7 (tlk 11) kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutavate kommunaalteenuste (sh. gaas, vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinnast, kui korterisse ei ole paigaldatud arvesteid. Küttekulude jagamine on seotud majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes. KOS § 13 lg 1 sätestab samuti korteriomaniku kohustuse tasuda kaasomandi majandamise kulutused. Eelnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, s.t tasuma soojusenergia eest.
14. Hageja väide, et kuna tema keskkütte soojust ei kasuta, siis seepärast ei pea ta tasuma küttekulusid, ei ole kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärgiga, on vastuolus KÜS §-ga 151 lg 1 ja 6 2-12-34640 KOS §-iga 13 lg 1 ning seetõttu põhjendamatu. Seega arvestades eeltoodut, on KÜ XXX31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4 küttekulude jagamise kohta seaduslik. Käesoleval juhul on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja on ebaseaduslikult ilma kaasomanike nõus-olekuta ja vastavate ehituslubadeta, ühendanud enda korteri välja küttesüsteemist ja läinud üle gaasiküttele ning jätnud tasumata küttekulud ajal, kui kostja üldkoosolek on hagejale vastu tulnud ja lubanud tal tasuda 30% küttekuludest.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16. Menetluskulud jätab kohus

§ 162lg 1 alusel 100% ulatuses hageja kanda.

Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt

§ 174

kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. 31. Hagihind on tulenevalt

§ 132lg 4 p 8 alusel 7000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 7