← Eesti

3-11-2959/36

3-11-2959 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2959 H

), muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendi ning muude õigusaktidega. Kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti ametijuhend on kinnitatud linnapea 23.09.2008 käskkirjaga nr 186. Ametijuhendi kohaselt on ametniku kategooriaks vanemametnik. Ametijuhendi kohaselt kuulub R. K tööülesannete hulka muuhulgas lastekaitse peaspetsialisti asendamine. Pärnu Linnavalitsuses reguleerib töötasustamist Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrus nr 56 „ Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhend“. Palgajuhendi punkt 2.3 sätestab lisatasu mõiste. Lisatasu on ametipalgale lisaks makstav tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, samuti muud täiendavad tasud, sh projektitöö tasud. Palgajuhendi p 4.1 kohaselt on vanemametnike ja nõunike palgamäära vahemik 511,29- 1597,79 eurot. R. K ametipalgaks on kinnitatud 1001,82 eurot. Palgajuhendi p 5.2 sätestab, et teenistujale, kes täidab ühekordse iseloomuga täiendavaid teenistusülesandeid, võib maksta lisatasu, kuid mitte rohkem kui 50% ametipalgast ühes kalendrikuus. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu ja mida talle annab struktuuriüksuse juht. Ametijuhendist tulenev töö sisaldub R. K töötasus, kaebaja tehtud töö, mille eest lisatasu maksmist ta kaebusega nõuab, ei olnud tema täiendavaks tööülesandeks, vaid üheks tema ametijuhendis fikseeritud tööülesandeks. Palga määramisel on asendused palga sisse arvestatud. Praktika kohaselt kui asendus on läinud pikale, üle ühe või kahe kuu, kui tegemist on kas vabanenud ametikohaga või pikaajaliselt täitmata ametikohaga, siis võetakse kas uus asendustöötaja või makstakse lisatasu olemasolevatele. 2009 ja 2010 kui vähendati ametnike palkasid kümme protsenti. Siis lepiti kokku, et ka igasugused lisatasud kaovad ära, see lepiti kokku eelarve koostamisel seoses eelarve vähendamisega. Kaebaja viide

§ 64ei ole asjakohane.

Käskkirjas on viidatud osundatud palgajuhendi punktile. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et viimane asendas lastekaitse peaspetsialisti pikka aega. Linnavalitsuse sotsiaalosakonna puhkuste ajakava kohaselt viibis R. K puhkusel 15.-28.08 ja 19.0922.09.2011. Alates 03.10.2011 täitis lastekaitse peaspetsialisti ülesandeid lastekaitsespetsialist M. T. Kuni selle ajani alates 13.07 olid lastekaitse peaspetsialisti tööülesanded jagatud 2 ametniku vahel. Võrdluseks- Lastekaitse peaspetsialisti I. P töötasuks on 901,67 eurot, lastekaitsespetsialisti M. T (kes asendas I. P koos kaebajaga, kuid kelle ametijuhendis nimetatud kohustust ei olnud) töötasuks 721,88 eurot. Lisatasu maksmine teisele ametnikule ( M. T) oli põhjendatud seetõttu, et tema suhtes oli tõepoolest tegemist asendamisega, millised tööülesanded tema ametijuhendist ei tulene. Kaebaja õigustatud ootus lisatasu saamiseks seoses varasema lisatasu maksmisega ei ole õigustatud. Lubatud on töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamaid tingimusi seada. Sotsiaalosakonna juhataja poolt tehtud ettepanekus tööandjale on: „palun lubada maksta“ (s.t võimalusel tulla vastu). Lisatasu määramisel on oluline täiendavate ülesannete andmine ametnikule, nende tegelik täitmine ja hinnang tema teenistusalasele täiendavale panusele. Absoluutselt kõigile asendustele lisatasu ei maksta. Palgajuhendi p 5.2 sätestab tööandja õiguse, mitte kohustuse, lisatasu maksmiseks. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu. R. K ei ole oma kaebuses tõendanud ametijuhendile täiendavalt lisaülesannete andmist ega nende täitmist. Tööandja tegi mõnevõrra mööndusi ning andis struktuuriüksuse juhtidele võimaluse oma palgafondi arvestades teatud juhtudel teha ettepanekuid lisatasude maksmiseks sõltumata põhjustest miks töötaja asendas. Taotluse rahuldamine oli tööandja õigus mitte kohustus, kõiki taotlusi ei ole ka 2011 rahuldatud. Tööandja lähtus lisatasu maksmata jätmisel sellest, et kaalus lisatööd ja see ei olnud sisukas ega kaalukas, samuti ei olnud asenduse kestvuse 4 3-11-2959 periood pikk. R. K töötasu vähendatud ei ole, ülejäänud ametnikel on töötasu olnud 10 % väiksem seoses nõustumisega palgavähendusega. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt kohustamiskaebus ei ole esitatud kujul asjakohane, kuna printsiibis saab halduskohtusse esitada ainult sellise kohustamisnõude, mis ei sõltu haldusorgani diskretsiooniõigusest. Antud juhul lisatasu maksmine on sõltuv haldusorgani diskretsioonist, kuna kehtivast õigusest ei tulene konkreetset lisatasu suurust, mida oleks ametnikul õigus saada. Seega tuleb kaebuse esitaja kohustamisnõuet (182,55 euro väljamaksmiseks) pidada asjakohatuks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotles talle asendamise eest lisatasu maksmata jätmise seadusevastaseks tunnistamist ning vastustajale ettekirjutuse tegemist saamata jäänud lisatasu väljamaksmiseks.

§ 160

lg 3 kohaselt võib ametnik halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Lähtudes

§ 160

lg 1 on ametnikul halduskohtumenetluse seadustiku sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium peab oma

  1. detsember 2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-67-11 p 14 jätkuvalt kohaldatavaks haldusasjas nr 3-3-1-11-04 väljendatud seisukohta, et ka avaliku teenistuse suhtest tekkinud töötasunõuete esitamiseks kohaldub ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 21.12.
  2. Kaebuse kohaselt sai ta 18.11.2011 teada, et temale ametniku asendamisel ajavahemikus 29.08-18.09.2011 antud täiendavate lisaülesannete täitmise eest lisatasu ei maksta. Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud tähtaegselt. Vastustaja hinnangul on kohus kaebuse õigesti menetlusse võtnud (tl 24). Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja asendas haiguslehel olevat töötajat ajavahemikus 29.08 kuni 18.09.2011 ega selle üle, et asendamise ajal täitis kaebaja lisaülesandeid ning asendamise eest kaebajale lisatasu ei makstud. Kaebaja otsene ülemus sotsiaalosakonna juhataja on avalduses kaebajale lisatasu maksmist nimetatud ajavahemikul toimunud asenduse eest põhjendanud kaebaja suurenenud töökoormuse ja täiendavate tööülesannete täitmisega (tl 13, 18). Avaliku teenistuse seaduse § 64 (redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.03.2013) sätestab alused puuduva ametniku ülesannete täitmiseks. Käsitletud paragrahvi lg 1 alusel võib puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: 1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest; 2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest; 5 3-11-2959 3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. Asjas esitatud tõendite kohaselt jagati puuduva lastekaitse peaspetsialisti tööülesanded vaidlusalusel ajavahemikul kaebaja ja lastekaitsespetsialist vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest.

§ 64lg 4 sätestab, et ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1.

lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Eelpool toodud sätted ei näe ette erisusi tavapärase asenduse ja ametikohajärgse asenduse puhul. Seega tuleb

§ 64

sätete kohaselt puuduoleva ametniku asendamisel ametnikule asendustasu maksta.

§ 57lg 1 p 1 (seadus jõustub 2013.

aasta 1. aprillil) sätestab, et ametisse nimetamise õigust omav isik võib puuduva ametniku asendamiseks juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 4 makstakse ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel asendab puuduvat ametnikku, lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga. Arvestades seda, et

§ 57

lg 4 eristab lisatasu maksmisel ametniku asendamist ja ametniku ametikohajärgset asendamist, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja poolt asenduse toimumise ajal kehtinud

§ 64

asendamise mõiste sisustamisel arvesse võtta

§ 57lg 4 sätteid asendamise kohta.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et ametniku ametijuhendi järgsel asendamisel makstakse lisatasu juhul, kui asendamine tingib ametijuhendis ettenähtud töökoormuse olulise suurenemise. Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrusega nr 56 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p-dest 4.2, 5.2, 8.1, 8.2, 8.3, 9.1 tulenevalt annab hinnangu täiendavate tööülesannete mahule, töötaja panusele ning teeb ettepaneku lisatasu maksmiseks struktuuriüksuse juht (tl 9-10). Käesoleval juhul asendas kaebaja ametnikku ametijuhendi järgselt. Kaebaja väidetel suurenes tema töökoormus asendamise ajal oluliselt. Kaebaja väidet kinnitab struktuuriüksuse juhi poolt esitatud avaldus, mille kohaselt anti kaebajale asenduse ajal täiendavaid tööülesandeid, millega seoses kaebaja töökoormus suurenes ning struktuuriüksuse juht tegi ettepaneku ühekordse lisatasu maksmiseks (tl 13). Seega tõi käesoleval juhul ametikohajärgne asendamine ka vahetu juhi hinnangul kaasa kaebaja töökoormuse olulise suurenemise võrreldes ametijuhendis ettenähtuga ning hinnates kohtule esitatud tõendeid oli kaebajal õigus saada lisatasu vaidlusalusel ajavahemikul toimunud asendamise eest. Seadus ei anna asutusele õigust kehtestada palgajuhendiga teistsugust asendustasu maksmise korda. Palga- ega ametijuhendiga ei saa muuta seadust. Täiendavate teenistusülesannete jagamine ametnikele ja nende tööpanuse hindamine kuulub ametisse nimetamise õigust omava isiku või vahetu juhi ülesannete hulka. Lisatasu väljamõistmisel on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine. Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p 8.3 kohaselt teeb lisatasu maksmise ettepaneku struktuuriüksuse juht. Sotsiaalosakonna juhtaja on lisatasu maksmiseks ettepaneku teinud. Lähtudes Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p 8.3 toimub struktuuriüksuse 6 3-11-2959 juhi poolt esitatud ettepaneku kooskõlastamine ja vormistamine vastavalt linna ametiasutuse asjaajamisekorrale. Seega toimub enne lisatasu maksmise otsustamist esitatud taotluse menetlemine ning menetluse käigus võib taotluses märgitud lisatasu suurus muutuda. Kuna kohtu pädevuses ei ole hinnata kaebajale vaidlusaluse asenduse ajal antud täiendavate ülesannete mahtu ja täitmist ning otsustada kaebajale välja makstava lisatasu suuruse üle, ei saa kohus kohustada vastustajat maksma lisatasu kaebaja poolt taotletud summas, vaid saab kohustada vastustajat hindama kaebaja panust puuduoleva töötaja asendamisel vaidlusalusel ajavahemikul ning maksta lisatasu arvestades kaebaja poolt täidetud (puuduva ametniku) ülesannete hulka. Vastustaja väidetel lähtus tööandja vaidlusalusel ajavahemikul lisatasu maksmata jätmisel sellest, et kaalus lisatööd ja see ei olnud sisukas ega kaalukas, samuti ei olnud asenduse kestvuse periood pikk. Kuna eelpool kirjeldatud kaalutlused ei sisaldu vastustaja vastuses kaebaja teabenõudele, vaid esitati alles kohtumenetluses (tl 17, 24), ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas nimetatud asjaolud olid ka tegelikkuses lisatasu maksmata jätmise põhjusteks. Asjas esitatud tõenditest ei selgu vaidlusalusel ajavahemikul ametniku asendamise erisusi olukorras, kus kaebaja asendas sama ametnikku ka ajavahemikul 13.07.2011 kuni 15.08.2011. Nimetatud ajavahemikul ametniku asendamise eest maksti kaebajale lisatasu seoses suurenenud töökoormusega (tl 11, 12). Lisatasu väljamaksmiseks on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine ning töötaja tegelik tööpanus asendamisel. Lähtudes asendamise ajal kehtinud

§ 64

lg 4 ja käesoleval ajal kehtiva

§ 57

lg 4 makstakse lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Seetõttu ei saa asendaja enda ametikohajärgne töötasu suurus olla lisatasu määramisel ja maksmisel kohaseks kaalutluseks. Kaebaja hinnangul on vastustaja asunud kaebajat diskrimineerima tema veendumuste või muude asjaolude tõttu. Hinnates menetlusosaliste väiteid ja asjas esitatud tõendeid ei tuvastanud kohus, et vastustaja on vaidlusaluse asendamise eest esitatud taotluse menetlemisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja ei ole esile toonud, et vastustaja kohtles teda võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu (võrdse kohtlemise seadus § 1 lg 1, soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1 lg 1). Asjaolust, et vastustaja tõlgendas õigusakte erinevalt kaebajast, ei saa järeldada diskrimineerimist ja/või ebavõrdset kohtlemist Pärnu Linnavalitsuses. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013 otsuse 7 3-11-2959 RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 18.09.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-2959 resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused ametikohajärgsel asendamisel lisatasu maksmist käsitlevas osas käesoleva otsuse põhjendustega. Tagastada R. K ringkonnakohtule uue tõendina esitatud K. A 25.10.2012 kinnitus Pärnu Linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti töökoormuse suurenemise kohta. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.