← Eesti

3-11-2654/97

Obsah (5)§ 24§ 21§ 22§ 32§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-11-2654 Haldusasi Transiidikeskuse AS-i kaeb

§ 24lg 1 p 1 alusel.

  1. Projekteerimistingimuste punktis 10 nõudis vastustaja ehitusprojekti kooskõlastamist naaberkinnistute omanikega, seega eeldati kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Projekti kaebajaga kooskõlastatud ei ole.
  2. Ehitusloale pole tehtud seadusega nõutavat kohustuslikku ekspertiisi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmanda isiku poolt ehitusloa taotluses kirjeldatud rajatis on kõrgendatud riskiga seotud ehitus. Vastavalt

§ 21

lg-le 2 on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile. Koostoimes

§ 21

lg-ga 2 sätestab Teede- ja sideministri 09.11.2000 määruse nr 88 „Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas“ (edaspidi Määrus) § 1 lg 3 kõrgendatud riskiga ehitisena muu hulgas sadamakaid. Muuga CT Terminali territooriumi naaberalale konteinerterminali rajamise hanke võitnud Rail Garanti kodulehel avaldatud pressiteate kohaselt kavatsetakse rajatava terminali kaudu vedada tankkonteinerites ohtlikke keemiatooteid. Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) § 6 lg 1 kohaselt on käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, KemS-i tähenduses ohtlik ettevõte. KemS § 6 lg 3 sätestab, et „Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte“. Seega on KemS-i mõttes on rajatav terminal (sh ehitusloa alusel ehitatav terminali osa) kas ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte. OÜ Hendrikson & Ko eksperthinnangu koostaja J. A. on samuti leitud, et Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee ehitusprojekti suhtes oleks pidanud enne ehitusloa väljastamist läbi viima kohustusliku ehitusprojekti ekspertiisi. Nähtuvalt J. A. seisukohast oleks ehitusprojekti ekspertiisi teostamine olnud igal juhul mõistlik ja vajalik ka ainuüksi kai nr 16 horisontaalse ja vertikaalse nihkumise tõttu.

  1. Ehitusloa väljastamisel pole teostatud kaalutlusõigust. Muuga CT teavitas vastustajat oma territooriumi kahjustamisest ja Eksperthinnangust 30.09.
  2. Linnavalitsuse teenistuja teatas 03.11.2011, et seoses vajadusega koguda täiendavat informatsiooni, pikendatakse ettepanekule vastamise tähtaeg 30 päeva võrra. Seega tekkis olukord, kus Linnavalitsus pidas võimalikuks väljastada ehitusloa 3 tööpäevaga hoolimata talle eelnevalt teada olnud detailplaneeringu rikkumistest ja kaebuse esitaja territooriumi kahjustamisest, kuid pikendas vastamise tähtaega Muuga CT taotlusele seoses vajadusega koguda täiendavat informatsiooni. Olukorras, kus Muuga CT taotluse alusel peetakse vajalikuks täiendava teabe kogumist, on ilmne, et ehitusluba on antud ilma kaalutlusõigust teostamata. Ilmselgelt ei ole ehitusloa andmisel arvestatud olulisi asjaolusid ega selgitatud Linnavalitsuse kaalutlusi haldusakti andmisel. Samuti pole kaalutud Muuga CT põhjendatud huve. 3
  3. Projekteerimistingimuste taotlus, projekteerimistingimused, ehitusloa taotlus ja ehitusluba on omavahel vastuolus. Projekteerimistingimuste kohaselt esitati projekteerimistingimuste taotlus kolmanda isiku poolt järgnevate maaüksuste kohta: katastritunnustega: Muuga sadam 3/1 (osaliselt), 44603:001:0057, Hoidla tee 3A, 44603:001:0058, Hoidla tee 5, 44603:001:0020, Hoidla tee 7 (osaliselt), 44603:001:0024, Muuga sadam 2/6 (osaliselt), 44603:001:0053 ja piiriettepanekute nr: Muuga sadam 216, AT 11033000040, Muuga sadam 213, AT
  4. Projekteerimistingimuste taotluse alusel väljastati projekteerimistingimused Maardu linnas asuvatele asukohtadele: Muuga sadam 3/1, Muuga sadam 2/6, Muuga sadam 216, Muuga sadam 213, Hoidla tee 3A, Hoidla tee 5, Hoidla tee
  5. Seega väljastati projekteerimistingimused asukoha nimetuse alusel maaüksustele täies ulatuses, kuigi projekteerimistingimuste taotluses taotleti kolme maaüksuse puhul projekteerimistingimusi vaid osale maaüksusest. Ehitusloa taotlus esitati selliste katastriüksuste kohta, mida ei käsitletud ei projekteerimistingimuste taotluses ega projekteerimistingimustes. Erinevalt varasemast, pole maaüksuseid enam mitte 7 vaid
  6. Projekteerimistingimuste alusel esitatud ehitusloa taotluses viidati järgnevatele nimedele ja katastritunnustele: Muuga sadam 213; 44603:001:0077, Muuga sadam 215; 4603:001:0074, Muuga sadam 216; 44603:001:0075, Kai 16; 44603:001:0072, Muuga sadam 214; 44603:001:0073, Muuga sadam 213; 44603:001:
  7. Vastuolud esinevad isegi ehitusloa taotluse siseselt. Nimelt on ehitusloa taotluse osaks oleva OÜ Estkonsult koostatud ehitusprojekti (töö nr 315) tiitellehe kohasel ehitiste aadressina märgitud 5 katastritunnust projekteerimistingimuste 6 (ja projekteerimistingimuste taotluse 7) asemel. Sama ehitusprojekti leheküljel 3 on kinnistu aadressina märgitud 6 katastritunnust ehk 1 võrra rohkem võrreldes sama projekti tiitellehega.
  8. Ehitusluba ei vasta

§ 22

lg 1 p 1 nõudele selguse osas.

§ 22

lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Ehitusloal ei ole märgitud, kuhu lubatakse rajada Muuga sadama kai nr

  1. Ehitusloas viidatakse nii projekteerimistingimustele, ehitusloa taotlusele kui ka ehitusprojektile, milles esitatud viited on oma sisult vastuolulised.
  2. Detailplaneeringu punktis 3.7 on sätestatud, et „Käesoleva planeeringu elluviimiseks tuleb iga planeeritud uue terminali ja raudteepargi projekti koostamisel läbi viia detailne keskkonnamõjude hinnang“. Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p-de 16 ja 35 koostoimes. Vaidlusaluse ehitusloa väljastamise menetluses pole keskkonnamõjude hinnangut läbi viidud.
  3. Kaebaja 16.11.2012 seisukohtades leiab kaebaja täiendavalt järgmist: 16.1 Tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-3-1-67-01 (punkt 5) ei pea Kaebaja oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks ära ootama kuni tema Terminalile avalduvad reaalselt füüsikaliselt mõõdetavad kahjulikud mõjutused (näiteks järjekordsed nähtavad vajumised ja pragunemised teekattes). Kaebaja peab tõendama, et piisava kindlusega võivad sellised lubamatud mõjud avalduda. Kaebaja leiab, et esitatud ekspertarvamustega on vaieldamatult tõendatud lubamatult ulatuslike kahjulike mõjutuste reaalne levimine Terminali territooriumile. Professor M. M. ekspertarvamusest nähtub, et nii Terminal kui ka Uus Territoorium on rajatud väga ebastabiilsele ja geoloogiliselt keerulisele pinnasele. Ekspert märgib sõnaselgelt, et parketis ja asfaldis esinevad praod kasvavad ja paigutuste kiiruse vähenemist ei ole näha. 16.2 Ringkonnakohus pidas võimalikuks, et lubamatut mõju võib avaldama hakata rööbastee kasutuselevõtt – raskete konteinerkraanade liikumine rööbasteedel ja kraanadega tõstetavad koormused. Kaebaja juhib tähelepanu, et Uue Territooriumi (sh kai nr 17) näol on tegemist Eesti Vabariigis pretsedenditu ulatusega projektiga. Rail Garant Estonia OÜ juhatuse liikme O. U. sõnul hakkab rajatav terminal teenindama ookeaniklassi Panamax- ja PostPanamax-tüüpi laevu. Seejuures märkis juhatuse liige: „projekt näeb ette vastavate kraanaseadmete paigaldamist ning 4 infrastruktuuri, mis võimaldab kuni 42-meetrise pardalaiusega laevade vastuvõtmist“. Tegemist on väga suurte laevadega, mille teenindamine eeldab vastava võimekusega taristut. Kaebaja leiab, et olukorras, kus kaebaja ja kolmanda isiku ehitised on rajatud ebastabiilsele pinnasele ning rajatav terminal hakkab teenindama väga suuri aluseid ja kaubakoguseid, on lubamatute kahjulike mõjude esinemine vältimatu. Terminali alal on juba toimunud ulatuslikke vajumisi ning vajumine jätkub. Kaile nr 17 ehitusloa alusel püstitatava ehitise tõttu saavad mõjutused üksnes suureneda. 16.3 Kaebaja on seisukohal, et Uuel Territooriumil asuvatele ehitistele kasutusloa väljastamine ei mõjuta käesoleva kaebuse lahendamist. Kaebaja nõustub, et

§ 32

lg-te 1 ja 11 ning § 33 lg 3 järgi peab kasutusloa andja kontrollima ehitise vastavust nõuetele. Kui seda aga tehtud ei ole või on kontroll olnud puudulik, ei muutu ehitis seaduslikuks. Haldusorgani hilisem rikkumine ei saa muuta varasemat rikkumist ja kaebaja õiguste riivamist olematuks. Samuti ei välista varasemate rikkumiste mittevaidlustamine kaebeõigust muudele rikkumistele. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-64-02 (punkt 14) märkinud, et kasutusloa olemasolu ei välista, et ehitis on ebaseaduslik. 16.4 Ehitusloa üheks olulisemaks probleemiks on asjaolu, et mitte üheski loa andmise etapis ei ole uuritud ehitusloa alusel püstitatava ehitise tegelikku mõju ümbritsevale. Keskkonnaõiguses kehtib rahvusvaheliselt tunnustatud ettevaatuspõhimõte. Põhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riske vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Nimetatud printsiibi väljenduseks Eesti õiguskorras on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1, mille kohaselt „Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju“. Seega võib keskkonnamõjude puudumist väita vaid juhul kui seda kinnitab vastav uuring. 16.5 Sadama avaldatud uudise kohaselt on Rail Garant grupi üheks tegevuseks süsivesinikvedelgaaside ja naftakeemiliste veoste vedu. Rail Garant Estonia OÜ 2011. a majandusaasta aruande kohaselt (lk 3): „[---] 2011. aasta jooksul vahendati vedusid 5130 tonnile naftakeemiatööstuse toodetele“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määruse nr 40 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord” lisaga 1 on naftakeemiatooted määratletud kui ohtlikud kemikaalid kemikaaliseaduse mõttes. Sadamaseaduse § 31 lg 2 alusel „Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator peab täitma ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta kehtestatud nõudeid vastavalt kemikaaliseadusele“. Eelnev kinnitab, et ehitusloa väljastamisele oleksid

§ 21lg 2 alusel pidanud eelnema kohustuslikud uuringud.

16.6 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-62-02 (punkt 18) märkinud, et kaalutlusõiguse rikkumine „[võib] seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada“. Kohtuasjas nr 3-3-1-81-07 (punkt 16) sedastas Riigikohus, et „Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga“. Kaebaja hinnangul on käesoleval juhul tegemist Riigikohtu kirjeldatud olukorraga, kus haldusorgan on jätnud olulised asjaolud hindamata. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

  1. Vastustaja ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5
  2. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, sest vaidlusalune ehitusluba ei riku tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja on oma kaebeõiguse sidunud ennekõike juba toimunud oluliselt ulatuslikuma ehitustegevuse käigus toimunud väidetava subjektiivsete õiguste rikkumisega, aga ei ole asjakohaseid õigusakte vaidlustanud. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma subjektiivsete õiguste rikkumiseks kehtiva detailplaneeringu alusel varasemalt välja antud ehitusloa alusel kaebaja kasutuses oleva kinnistuga vahetult külgneva uue territooriumi moodustamise käigus tekkinud vajumeid, mis ei ole põhjuslikus seoses 13.10.2011 korraldusega nr 382 välja antud konteinerikraana rööbastee ehitamiseks antud ehitusloaga. Kaebeõigus ei saa tekkida pelgast oletusest. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtki asjakohast põhjendust, mis näitaks, et vaidlustatud ehitusluba ja selle alusel toimuv ehitustegevus tema seadusega kaitstud õigusi ja huve kuidagi riivaks. Kaebaja ei ole ehitusloa menetluses menetlusosaline, tal puudub igasugune puutumus konteinerikraana rööbastee rajamisega kail nr 17, ta pole ka selle kinnistu omanik, millel ehitustegevus toimub. Kaebaja tegevuskoht on ehitise asukohast mitmesaja meetri kaugusel. Kaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja esitanud populaarkaebuse, mis vastustaja arvates pole käesoleval juhul lubatav.
  3. Kolmas isik AS Tallinna Sadam on taotlenud ehitusluba konteinerikraana rööbastee rajamiseks 08.09.2010 korraldusega nr 305 kasutusloa saanud kail nr
  4. Kaile paigaldatakse rööbas, kai tagalasse ehitatakse rööpa vundament ja paigaldatakse rööbas. Ehitusala on tähistatud ehitusprojekti asukoha skeemil. Asukoha skeemist nähtuvalt asub ehitusala AS Muuga CT kasutuses olevatest kinnistutest, asukohaga Hoidla tee 3 ja Veose 16, minimaalselt 370 m ja maksimaalselt 440 m kaugusel, seega ei saa ehitusalal toimuva ehitustegevuse mõjud vastustaja hinnangul mingil juhul ulatuda kaebuse esitaja kasutuses olevate maaüksusteni ning tema subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise tagajärjel tõenäoline ei ole. Vastustaja palus ka projekteerijalt kaebuse esitaja väidete kohta väidetava vajumise osas täiendavaid selgitusi, mille projekteerija 21.11.2011 esitas (kohtule esitatud). Projekteerija selgituste kohaselt võib esineda vajumeid kraanatee vahetus läheduses mõne meetri ulatuses, st mitmesaja meetri kaugusel kaebaja tegevuskohast. Seega ei eksisteeri reaalset ohtu, et Maardu linnavalitsuse 13.10.2011 korralduse nr 382 alusel välja antud ehitusloa alusel tehtavad ehitustööd võiksid kahjustada kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekkimine vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise tagajärjel on äärmiselt ebatõenäoline juba ainuüksi seetõttu, et ka kolmas isik AS Tallinna Sadam ei saaks konteinerikraanat rööbasteele paigaldada ja seda kasutada, kui kraanatee alus oleks ebastabiilne ja esineks vajumeid.
  5. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis objektiivselt tõendaks, et konteinerikraana rööbastee ehitus kail nr 17 kahjustab kaebaja kinnisasja ja rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses ka asjakohaselt põhjendanud, kuidas saaks tema kasutuses olevate kinnistute piirist mitmesaja meetri kaugusel toimuv ehitustegevus kahjustada tema subjektiivseid õigusi ja seadusega kaitstud huve. Põhjendus, et varasema ehitusloa alusel ehitatud ja kasutusloa saanud rajatise tulemusena tekkisid vajumid, ei ole asjakohane, sest objektid ei ole mahult ja olemuselt võrreldavad. Lisaks sellele on vajumite tagajärjed põhimõtteliselt kõrvaldatavad, mida tõendavad ka kaebuse lisad 7 ja 8, milles kaebaja nõuab ehitise omanikult platsikatendite remonttööde läbiviimist. Kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu ka, et pinnase senise vajumisega oleks kaebuse esitaja tegevusele juba tekkinud oluline kahju, viidatud on vaid sellise kahju tekkimise võimalusele. Vastustaja hinnangul on väited, mille kohaselt võib oluliselt väiksema mahuga ja kaugemal läbiviidavate tööde tagajärjel, millega ei saa kaasneda ulatuslikku vajumist mitmesaja meetri kaugusel, tekkida senisega võrreldes mastaapselt suurem kahju, ülepaisutatud, ning ei ole kooskõlas tegelikkusega.
  6. Vaidlustatud ehitusluba on välja antud kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Kaebaja on oma väiteid vaidlustatud ehitusloa ebaseaduslikkuse kohta põhistanud OÜ Hendrikson & Ko töös nr 1569/11 „Eksperthinnang Muuga sadama idaosa ja eraldi läbi viidud keskkonnamõju hindamise õigusaktidele ja menetlusnormidele vastavuse kohta ning merelt võidetud uue sadamaala vastavuse 6 kohta kehtivale planeeringule“ esitatud seisukohaga, et merre täidetud katastriüksuste piirid ei vasta detailplaneeringule ja planeeringujärgsele krundijaotusele. Seisukoht tugineb uute maaüksuste maakatastris registreeritud katastripiiride võrdlusele detailplaneeringu põhijoonisel näidatud piiridega ning leidnud, et kuna ehitusluba on antud ehitamiseks väidetavalt ebaseaduslikult ehitatud ehitisele, ei saa ka see ehitusluba olla seaduslik. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega uute territooriumite moodustamise ebaseaduslikkuse kohta ning tema poolt tehtud järeldustega. PlanS § 2 lõike 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama paragrahvi
  7. lõike kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega ei saa üksnes katastripiiride ja planeeringut illustreeriva joonise abil teha adekvaatset järeldust moodustatud uue territooriumi vastavuse kohta kehtestatud detailplaneeringule. Kehtiva detailplaneeringu p 3.
  8. (lk 17) on viidatud, et põhijoonisel esitatud pindalad on tinglikud ning sõltuvad eraldi projektiga tehtavast kai rinde lahendusest (Muuga sadam 3/2, ehk kai 16 ja kai 17 katastriüksused), kusjuures täpsed pindalad saadakse pärast katastrimõõdistamist. Ka planeeringu p 3.
  9. märkustes pos 1.28 ja pos 4.
  10. on märgitud, et planeeringus näidatud pindala pole lõplik vaid sõltub ehituslikest lahendustest. Seega on detailplaneeringus määratud küll tingimused ja ehitusõigus uute maaüksuste moodustamiseks, kuid ei ole määratud maaüksuste piire.
  11. Uue territooriumi moodustamiseks oli vastustaja 24.01.2008 korralduse nr 17 p 2 alusel välja andnud ehitusloa nr 5069 Muuga sadama konteinerterminali laiendamiseks ja kai nr 16 ning kai nr 17 rajamiseks ning 08.09.2010 korralduse nr 305 p 6 alusel nimetatud rajatistele kasutusloa nr
  12. Kaebuse esitaja ei ole ühtki nendest korraldustest ega nende alusel väljaantud lubadest vaidlustanud, seega ei saa pidada uue territooriumi moodustamisel toimunud ehitustegevust (millega kaasnes väidetavalt vajumine) ebaseaduslikuks. Vastustaja hinnangul on uus territoorium moodustatud seaduslikult vastavuses väljaantud ehitusloaga ning on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga.
  13. Kaebuse esitaja väidab, et ehitusloast ei selgu üheselt, kuhu lubatakse rajada Muuga sadama kai nr 17 (kaebuse p 2.8.9).Vastustajale ei ole see väide arusaadav. Muuga sadama Kai nr 17 on rajatud Maardu Linnavalitsuse 24.01.2008 korralduse nr 17 p 2 alusel Muuga sadama konteinerterminali laiendamiseks ja kai nr 16 ning kai nr 17 rajamiseks välja antud ehitusloa nr 5069 alusel ning on saanud 08.09.2010 korralduse nr 305 p 6 alusel kasutusloa nr
  14. Kai nr 17 rajamiseks antud ehitusluba käesolevas menetluses vaidluse esemeks ei ole ja selle rajatise asukoht on teada. Samuti on selge konteinerikraana rööbastee asukoht- see asub kail nr
  15. 24.

§ 23

lg-s 2 on sätestatud, millised dokumendid tuleb ehitusloa saamiseks esitada ning § 24 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused. Haldusorgani kaalutlusõiguse piirid on seega ette antud ja nendes piirides on Maardu linnavalitsus kaalutlusõigust teostanud, mis nähtub ka korralduse preambulist. Ehitusloa saamiseks esitati seaduses nõutud dokumendid ning ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei tuvastatud. Kaebuse esitaja väited kaalutlusõiguse ebapiisavast teostamisest, sest ehitusloa taotluse menetlus kestis vaid kolm päeva, on ebaõiged. Taotlus ehitusloa saamiseks esitati 29.09.2011 ning seda arutati Maardu Linnavalitsuse planeeringute ja ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis 06.10.

  1. Komisjon leidis esitatud projektis mitmeid puudusi ning projekt tagastati paranduste tegemiseks. 10.10.2011 esitati AS Tallinna Sadama kirjaga nr 9-7/11-1548/4251 korrigeeritud ehitusloa taotlus ja parandatud projekt. Kirjas on esitatud ka vastused protokollis tehtud märkustele. Nendest dokumentidest nähtub, et projekt on läbi vaadatud sisuliselt ja põhjalikult ja projekteerija on tehtud märkused on arvesse võtnud. On tavaline, et kui vead on parandatud ja rohkem märkusi ei ole, saadetakse projekt edasi linnavalitsuse istungile arutamiseks ja ehitusloa väljaandmise otsustamiseks. Lühike menetlusaeg ei tähenda, et kaalutlusõigust pole kohaselt teostatud, projektide keerukus ja ühtlasi nende läbivaatamiseks kuluv aeg ongi erinev. 7
  2. Kaebaja viidatud keskkonnamõju on seotud ennekõike kavandatava terminali käitamisega, mitte aga ehitustegevusega, mistõttu kaebuse väited olulise keskkonnamõjuga objekti keskkonnamõju hindamata jätmise kohta on asjakohatud. Konteinerikraana vundamendi ja rööbastee paigaldamisel kail nr 17 ei ole olulist keskkonnamõju. Väited keskkonnamõju hindamata jätmise kohta ei ole ka korrektsed, Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju on hinnatud ja sellele hindamisele on viidatud AS-i Tallinna Sadam 10.10.2011 kirjas. Kaebuse p 2.9.
  3. nähtub, et kaebuse esitaja seob ka ise keskkonnamõju hindamise vajadust juba toimunud ehitustegevusega, mitte aga vaidlustatud ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
  4. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
  5. Kaebuse esitajal puudub kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 7 lg 1 alusel tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses oma kaebeõigust motiveerinudki. Kaebuse esitaja on kaebuses paljasõnaliselt kirjeldanud, kuidas kolmanda isiku kinnistul varasemate haldusaktide alusel toimunud ehitustegevus on omanud väidetavalt mingeid negatiivseid mõjutusi kaebuse esitaja kinnisasjale, kuid kaebuse esitaja ei ole sõnagagi motiveerinud ega tõendanud, kuidas vaidlustatud 13.10.2011 ehitusloa alusel konteinerkraana rööbastee rajamine kahjustab kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei väida, et vajukid ja praod on konteinerkraana rööbastee rajamise tulemus. Kaebuse esitaja üritab oma subjektiivsete õiguste rikkumist motiveerida läbi oma väidetava põhjendatud huvi“ ehitusloa tühistamise vastu. Põhjendatud huvi ei ole tühistamiskaebuse esitamise aluseks vana HKMS § 7 lg 1 alusel, vaid põhjendatud huvi olemasolul võib esitada halduskohtule taotluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.
  6. Kolmas isik on seisukohal, et 13.10.2011 korraldusele nr 382 tühistamiskaebuse esitamisel ei saa kaebuse esitaja oma väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumist rajada paljasõnalistele väidetele, et vastustaja poolt 11.03.2008 väljastatud ehitusloa nr 5069 alusel toimunud kai rajamisele suunatud ehitustööd ning 29.09.2010 kasutusloa nr 7321 alusel toimuv kinnistu kasutamine omab väidetavalt kaebuse esitaja õigustele negatiivset mõju. Nimetatud väitega vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt kai rajamiseks antud ehitusloa ning hiljem väljastatud kasutusloa. Need haldusaktid ei ole aga käesoleva kohtumenetluse esemeks ning 13.10.2011 ehitusloa kohtulikul kontrollimisel nende õiguspärasust ei hinnata. Isegi kui 11.03.2008 väljastatud ehitusloa nr 5069 alusel teostatud ehitustööd omavad mingit mõju kaebuse esitaja õigustele, on tegemist seaduspäraste mõjutustega, sest vastustaja on 29.09.2010 väljastanud Hoidla tee 5 kinnistul asuvale ehitisele kasutusloa nr 7321.

§ 32

lg 1 järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse ka nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (

§ 32

lg 11).Arvestades, et Hoidla tee 5 kinnistul varasemalt toimunud ehitustöödele on väljastatud kasutusluba, on mistahes kaebuse esitaja väited tööde vastuolu kohta detailplaneeringuga vms õiguslikult täielikult sisutud.

  1. Isegi kui varasem ehitustegevus omas kaebuse esitajale mingit mõju, ei ole võimalik sellest järeldada, et 13.10.2011 ehitusloa nr 382 alusel planeeritav ehitustegevus üldse omaks mingisugust mõju kaebuse õigustele. Faktiliselt tugineb kaebuse esitaja vaid ühele argumendile, s.o väitele, et kail nr 17 toimuvad ehitustööd võivad avaldada kahjulikku mõju Hoidla tee 3 ehk kaebuse esitaja kinnistule. Kolmas isik on seisukohal, et mistahes positiivsed või negatiivsed mõjutused kaebuse esitaja hoonestusõigusele on faktiliselt võimatud, kuna kai nr 17 asub kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sadade meetrite kaugusel kaebuse esitaja poolt hoonestusõiguse alusel kasutatavast ehitisest ning kaile nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamine ei oma ega saagi omada mitte 8 mingisugust kahjulikku mõju kaebuse esitaja hoonestusõigusele. Kaebeõigust tuleb tõendada ning piirduda ei saa vaid paljasõnaliste oletustega, et kaile nr 17 ehitamine võib kahjustada kaebuse esitaja õigusi. Praegusel juhtumil nähtub ainuüksi kaebusest ja selle lisadest, et Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldus ei tekita ega saagi tekitada kaebuse esitajale mistahes kahju või negatiivseid tagajärgi, tegemist on ilmselgelt otsitud väitega, blokeerimaks kolmanda isiku kinnistul äritegevust ehk uue konteinerterminali rajamist Muuga sadamasse.
  2. Kaebuse esitajal ei saa olla mistahes õiguspärast ootust asjaolu osas, et tiheasustusega alal, milleks Maardu linn kahtlemata on, ei toimuks kolmandale isikule kuuluval naaberkinnistul mistahes ehitustegevust. Kolmas isik on kinnistu omanikuna õigustatud oma kinnistut arendama ning kaebuse esitaja on mistahes arendamisest tingitud mõistlikke kahjulikke mõjutusi seaduse järgi ka sunnitud taluma. Kaebuses ja kaebeõiguses puudub loogika ka seetõttu, et kui 11.03.2008 ehitusloa alusel toimunud intensiivne ehitustegevus ning mere arvelt maa juurdevõitmine ei kahjustanud sellisel määral kaebuse esitaja õigusi, et vaidlustada 11.03.2008 ehitusluba, siis käesoleval juhtumil vaid kail 17 toimuv ehitustegevus kahjustab väidetavalt üliintensiivselt kaebuse esitaja õigusi. On ilmne, et kaebuse esitaja väited õiguste rikkumise või mingi põhjendatud huvi olemasolu kohta on pelgalt otsitud. Oma väidetavate õiguste kaitsmisel on kaebuse esitaja käitumine seega vastuoluline ega oma mingit loogikat.
  3. Kuivõrd kolmanda isiku kinnistul asuval kail nr 17 planeeritav ehitustegevus ei mõjuta ega saagi mõjutada kaebuse esitaja kinnistut, siis ei ole mitte mingisugust alust jaatada ka kaebuse esitaja kaebeõigust vana HKMS § 7 lg 1 alusel, kuna see tähendaks populaarkaebuse esitamise võimaldamist. Vana HKMS § 7 lg 3 aluste olemasolule ei ole kaebuse esitaja oma kaebuses viidanud ega ole osundanud ka seadusele, mis annab kaebuse esitajale õiguse teiste isikute huvides pöörduda halduskohtusse. Kuna puudub kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riive, pole halduskohtul vaja haldusakti seaduslikkuse küsimust hinnatagi (vt 3-3-1-8-01 p 21).
  4. Kaebuse esitaja väidab, et kolmanda isiku senine ehitustegevus Hoidla tee 5 kinnistul on väidetavalt kahjustanud kaebuse esitajat ning et detailplaneering ei näe ette valmis ehitatud mahus konteinerterminali alust territooriumi ning väidetavalt on see ebaseaduslik ehitis. Kolmas isik on seisukohal, et käesoleva halduskohtumenetluse esemeks ei ole varasema ehitustegevuse seaduslikkus, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kaebusega vaidlustanud vastustaja poolt 11.03.2008 väljastatud ehitusluba ega 29.09.2010 väljastatud kasutusluba. 29.09.2010 väljastatud kasutusluba on kehtiv ning veenab, et Hoidla tee 5 asuv ehitis, mida kaebuse esitaja nimetab uue konteinerterminali aluseks territooriumiks, vastab kõikidele ehitisele ettenähtud nõuetele, mistõttu kaebuse esitaja väited on õiguslikult sisutud.
  5. Seadus ei nõudnud ehitusprojektile ekspertiisi tegemist ning vastustaja ei pidanud nõudma ehitusprojektile ekspertiisi tegemist.

§ 21

lg 2 sätestab, et ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile. Kaebuse esitaja on asunud tuginema Teede- ja sideministri 09.11.2000 määrusele nr 88 „Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas“ (edaspidi Määrus nr 88). Tegemist on seadusjõus mitteoleva määrusega, kuivõrd see tugineb päästeseadusel, mis ei ole alates 01.09.2010 kehtiv. Samuti reguleerib tuleohutuse küsimusi alates 01.09.2010 tuleohutuse seadus. Riigikohus on leidnud kohtulahendi nr 3-4-1-8-06 p-s 26, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tõlgendanud PS § 87 p 6 selliselt, et riigivõim on kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadusega, vaid ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on 9 see sõnaselgelt ette nähtud (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-2-97 - RT I 1997, 74, 1267; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-5-00 – RT III, 2000, 13, 140, p 30). Seisukoht, et enne uue seaduse jõustumist antud määrus jääb automaatselt kehtima ka pärast uue seaduse jõustumist, on vastuolus ka PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi printsiibiga. Sama õigusliku järelduseni võib jõuda ka HMS § 93 lg 1 alusel, mis sätestab, et määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Kuivõrd seadus, millel põhineb Määrus nr 88, on alates 01.09.2010 kehtetu, ei ole võimalik kõneleda ka kehtivast ja seadusjõus Määrusest nr
  5. segi kui Määrus nr 88 oleks seadusjõus, sätestab selle § 1 p 3, et tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas järgmistel objektidel: sadamate administratiivhooned, reisiterminalid; sadamate tuletõrje veevõtukohad, veehaarded, viidad ja tähised, tuletõrje-läbisõiduteed laoplatsidel, evakuatsiooniteed, sadamakaid ning põlevainete laod ja kogused sadama tarbeks. 13.10.2011 ehitusluba nr 382 ei ole välja antud sadamakai ehitamiseks, vaid kraana rööbastee ehitamiseks. Seega on kaebuse esitaja viited

§ 21lg 2 ning Määruse nr 88 § 1 p 3 rikkumisele põhjendamatud.

Kaebuse esitaja seisukoht, et ka J. A. on leidnud, et vastustaja oleks pidanud nõudma ekspertiisi teostamist, on õiguslikult sisutu. Küsimus sellest, kas

§ 21

lg 2 alusel pidi ekspertiisi teostama või mitte, on õiguslik küsimus, mistõttu J. A. arvamused antud küsimuses ei oma mitte mingisugust tähendust. Kaebuse seisukohad, et menetlusväline isik Rail Garant Estonia OÜ väidetavalt planeerib kemikaalide vedu tankkonteinerites, ei veena samuti

§ 21

lg 2 kohast vajadust ekspertiisi teostamiseks, kuivõrd puuduvad mistahes andmed, et tankkonteinerites kemikaale käideldakse just kai nr 17 kraana rööbasteel. Samuti ei ole teada, kas Rail Garant Estonia OÜ reaalselt üldse hakkab konteinerterminali valmides kemikaaliseaduse tähenduses kemikaale vedama. Kaebuse esitaja seisukohad, et vastustaja oleks pidanud

§ 23

lg 6 p 1 alusel nõudma kolmandalt isikult ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist, on õiguslikult sisutud, kuivõrd

§ 23lg 6 p 1 ei sätesta vastustajale sellist õiguslikku kohustust.

Seega ei ole võimalik ka väita, et vastustaja on rikkunud

§ 23lg 6 p 1.

34. Kaebuses esitatud väited ehitusloa väljastamisel kaalutlusõiguse teostamata jätmisele on põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses suutnud motiveerida, milliseid tähtsust omavaid asjaolusid on vastustaja ehitusloa väljastamisel jätnud kaalumata ja tähelepanuta. Kaebuses puuduvad selles osas igasugused põhjendused, mistõttu on võimatu ka vastata paljasõnalisele väitele, et kaalutlusõigust pole teostatud. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta asjaolu, et kui kohalikule omavalitsusele esitatakse

§ 23

lõike 2 kohane taotlus ning kui ei esine

§ 24

lõikes 1 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid, siis kohalik omavalitsus peab ka ehitusloa väljastama. Kaebuse esitaja ei ole suutnud viidata mitte ühelegi

§ 24

lõikes 1 märgitud ehitusloa väljastamisest keeldumise alusele, veel vähem aga asjaoludele, mida vastustaja on jätnud kaalumata. 35. Vastustaja 13.10.2011 korraldus nr 382 ei ole vastuolus

§ 22lg 1 punktiga 1.

Vaidlustatud ehitusloast nähtub üheselt, kuhu on kolmandale isikule antud luba ehitise püstitamiseks. Nimelt ehitusloas on märgitud, et ehitusluba on välja antud Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks, samuti viidatakse ehitusloas nii ehitusprojektile kui ka ehitusloa taotlusele, kus on üheselt täpsed maaüksused märkimist leidnud. 36. Kaebuse esitaja väited keskkonnamõju hindamata jätmise kohta on põhjendamatud.

§ 24

lg 1 p 9 sätestab, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. Kaebuse esitaja on väitnud, et keskkonnamõju hindamist pole toimunud ning seetõttu on ehitusluba ebaseaduslik. Ainuüksi ehitusloast nähtub, et keskkonnamõju 10 hindamine on siiski aset leidnud, mistõttu kaebuse esitaja väited on paljasõnalised. KeHJS § 6 lg 1 p-de 16 ja 35 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks: 1) sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid; 2) käesoleva lõike punktides 1–341 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. Kolmas isik viitab, et ka KeHJS § 6 lg 1 p-dest 16 ja 35 tulenevalt puudus mistahes vajadus ehitusloa andmise menetluses konteinerkraana rööbastee rajamisel keskkonnamõju hindamiseks. Seejuures ei ole kaebuse esitajad suutnud kaebuses motiveerida, millist olulist keskkonnamõju Muuga sadama kaile nr 17 rajatav kraana rööbastee saab üldse omada. Kolmas isik on seisukohal, et Muuga sadama kaile nr 17 rajatav kraana rööbastee ei oma mingisugust keskkonnamõju, rääkimata olulisest keskkonnamõjust KeHJS § 4-5 tähenduses. Seejuures on varasemalt kai rajamisel keskkonnamõjusid hinnatud.

  1. Kaebuses esitatud väited vajumite kohta on põhjendamatud. Ehitusprojekti p-s 0.4.1 on kirjeldatud olemasolevat olukorda, mitte olukorda pärast kraana rööbastee ehitust. Seega on kaebuse esitaja väited arusaamatud. Ühtlasi on kolmas isik esitanud koos 21.11.2011 menetlusdokumendiga kohtule IPT Projektijuhtimine OÜ eksperthinnangu, millest nähtub, et mingeid ebaseaduslikke vajumisi ei eksisteeri. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
  3. Vastavalt HKMS § 283 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS 7 lg 1 kohaselt võis tühistamiskaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leidis, et rikutud on tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ka alates 01.01.2013 kehtiva HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Isik ei saa haldusakti tühistamist nõuda vaid selle õigusvastasuse tõttu. 39.1 Kaebuses vaidlustatud Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldusega nr 382 anti kolmanda isiku AS Tallinna Sadam taotluse alusel välja ehitusluba Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks (I kd tl 177). Kaebaja leiab, et ehitusluba rikub tema subjektiivseid õigusi sellega, et AS-i Tallinna Sadam varasema ehitustegevuse tulemusena uue territooriumi moodustamisel on kaebaja territooriumil raskekaaluliste sadamakraanade vahetus läheduses esinenud ulatuslikke vajumisi ja platsi katendi purunemist, mistõttu puudub alus eeldada, et uus ehitustegevus ei põhjusta kaebaja territooriumile täiendavat kahju. 39.2 Kaebuse kohaselt ei vasta AS-i Tallinna Sadam rajatud territoorium, millele vaidlustatud ehitusloaga ehitama hakatakse, detailplaneeringus lubatule ja on ebaseaduslik. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on antud 11.03.2008 ehitusluba konteinerterminali aluse territooriumi moodustamiseks sadama kai otstarbel Maardu linnas Hoidla tee 5, Muuga sadam 3/1 ja Hoidla tee 3a aadressil ning Maardu Linnavalitsuse 08.09.2010 korralduse nr 305 punkti 6 alusel antud Muuga sadamas laiendatud konteinerterminalile ja rajatud kaidele nr 16 ja nr 17 kasutusluba 29.09.2010 (tl 60-66, 208, 279).

§ 24

lg 1 punkti 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.

§ 32

lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) 11 kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Seega on käesoleval juhul kohalik omavalitsus leidnud, et ehitusprojekt on vastanud kehtestatud detailplaneeringule ning konteinerterminal ja rajatud kaid nr 16 ja nr 17, s.h kai nr 17 tagala, vastavad ehitisele ettenähtud nõuetele ja konteinerterminali ning kaisid võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Riigikohus on leidnud, et pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10 punktid 19 ja 20). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja ei ole nimetatud ehitusluba ega kasutusluba vaidlustanud, kuigi kaebusest ja kaebusele lisatud kaebaja 25.05.2009 kirjast nr II/31 ja 09.04.2010 kirjast nr II/20 (I kd tl 73-76) nähtuvalt oli kaebajale 2009.aasta mais-juunis teada ehitustegevus konteinerterminali aluse territooriumi moodustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas oma 28.03.2012 kohtumääruses (p 10) leidnud, et „Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et rööbastee rajatakse ebaseaduslikult püstitatud rajatisele (kaile). Kaebaja tugineb seejuures OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnangule, kust tuleneb, et täidetud katastriüksuse piirid ulatuvad merre ca 3,5 ha võrra suuremas ulatuses, kui see oli määratud detailplaneeringuga. Nimetatud väitega vaidlustab kaebaja sisuliselt kai rajamiseks antud ehitusloa ning hiljem väljastatud kasutusloa. Need haldusaktid ei ole aga käesoleva kohtumenetluse esemeks ning 13.10.2011 ehitusloa kohtulikul kontrollimisel nende õiguspärasust ei hinnata.“ Ringkonnakohus leidis, et kohus saab põhivaidluse lahendamisel hinnata üksnes 13.10.2011 ehitusloa õiguspärasust (II kd tl 189-190). Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kõik kaebuse väited kasutusloa saanud konteinerterminali ja kaide nr 16 ja nr 17 ebaseaduslikkuse, s.h detailplaneeringule mittevastavuse, kohta ning sellest tulenevalt on asjakohatud ka kaebuse väited käesolevas haldusasjas vaidlustatud ehitusloa ja ehitusloas viidatud ehitusprojekti mittevastavusest detailplaneeringule seetõttu, et kavatsetakse ehitada alale, mida pole detailplaneeringuga ette nähtud. 39.3 Ekslik on ka kaebuse väide, et kolmas isik AS Tallinna Sadam on püüdnud vaidlustatud ehitusloa taotluse punktis 0.4.1 hakata seadustama oma ehitustöö tagajärjel toimuvat vajumist. Ehitusprojekti seletuskirja punktis 0.4.1 (tl 147) on kirjeldatud olemasolevat olukorda Muuga konteinerterminalis ning on märgitud, et valmis on ehitatud kai nr 17 kaikonstruktsioonid, kaivarustus ja tehnovõrgud. Kail nr 17 on valmidus 20,01-meetrise rööbaste vahekaugusega kraana paigaldamiseks. Kai tagalas olev konteinerite ladustamise ala on täidetud liivaga. Kai tagalas on vajumite saavutamiseks paigaldatud vertikaaldreenid ja ehitusperioodil on ala olnud üle koormatud. Kai tagalas on valmidus katendi rajamiseks. Prognoositud on kai tagala vajumid konteinerite koormuse lisandumisel 5 aasta jooksul 20 cm. Ehitusprojekti koostaja Estkonsult inseneribüroo 21.11.2011 selgituste nr 69 (I kd tl 210) kohaselt maa-ala täitmine ja koormamine põhjustavad prognoositavaid vajumeid. Väide, et mitte mingisugused vajumid pole lubatavad, on füüsikaseadustega vastuolus. Sama selgituse kohaselt olid täidetud ala prognoositud vajumid 5 aasta jooksul kuni 20 cm ala täitmise tööde projektile ette antud tingimus. Kolmanda isiku AS Tallinna Sadam esitatud 2011.aasta oktoobri seisukohtadest (p 1.2) nähtuvalt oli uue konteinerterminali ehitusprojektis prognoositud ja kirjeldatud merelt hõivatud maa võimalikke vajumisi (I kd tl 232-235). Ala täitmise töödega seonduvad haldusaktid ja toimingud ei ole aga käesolevas haldusasjas vaidlustatavad (vt käesoleva otsuse eelmine punkt). 39.4 Kaebaja esitatud Hendrikson & Ko OÜ 11.11.2011 seisukohtades (tl 178) on märgitud, et eelmise ehitusetapi ehk merepõhja täitmise ajal toimunud varemehitatud kai nr 16 nihkumine on peatunud. Ka on Hendrikson & Ko OÜ tellitud (I kd tl 108, 278) IPT Projekteerimine OÜ 23.09.2011 tehnikakandidaadi V. J. ja volitatud inseneri (geotehnika) P. T. eksperthinnangus nr 1879 (tl 231) leitud, et 2011.aasta septembris tehtud konteinerterminali ala ülevaatusele ja 200812 2010 tehtud Muuga sadama kai nr 16 pikenduse ja kai nr 17 ehitustööde (sh ca 50 ha maa-ala täitetööd) käigus kogutud andmetele tuginedes (sh 2011.a suvel ja sügisel tehtud geodeetilised mõõtmised) lubavad

  1. aasta kontrollmõõtmised väita, et kaide nihked ja alade vajumine on stabiliseerunud projektis ette nähtud piiridesse. Neis piirides toimuvad liikumised ei nõua lisameetmeid nende tõkestamiseks ei uuel rajatud territooriumil ega ka Muuga CT territooriumil. 39.5 Kohus nõustub vastustajaga, et konteinerterminali territooriumi loomisel merre täidetava sadamakai rajamise ja juba valminud ning kasutusloaga nõuetele vastavaks tunnistatud sadamakaile konteinerikraana rööbastee rajamise mõjutused naaberterritooriumidele on võrreldamatud, sest objektid on mahult ja olemuselt erinevad. Kai nr 17 konteinerkraana rööbastee ehitusloa taotlusest nähtuvalt (I kd tl 134-140) on ehitatavaks ehitiseks konteinerkraana rööbastee rööpavahega 30,5 m ja pikkusega 324,5 m. Kaile paigaldatakse rööbas, kai tagalasse ehitatakse rööpa vundament ja paigaldatakse rööbas. Estkonsult inseneribüroo selgituste (I kd tl 210) kohaselt kai nr 17 konteinerkraana kraanatee ehitamine ja ekspluatatsioon ei mõjuta kaugemal olevaid maa-alasid. Kraanatee vaiade süvistamisel tekkiv vibratsioon võib põhjustada lokaalseid vajumeid kraanatee vaiade vahetus läheduses, vaiadest mõne meetri ulatuses. Ehitusala asukoha skeemist (I kd tl 171172) ja kaebaja esitatud Maa-ameti väljavõttest (I kd tl 72) nähtuvalt ei asu kaebaja kasutuses olevad Hoidla tee 3 ja Veose 16 kinnistud rajatava kraanatee vahetus läheduses. Kaebaja kasutuses olevate kinnistute ja kai nr 17 vahele jääb kai nr 16, mis on 300m/-14,5 m (I kd tl 172) ja osaliselt kai
  2. Seega, arvestades kaebaja kinnistute piiri ja kai nr 17 konteinerkraana kraanatee asukoha vahekaugust, ei saa kraanatee ehitamine ja ekspluatatsioon mõjutada kaebaja kasutuses olevaid maaüksusi. 39.6 Kaebuses kirjeldatud negatiivsed mõjutused ei ole põhjuslikus seoses kolmandale isikule 13.10.2011 korralduse alusel väljastatud ehitusloaga. Maardu Linnavalitsuse edastatud 23.01.2012 ehituse alustamise teatise kohaselt kavandati kraanatee ehitamisega alustada alles 25.01.2012 (II kd lk 119). Seega ei saanud vaidlustatud ehitusloast kaebaja kasutuses olevatele maaüksustele enne konteinerkraana rööbastee ehitamise alustamist mingeid mõjutusi tuleneda. Kaebaja 25.01.2012 korduva esialgse õiguskaitse taotluse lisadena esitatud fotod, mis on tehtud enne konteinerkraana rööbastee ehitamise alustamist (II kd tl 92-94), samuti OÜ Geoengineering (juhatuse liikme professor M. M.) 24.01.2012 hinnang nr 010 (II kd tl 103) ei saa seega tõendada vaidlustatud ehitusloast tulenevaid negatiivseid mõjutusi. Kohus märgib siinjuures, et kaebaja esitatud OÜ Geoengineering 24.01.2012 hinnangus ei ole kaebaja konteinerterminali territooriumil vajumite tekkimist seostatud vaidlustatud ehitusloaga ega ka AS-i Tallinna Sadam Muuga sadamas laiendatud konteinerterminali ja kaide nr 16 ja nr 17 rajamisega. Samuti ei käsitleta kaebaja esitatud ehitusinseneri A.R. 16.01.2012 eksperthinnangus konteinerkraana rööbastee rajamisega seonduvaid asjaolusid ega dokumente. Seega ei tõenda eeltoodud tõendid vaidlustatud ehitusloast tuleneva kahju tekkimist või selle tekkimise ohtu kaebaja kasutuses olevatele kinnistutele. 39.7 Eeltoodut arvestades ei riku vaidlustatud ehitusluba kaebaja õigusi.
  3. Kaebuse kohaselt tuli projekteerimistingimuste punkti 10 kohaselt ehitusprojekt kooskõlastada naaberkinnistute omanikega, kaebajaga aga projekti kooskõlastatud ei ole. 24.05.2011 projekteerimistingimustes “Muuga sadama konteinerterminali territooriumile olmehoone, pääslakompleksi, teede-platside ning tehnovõrkude-rajatiste ehitusprojektide koostamiseks“ punktis 10 on märgitud, et projekt tuleb kooskõlastada muu hulgas kinnistute omanikega, ei ole aga täpsustatud, milliste kinnistute omanikega. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt hinnati, keda luba võiks puudutada, kaebaja hoonestusala jääb rööbastee ehituse asukohast üle 300 m kaugusele ning ehitise mõju ei ulatu kaebaja maaüksusele, konkreetse ehitise mõju on hinnatud, on projekteerija kinnitus (II kd tl 287-288). Kuna kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa kaile nr 17 kraanatee ehitamine ja kraanatee ekspluatatsioon mõjutada kaebuse esitaja kasutuses olevaid maaüksusi, ei saa ka ehitusluba olla õigusvastane seetõttu, et kaebajaga ei ole ehitusprojekti kooskõlastatud. 13
  4. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimuste taotlus, projekteerimistingimused, ehitusloa taotlus ja ehitusluba on omavahel vastuolus, kuna esineb erinevusi maaüksuste arvus. Samas ei ole kaebaja välja toonud, kuidas nimetatud asjaolu kaebaja õigusi rikub. Riigikohus on leidnud, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel (vallal või linnal). Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega (14.05.202 otsus nr 3-3-1-25-02, p 16).
  5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei vasta

§ 22

lg 1 p 1 nõudele selguse osas, kuna ei ole märgitud, kuhu lubatakse rajada Kai nr 17. Kuna kai nr 17 on ehitatud 11.03.2008 ehitusloa alusel ja käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldusega nr 382 antud ehitusluba Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks (I kd tl 177), jääb kaebaja esitatud argument ebaselgeks.

§ 22

lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Kaebaja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kai 17 kinnistu (katastritunnusega 44603:001:0076) Eesti Vabariigi omandis olev Harju maakonnas Maardu linnas asuv 100% tootmismaa (II kd tl 99). Seega on vaidlustatud korralduses märgitud maaüksus, kuhu on lubatud ehitada konteinerkraana rööbastee.

  1. Kaebaja leiab, et ehitusloa väljastamisel pole teostatud kaalutlusõigust, kuna linnavalitsus pidas võimalikuks väljastada ehitusloa 3 tööpäevaga hoolimata sellest, et kaebaja oli
  2. 09.2011 teada andnud detailplaneeringu rikkumistest ja kaebaja territooriumi kahjustamisest. Pole kaalutud Muuga CT põhjendatud huve. 43.1 Haldusorgani kaalutlusõiguse piirid ehitusloa väljastamisel on sätestatud

§-des 23 ja 24.

§ 23

lg-s 2 on sätestatud, millised dokumendid tuleb ehitusloa saamiseks esitada, nendeks on ehitusloa taotlus, ehitusprojekt, energiamärgis, kui see on nõutav ja tuleb tasuda riigilõiv.

§ 24lg 1 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused.

Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele sätestatud nõudeid või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale; 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele; 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele; 6) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg; 8) ei ole tasutud riigilõiv; 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada või 10) kohalik omavalitsus on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse; 11) puudub vee erikasutusluba ja seaduse kohaselt on vee erikasutusluba nõutav või 12) taotletakse ehitusluba kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks avalikku veekogusse, kuid puudub veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba või ehitusprojekt ei vasta hoonestusloa tingimustele. Vaidlustatud korralduses (I kd tl 177) on leitud, et ei esine ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid. On esitatud ehitusloa taotlus, esitatud ehitusprojekt vastab ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele, Maardu Linnavalitsuse 24.05.2011 väljastatud projekteerimistingimustele (nr 7-2.14/1563-2) ja on kooskõlas 18.12.2003 Maardu linnavolikogu otsusega nr 92 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneeringuga, läbi on viidud Muuga 14 sadama idaosa keskkonnamõju hindamine, mille aruanne on 17.04.2006 saanud keskkonnaministri heakskiidu. 43.2 Kaebaja on kohtule esitanud ainult 30.09.2011 e-kirja, kaebaja Maardu linnavalitsusele 30.09.2011 esitatud taotlust lisamata (I kd tl 184). Vastustaja 03.11.2011 vastusest nähtuvalt taotles kaebaja detailplaneeringu algatamist ja ehitusloa menetluse peatamist ning keskkonnamõju hindamist Muuga sadama territooriumil (I kd tl 185-186). Sama nähtub kohtuinfosüsteemist haldusasjas nr 3-12-100 tehtud Tallinna Halduskohtu 20.06.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2012 kohtuotsustest. Seega ei vaidlustanud kaebaja konteinerterminali aluse territooriumi moodustamiseks 11.03.2008 antud ehitusluba ega Muuga sadamas laiendatud konteinerterminalile ja rajatud kaidele nr 16 ja nr 17 29.09.2010 antud kasutusluba, mille vaidlustamise tähtaeg oli ka 30.09.2011 möödunud. Ning kuna 11.03.2008 ehitusluba ja 29.09.2010 kasutusluba ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud 13.10.2011 ehitusloa kohtulikul kontrollimisel nende õiguspärasust ei hinnata, ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud 13.10.2011 ehitusloa taotluse menetluses esitatud ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Samuti, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa kaile nr 17 kraanatee ehitamine ja selle ekspluatatsioon mõjutada kaebuse esitaja kasutuses olevaid maaüksusi, puudus alus keelduda kolmandale isikule käesolevas kaebuses vaidlustatud ehitusloa väljastamisest ka põhjusel, et ehitusprojekti kaebajaga ei kooskõlastatud.

  1. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu punktist 3.7, samuti KeHJS § 3 punktist 1 ja § 6 lg 1 punktidest 16 ja 35 tulenevalt tuli läbi viia keskkonnamõju hindamine, vaidlustatud ehitusloa väljastamise menetluses pole keskkonnamõju hindamist läbi viidud. Detailplaneeringu punktis 3.7 on märgitud, et käesoleva planeeringu elluviimiseks tuleb iga planeeritud uue terminali ja raudteepargi projekti koostamisel läbi viia detailne keskkonnamõjude hinnang (I kd tl 36). Käesolevas haldusasjas kohtule esitatud ehitusprojektist (I kd tl 142-153) ja vaidlustatud ehitusloast (I kd tl 177) nähtuvalt ei ole kaile nr 17 ehitatava konteinerkraana rööbastee näol tegemist uue terminaliga ega raudteepargiga, mistõttu on viitamine detailplaneeringu punktile 3.7 asjakohatu. KeHJS § 3 p 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lg 1 p 16 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid. Käesoleval juhul olemasolevale kaile nr 17 konteinerkraana rööbastee ehitamise näol ei ole tegemist sadama või kai püstitamisega, seega on ka kaebaja viitamine KeHJS eeltoodud paragrahvidele asjakohatu. KeHJS § 33 lg 1 punkti 3 kohaselt korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, keskkonnamõju strateegilist hindamist. Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud ehitusloast, detailplaneeringust (I kd tl 22) ja Hendrikson & Ko OÜ eksperthinnangust (I kd tl 113), et samaaegselt detailplaneeringuga on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seega on Muuga sadama idaosa keskkonnamõju hinnatud. Hendrikson & Ko OÜ eksperthinnangus on leitud, et ehitusloa menetluses sõltub keskkonnamõju hindamise vajadus ehitusprojektiga määratletud mahulistest või tehnoloogilistest asjaoludest (I kd tl 113). Vaidlustatud korralduses on vastustaja leidnud, et 17.04.2006 keskkonnaministri heakskiidu saanud keskkonnamõju hindamise aruandest tulenevalt on kavandatava konteinerkraana rööbastee rajamine kaile nr 17 vastuvõetav. Seega on vastustaja ehitusloa keskkonnamõju kaalunud.
  2. Kaebaja viidatud keskkonnamõju on seotud terminali kavandatava käitamisega, mitte konteinerkraana rööbastee ehitusega, mistõttu on kaebuse väited konteinerkraana rööbastee kui kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojekti kohustusliku ekspertiisi ja olulise keskkonnamõjuga objekti keskkonnamõju hindamata jätmise kohta samuti asjakohatud. Lisaks nõustub kohus kolmanda isikuga, et kaebuses esitatu, et Rail Garant Estonia OÜ planeerib 15 kemikaalide vedu tankkonteinerites, ei veena

§ 21

lg 2 kohasele vajadusele ekspertiisi teostamiseks, kuivõrd puuduvad andmed, et tankkonteinerites kemikaale käideldakse just kai nr 17 kraana rööbasteel. Kaebaja on viidanud Rail Garant Estonia OÜ

  1. a majandusaasta aruandele (II kd tl 243), mille kohaselt
  2. aasta jooksul vahendati vedusid 5130 tonnile naftakeemiatööstuse toodetele, käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse alusel kavandati aga ehituse alustamise teatise kohaselt konteinerkraana rööbastee ehitustegevusega alustada alles 25.01.2012 (II kd lk 119). Seega 2011.aastal ei olnud kai nr 17 kraana rööbastee ehitamisega veel alustatud.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ei ole õigusvastane ning puudub alus selle tühistamiseks.
  4. 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 285 lg 1 näeb ette, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Sama sätestasid kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 ja lg
  5. Käesolev kohtuotsus on tehtud kaebajate kahjuks, seega on otsus kolmanda isiku AS Tallinna Sadam jaoks soodus, kaebaja jaoks aga mitte, mistõttu asuvad nad kohtuasja vastaspooltel. Seega on vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kolmas isik taotleb kaebajalt asja arutamist lõpetaval kohtuistungil osalemisega seonduvate menetluskulude 714,00 euro väljamõistmist. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmas isik esitas kohtule kuludokumendid seonduvalt osalemisega kohtuistungil 29.11.2012, kus lõpetati asja arutamine 04.12.2012 (II kd tl 292-295), seega tähtaegselt. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus kolmanda isiku menetluskulusid põhjendatuks. Samas on kolmas isik taotlenud menetluskulude väljamõistmist seoses kohtuistungil osalemisega 1,5 tunni eest, kohtuistung kestis tegelikult kella 10:15-st kuni (tl 284-290) 11:15-ni, seega ühe tunni, mistõttu tuleb kolmandale isikule kaebajalt välja mõista menetluskulud 654,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.juuli
  6. a kohtumääruse RESOLUTSIOON
  8. Lõpetada apellatsioonimenetlus haldusasjas nr 3-11-
  9. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.