lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt poolte vahel 9.11.2011.a sõlmitud kompromisslepingu punktile 1.2 kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 58 000 eurot võrdsetes osades osamaksega 2761,90 eurot kuus 21 kalendrikuu jooksul iga kuu 15-ndal kuupäeval alates 15.11.2011.a. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud 5 osamakset kokku summas 13 809,50 eurot. Seega on kostjal tasumata hagejale lepingujärgselt 44 190,50 eurot, mis on kostja põhivõlaks. Vastavalt eeltoodule ja kostja poolt põhivõla õigeksvõtule, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 44 190,50 eurot.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud OÜ IIA e-kirjaga, 11.07.20102 kokkuleppe projektiga ja 04.06.2012 arvega 120866 on tõendatud, et hageja pöördus kohtuväliselt võla sissenõudmiseks OÜ IIA poole, millega seoses tekkis hagejal kahju 3712,00 eurot, mis seisneb OÜ IIA makstud teenustasus. Eelnimetatud kahju põhjustas hagejale kostja, kes jättis oma lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata. Teenustasu suurus 7 % põhisummast, millele lisandus käibemaks, on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlik ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele täies ulatuses.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 16.05.2012.a kirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat võlast ning sellest, et võlgnevuses olevate osamaksete mittetasumise korral muutub kogu summa vastavalt lepingu punktile 1.5 alates 25.05.2012.a. sissenõutavaks. Kuna kostja võlga ei tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt viiviseid vastavalt
Hageja arvutuse kohaselt on viivis alates 25.05.2012 kuni 23.01.2013 määras 0,025% päevas põhivõlalt 44 190,50 eurot 2684,57 eurot, millest hageja palub välja mõista osa so 2097,50 eurot. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja arvestus vastab seadusele, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2097,50 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele kokku summas 50 000,00 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.