Obsah (7)

§ 657§ 654§ 232§ 633§ 158§ 163§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 6. märts 2013, Tallinn 2-11-33583

§-s 367 sätestatust on hagejal õigus nõuda ka viivist, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning seda protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendustega on ümber lükatud kostja paljasõnalised väited, nagu ei oleks hageja esitanud viivise ja leppetrahvi nõudeid kostja vastu mõistliku aja jooksul. Hageja esitas oma nõuded kostja vastu mõistliku aja jooksul. Seda, et hageja nõudis kostjalt ka eelnevalt kohustuste täitmist, kinnitavad hagile lisatud e-kirjad ja kostja lubadus oma kohustused täita. Kokkulepe leppetrahvi ja viivise maksmiseks sõlmiti poolte vahel alles 11.04.2011, kusjuures maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtusse juba 15.12.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole leppetrahvi ja viivise nõuded esitatud kohtusse pärast mõistliku tähtaja möödumist, mis välistaks võlausaldaja õiguse võlgnikult VÕS § 159 lg 2 kohaselt nõuda leppetrahvi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus R L palub apellatsioonkaebuses kohaldada hageja nõude suhtes aegumist. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis palub apellant kohtuotsus hagi rahuldavas osas tühistada ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Kohus arvestas VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatut ühekülgselt vaid hageja kasuks. Kohus ei arvestanud, et hageja nõue oli alusetu ja tõendamata. Kohus märkis õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid 27.06.2008 nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja loovutas kostjale nõude AS Saniotek vastu. Kostja kinnitas lepingust tulenevat kohustust, kuid ta ei kinnitanud, et tal see kohustus ka reaalselt tekkis. Hageja ei ole nõude loovutamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ehk hageja ei andnud kostjale üle lepingus kokkulepitud dokumente, mille alusel kostjal oleks võimalus AS Saniotek vastu nõue esitada. Seega nõuab hageja kostjalt alusetult nõude loovutamise tasu. Kuna hageja ei täitnud oma kohustusi, asetas see kostja olukorda, kus AS Saniotek kustutamise tõttu Äriregistrist ei ole kostjal enam võimalik AS Saniotek vastu oma nõuet esitada. Kohus rahuldas seega ekslikult hagi. Kostja teostas 31.08.2011 maksekorralduse meeltesegadusest ja mitte lepingus sätestatud kohustuse täitmiseks. Kostja kaalub nimetatud summa kostjalt tagasinõudmist, kuna hageja rikastus selle arvel alusetult. Kohus rahuldas ekslikult hageja leppetrahvi ja viivise nõude. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu täitmist, siis on alusetu nõuda kostjalt põhinõude täitmata jätmise eest leppetrahvi. Maakohus leidis, et hageja esitas leppetrahvi ja viivise nõuded mõistliku aja jooksul, kuid jättis oma vastava seisukoha põhjendamata. 4 Kostja palub käesolevas asjas kohaldada aegumist, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat ja nõude loovutamise leping sõlmiti 27.06.
2. Arvestades TsÜS §-s 144 sätestatut, palus kostja kohaldada aegumist ka kõrvalkohustustele. Kuna hagi on alusetu, oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse, ootamata ära kostja poolt soovitud kohtuvälise lahenduse saamise tähtaega. Sellest tulenevalt on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Sanistal OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud R L kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt

§ 654lg-st 6 ta neid ei korda.

Vastuseks kaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei kohaldanud otsuse langetamisel õigusnorme ebaõigesti. Kohtul ei olnud alust pidada hageja nõuet alusetuks ja tõendamatuks ega hagi esitamist kostja suhtes pahatahtlikuks. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ja vastavuses seadusega (

§ 232

). Kostja on korduvalt kinnitanud nõude loovutamise lepingust tulenevat kohustust, mistõttu ei ole tuvastatud asjaoludega kooskõlas apellandi väide, et selline kinnitus ei tähenda, et ta oleks sellega ka kinnitanud, et vaidlusalune kohustus oleks reaalselt tekkinud. Kostja vaidles esimese astme kohtu menetluses hagile küll vastu, seejuures oma vastuväiteid konkretiseerimata. Kostja ei ole menetluses varem esitanud väidet, et hageja ei ole talle lepingus kokkulepitud dokumente üle andnud, mistõttu puudus kostjal reaalne võimalus AS Saniotek vastu nõuet esitada. Menetlusosalisel ei ole üldjuhul võimalik tugineda apellatsioonkaebuses väitele, mida ta ei ole varem esile toonud (

§ 633lg 5).

Seetõttu tuleb nimetatud väide jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta. Pealegi ei viita ükski maakohtu tuvastatud asjaolu sellele, et hageja oleks jätnud omapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega nõude aegumise kohta. Poolte vahel 27.06.2008 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 4.2 järgi muutus tasunõue sissenõutavaks 50 000 krooni osas 27.09.2008 ja 25 000 krooni osas 27.11.2008 (tasumise tähtajaks oli vastavalt kolm ja viis kuud). TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 19.07.2011. Asjakohane on vastustaja viide nõude korduvale kostjapoolsele tunnistamisele, mistõttu juba ainuüksi sel põhjusel ei saaks rääkida nõude aegumisest (

§ 158

lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega). Ka viivise ja leppetrahvi nõude osas vastab maakohtu otsus tuvastatud asjaoludele. Kohtul ei olnud alust jätta hageja vastavaid nõudeid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõued kostja vastu esitanud mõistliku aja jooksul. Kohus viitas siinkohal põhjendatult nii hagejapoolsele nõuete korduvale esitamisele kui kostja lubadustele kohustused täita. Maakohus on ka selles osas otsust piisavalt põhjalikult motiveerinud. Kolleegiumil ei ole alust teha vastavate nõuete esitamise suhtes teistsugust järeldust. 5 Menetluskulud on jaotatud maakohtu poolt õigesti. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (

§ 163lg 1).

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta vastavalt

§ 171lg-le 1 ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 6