KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 80-81) kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja nõue, hagiavaldusele ei ole lisatud arvutusi, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma intresse ja viiviseid sellises suuruses. Samuti ei ole lisatud postisaadetise väljastusteadet, ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud lepingu ülesütlemine kätte saanud.
lg 1 kohaselt peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavaldusele on küll lisatud lepingul sooritatud operatsioonide loetelu, kuid lisatud tõenditest ei nähtu lepingu täitmise rikkumist. Operatsioonide loetelus on palju erinevaid summasid, kuid lisatud tõenditest ei nähtu, kuidas on nimetatud summad kujunenud. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul haginõue kontrollitav ei ole. Kostja kohustuste väljaselgitamiseks ja nõude kontrollimiseks peaks hageja esitada vähemalt selgelt tehtud võlgnevuse arvutused (s.h põhivõlgnevus, intressid ja viivised). TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene, et pangad ei pea tõendama oma nõudeid. Kuna hageja ei ole lisanud hagile võlgnevuse suurust tõendavaid dokumente, on kostjal raskendatud esitada hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja leiab, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga. Arvestades eelpooltoodut, palub kostja jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ja menetluskulud jätta kostja kanda. 3
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd kostja on vastuses öelnud, et hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu lepingu rikkumist, selgitab hageja kostjale, et olukorras, kus kostja jättis kokkulepitud graafikujärgsed maksed tasumata, ongi tegemist lepingu rikkumisega. Juhul kui kostja leiab, et hageja arvestuskäik on vale ning ta on tegelikult vastavad summad tasunud, on kostjal võimalik seda TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Hageja rõhutab, et kostja väited lepingu mitterikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Viimane põhisumma tagasimakse toimus 27.10.2009, mil laekus tagatise müügist saadud summaosa. 23.10.2009 müüs kostja hageja nõusolekul tagatisvara asukohaga XXX(registriosa nr 2803708). Vastavalt notariaalse müügilepingu punktile 3.3 kohustus ostja tasuma kogu müügihinna (12 782,33 eurot) hageja vahekontole, millest hageja kustutas esmajärjekorras kostjaga sõlmitud laenulepingust nr 07-216101-EV tuleneva võlgnevuse ning ülejäänud summa 8 902,68 eurot kandis laenulepingu nr 07-097299-EV järgne põhisumma võlgnevuse katteks. Nimetatud laekumine kajastub nõudearvestuse teisel leheküljel ülevalt kuuendal real. Pärast laekumist jäi tasumata põhisummajäägiks 16 272,77 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud ka edaspidi laenulepingujärgseid kohustusi, saatis hageja 10.03.2010 kostjale tähitud kirjaga
lg 1 kohase ülesütlemisavalduse, andes kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja vaidleb asjaolu üle, et hageja ei ole esitanud kohtule postisaadetise väljastusteadet ega tõendeid selle kohta, et kostja on ülesütlemisteate kätte saanud. Hageja selgitab, et ülesütlemisteatise saatmise hetkel ei kehtinud enam kostja laenulepingus märgitud kontaktaadress, kuna vastava kinnisasja võõrandas kostja juba 07.08.2007 ning kostja ei teavitanud hagejat laenulepingu tüüptingimuste punkti 10.4.1. kohaselt oma kontaktandmete muutumisest. Seepärast saatis hageja kõnealuse ülesütlemisteatise tähitult kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil, kuid see tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel, kuna kostja ei läinud vastavasisulise teatise saamisel olulist tähtsust omavale kirjale postiasutusse järele. Vastav aadress XXX on ka hetkel kostja kontaktaadressiks, nagu nähtub kostja kirjalikust vastusest. Sellest tulenevalt saab kõnealust aadressi pidada korrektseks kostja kontaktaadressiks. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see 4
lg 3 järgi võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hagejal, kui kahjustatud lepingupoolel on õigus otsustada, mis hetkest ta lepingu üles ütleb. Antud juhul andis hageja 10.03.2010 kirjaga kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.
lg-ga 1) ja hageja aktsepteerib jätkuvalt lepingurikkumist ehk sisuliselt selle mittetäitmist. Hageja on hagiavaldusega nõudnud kostjalt 6 390 euro tasumist, mis sisaldab põhiosa võlgnevust summas 3 314,28 eurot, intressi summas 462,99 eurot ja viiviseid põhisummalt 2 612,73 eurot. Kuivõrd kostja vaidleb intressi- ja viivisearvestuse üle, siis lihtsuse mõttes korrigeerib hageja oma nõuet selliselt, et loobub intressi- ja viivisenõudest kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab osalise põhinõude asemel kogu võlgnetava põhisumma 16 272,77 euro tasumist. Sellest tulenevalt ei peatu hageja pikemalt kostja vastuväidetel intressi- ja viivise arvestuse osas. Kokkuvõttes on kostja saanud hagejalt laenu summas 35 813,00 eurot ning on sellest hagiavalduse esitamise hetkeks tagasi maksnud üksnes 19 540,23 eurot. Seega 16 272,77 eurot on tänaseni tasumata, mistõttu on hageja nõue igati põhjendatud. Selguse huvides toob hageja alljärgnevalt kuupäevaliselt välja kostja poolt laekunud põhisumma maksed (vastavad summad kajastuvad ka hagiavaldusele lisatud nõudearvestusel): 15.06.2007 15.07.2007 07.08.2007 15.08.2007 15.09.2007 15.10.2007 15.11.2007 15.12.2007 15.01.2008 133,70 EUR 49,97 EUR 9701,24 EUR 31,81 EUR 31,81 EUR 36,82 EUR 32,43 EUR 39,82 EUR 35,80 EUR 5
lg 1 ja § 94 lg 1); jätta kõik menetluskulud kostja kanda; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras (
) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles.
lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja võlgneb hagejale 29.05.2007 laenulepingu nr 07-097299-EV alusel 16 272,77 eurot. Kostja esitas vastuväide, et ta ei saanud isiklikult kätte lepingu üleütlemisteadet ja et viivised on liiga suured, paludes viiviste suurust vähendada. Poolte vahel 29.05.2007 laenulepingu nr 07-097299-EV p 2.4 kohaselt (tl 16-19) kostja elukoha aadressiks on XXX. Vastavalt laenulepingu tüüptingimuste (kehtivad alates 15.01.2007) (tl 20-23) punkti 10.4 alapunktile 10.4.1 laenusaaja teatab pangale 5 (viie) pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed. Laenulepingu tüüptingimuste punkti 12.4 kohaselt laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimustega seotud teated edastatakse teise poole laenulepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti või e-posti aadressil või hanza.net´i kaudu või panga poolt aktsepteeritud teise elektroonilise kanali kaudu. 7
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning sama lõike punkti 4 järgi taganeda lepingust või lepingu üles öelda. Raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (
Laenamine on oma olemuselt kestvussuhe. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud
§-s 196. Vastavalt
lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Seega tuleneb nii
§-st 108 kui ka sama seaduse § 196 lg-st 2, et laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumisel võib laenuandja laenulepingu üles öelda siis, kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks määratud mõistlik tähtaeg lõppes tulemusteta, s.t laenuvõtja jätab talle antud tähtpäevaks võla tasumata. Hagiavaldusele on lisatud 10.03.2010 ja 29.03.2010 lepingu ülesütlemised (tl 45, 46), mille kohaselt nad on adresseeritud A T aadressil XXX. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Laenulepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv laenusuhe. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kostja sai lepingu ülesütlemisteade kätte. Hageja poolt esitatud ümbriku koopia postitempliga (tl 95-96) ka ei tõenda seda, kuna saadetis oli tagastatud hoiutähtaja möödumisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud asja arutamisel on vaja teha kindlaks, kes pooltest kannab tahteavalduse kättetoimetamise/saamise riski. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole eraldi sätestatud, et tahteavalduse kättesaamise risk on kostjal (saajal). TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt kannab kättetoimetamise riski saatja. Vaidluse korral tuleb hagejal kui tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et nõudekiri on jõudnud kostja kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ning kostjal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ise väidab haginõue suurendamise avalduses, et saatis lepingu ülesütlemisteadet kostjale aadressil Viru 11-41, Sillamäe, ning et see aadress on märgitud kostja aadressina hagi vastuses. Kostja väitis, et elas sellel aadressil ja elab käesoleval ajal, seega arvab kohus, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud: eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei tõendanud, et kostja viibis eemal. Kuna laenulepingu lõppemine kuulub selles asjas hagi alusesse, pidi hageja tõendama, et ta andis laenusaajale mõistliku aega kohustuse täitmiseks ja et kostja sai ülesütlemisteade kätte. Kohus 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.