alusel käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamisele.
1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võib kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada vajalikuks. Käsundita asjaajamise esmasteks eeldusteks
1 järgi see, et kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või on asjaajamine avalikes huvides oluline. Hageja leiab, et ta on teinud oma kulutustega piirdeaia ning kulutuste tegemine oli mõistlikult vajalik arvestades kostja kasu ja avalikku huvi. Hageja on seisukohal, et kulutuste tegemine vastab kostja ja avalikule huvidele, sest vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirja § 5 lg-s 1 sätestatule on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud heakorra tagamisel hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning tulenevalt Viimsi Valla heakorra eeskirjast 2
2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Piirdeaia rajamisel puudus hagejal tahe rajada piirdeaed kostja kasuks. Vastavalt XXXXXX kinnistu suhtes kuni 23.12.2004 kehtinud projekteerimistingimustele oli kinnistu omanik kohustatud rajama XXXXX kinnistule piirdeaia. Sellest tulenevalt XXXXXX ja XXXXXXX kinnistu vahele piirdeaia rajamisel täitis hageja enda kohustust ja tegutses enda huvides, mitte kostja huvides. Asjaolu, et hageja tegutses piirdeaia rajamisel enda huvides kinnitab asjaolu, et enne piirdeaia rajamist pole hageja kordagi kostjaga piirdeaia rajamise asjus ühendust võtnud. Hagiavaldusest nähtuvalt alles pärast piirdeaia kasutuselevõttu 25.09.2009 hakkas hageja pidama läbirääkimisi piirdeaia osalisest maksmisest. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja esimese nõudmise temal maksta 3
ÜS § 138). Kostjal ei olnud võimalust kaasa rääkida millist piirdeaeda rajada, kontrollida piirdeaia rajamise täitmise kvaliteeti, otsustada piirdeaia rajamise maksumuse üle. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtud samuti, et kostja oleks hageja poolt piirdeaia rajamise heaks kiitnud
2 tähenduses. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale vastuväiteid hageja poolt piirdeaia rajamisele ei tähenda, et kostja oleks piirdeaia rajamise heaks kiitnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjale kuuluvale XXXXXXX kinnistule ei ole väljastatud projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Vaidlust pole, et antud kinnistu ei ole hoonestatud ja ehitustegevust seal ei toimu. Asjaolu, et XXXXXXXX kinnistu naabrid on rajanud oma kinnistutele piirdeaiad ei tähenda, et kostja oleks nende piirdeaedade rajamise heaks kiitnud
2 tähenduses. Vastavalt Viimsi valla ehitusameti juhataja J K i 09.03.2012 e-kirjale peab piirete lahendus olema kajastatud elamu ehitusprojektis. Vastavalt Viimsi valla elamuehituse põhimõtete punktile 4.5 piiret on keelatud rajada väljas poole krundi piiri ja korterelamu ümber, v.a juhul kui see määratakse detailplaneeringuga. Eeltoodust tulenevalt võib iga kinnistu omanik rajada oma krundi piirile sellise piirdeaia, mis vastab ehitusprojektile. Seni kuni kinnistu omanik täidab ehitusloas ja Viimsi valla üldistes ehitustingimustes sätestatud nõudeid ei ole naaberkinnistu omanikel õiguslikku alust piirdeaia rajamisele vastuväidet esitamiseks. Kolmanda õigusliku alusena hageja tugineb
1 ja § 1041 alusel kostja poolt aluseta rikastumisele.
1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.
kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Sisuliselt on kohustatud isik teise isiku poolt toimunud kohustuse täitmise korral rikastunud üksnes selliste kulutuste ulatuses, mille ta pidanuks isikliku täitmise korral ise kandma. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluvale Väike-Karja 14, Pärnamäe kinnistule oleks kunagi olnud või oleks käesoleval hetkel kohustuslik piirdeaia rajamine. Seega ei ole kostjal kohustust XXXXXX kinnistule piirdeaia rajamiseks, millest tulenevalt ei ole hageja täitnud kostja kohustust piirdeaia rajamiseks. Kuivõrd kostjal ei ole kohustust piirdeaia rajamiseks ja selleks kulutuste kandmiseks, siis ei saa kostja olla hageja arvel rikastunud hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste ulatuses.
1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja väidab, et piirdeaia püstitamine tõstab kinnisasja hinda ning on muutunud naaberkinnistute ühisomandiks. Seega on hageja poolt piirdeaia püstitamine kostjale ka kasulik ja vajalik. Kostja omandas oma kinnisasja juurde nüüdseks kuuluva olulise osa ehk rikastus hageja arvel. Pole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluva XXXXXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15, 05 m pikkuse piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste võrra suurenenud. Vaidlust pole, et kostjale kuuluv XXXXXX kinnistu ei ole hoonestatud ja kostja antud kinnistut ei kasuta. 06.03.2003 toimunud kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tal ei ole praegu plaanis midagi XXXXXXXXX kinnistule ehitama hakata. Isegi kui kostjale kuuluva XXXXXXXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15, 05 m pikkuse piirdeaia rajamisega suurenenud, siis seoses 4
2 p. 4 sätestab, et kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust kui kulutuste tegemine oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Isegi kui hageja poolt piirdeaia rajamisega oleks kostja kinnistu väärtus tõusnud ja hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused oleks kostjale kasulikud, puuduks hagejal
2 p. 4 alusel nende kulutuste hüvitamise nõue, sest vastavalt Viimsi valla elamuehituse põhimõtete punktile 4.5. on piirdeaia rajamine väljas poole oma krundi piiri sh. kostja kinnistule, keelatud. Edasine menetlus M G ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Tiit Kollom Mare Merimaa Malle Seppik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.