Obsah (5)

§ 187§ 423§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2013, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-30805 Tsiviilasi V K ja N K hagi OÜ

§ 187

lg 6) Hagiavalduses esitatud asjaolud Viru Maakohtu 11.09.2007 otsusega kuulutati välja OÜ Enkatex Sewing pankrot, pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman (tsiviilasi nr 2-07-21193). 14.04.2011 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande. Viru Maakohtusse esitas pankrotihaldur 2007 aastal hagejate vastu OÜ Enkatex Sewing (pankrotis) nimel kahju hüvitamise nõude (tsiviilasi nr 207-39568). Pooled sõlmisid kompromissi kahju hüvitamiseks 393 772 EEK ulatuses (25 1662,62 eurot). Viru Makohtu 27.04.2011 määrusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-07-21193 lõpparuanne ja pankrotimenetlus lõpetati lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur Tarmo Villman vabastati pankrotihalduri kohustustest pärast OÜ äriregistrist kustutamist. Äriregistrist kustutati ettevõte 01.06.

1. 20.05.2011 said hagejad teate 08.02.2011 nõude loovutamisest. Teate kohaselt on OÜ Enkatex Sewing (pankrotis) loovutanud hagejate vastu nõudeõiguse OÜ U.M.Investeeringud kasuks. Nõude loovutamisega anti üle kõrvalnõuded ja nõuet tagavad õigused. Hagejad leiavad, et nõudeõiguse loovutamine teise äriühingu kasuks on tehing, mis on vastuolus OÜ Enkatex Sewing huvidega ja tekitab ettevõttele kahju. Pankrotihaldur on rikkunud PankrS § 55 lg 1 ja lg
2. Kuna OÜ Enkatex Sewing on äriregistrist kustutatud, tuleb kustutada kinnistusraamatust märked korteriomandite koormamise kohta OÜ Enkatex Sewing kasuks. Nõude loovutamisega on korteriomandid koormatud OÜ U.M.Investeeringud kasuks, millega rikutakse hageja varalisi õigusi. Hagejad taotlevad tunnistada Nõude loovutamise leping, hüpoteekide üleandmise leping ja asjaõigusleping seadusega vastuolus olevaks, tühiseks, kustutada kinnistusraamatust märge kolme korteriomandi hüpoteegiga koormamise kohta kostja kasuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindusid hagejad PankrS § 55 lg1 ja 2 ja TsÜS § 87 sätetest. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – 20.05.2011 e-maili väljavõte (tl 5), äriregistri väljavõte (tl 6), 06.06.2011 hagejate kiri kostjale (tl 7), avaldus (tl 8), nõude loovutamise jt lepingud (tl 9-15), kinnistusraamatu väljavõtted ( tl 16-18), pankrotimäärus (tl 19- 21), maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta ( tl 59). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi läbivaatamata ja/või rahuldamata. Hagi on tõendamata. Hagiavaldusest ei nähtu hagejate õiguste rikkumine. Hagejad ei ole vaidlustatud tehingu pooled. Loovutatud on ainult nõuet hagejate vastu. VÕS § 171 tuleneb hagejate kui võlgnike õigused vastu vaielda nõudele, mitte aga nõude loovutusele. Hagejad väidavad, et tehing on vastuolus seadusega, järelikult kehtetu. Hagejad on tuginenud TsÜS § 35, PankrS § 55, TsÜS § 86, 87 sätetele. Hagejad ei ole nimetanud ega tõendanud vaidlustatud tehingu vastuolu heade kommete ja avaliku korraga. Hagejad ei ole nimetanud ühtegi põhjust ega esitanud tõendeid, et vaidlustatud tehing oleks vastuolus seadusega. 2 Kostja taotles hagejate kohustamist kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist. Viru Maakohtu 17.10.2011 määrusega jäeti kostja taotlus, hagejate kohustamist kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist, rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hagejad jäävad selle juurde, et 08.02.2011 nõude loovutamisega rikkus pankrotihaldur hagejate õigusi. Hagejad leiavad, et nõude loovutamise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu seadusevastaseks tunnistamise korral langed ära hagejatel alus maksta kostjale suuri rahasummasid. Hagejad leiavad, et kuna pankrotihaldur loovutas nõude kostjale, siis nimetatud tehing, rikkudes pankrotiettevõtte huvisid, on tehing, mis on vastuolus hea tavaga, ning see tehing on tühine. Hagejad leiavad, et kuna kostja juhatuse liige on olnud 2005 aastal Erik Savi, kes on teadaolevalt pankrotihaldur, siis OÜ Enkatex Sewing (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman omavad nimetatud tehingu osas kokkulepet raha paigutamiseks kostjale. Lisaks nähtub, et kostja juhatuse liige Indrek Uudeküll ei ole alates 27.01.2005 kostja juhatuse liige. Indrek Uudeküllil ei òlnud õigust äriühingu nimel 08.02.2011 tehingut sõlmida. Kohtumääruse põhjendused Kohus uurinud asja materjale leiab, et hagejate hagi tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagejate esitatud faktiliste väidete õigsust. PankrS § 136 lg 1 järgi toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega peab pankrotihaldur pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. 25.04.2012 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-12 kohaselt tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Kolleegiumi arvates ei saa anda pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et haldur võib korraldada enampakkumise seaduses sätestatud tingimusi eirates. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Ülalmärgitu kohaselt näeb pankrotiseadus ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. 3 Antud tsiviilasja menetluses taotlevad hagejad pankrotimenetluses mitte otsesõnu nõudeõiguse enampakkumise kehtetuks tunnistamist, vaid hagejate sõnade kohaselt 08.02.2011 nõude loovutamise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu seadusevastaseks tunnistamist. Kohus tuvastas, et 24.11.2010 oli pankrotitoimkond otsustanud lubada halduril müüa kohtulahendist ts.asjas nr 2- 07-39568 tuleneva nõudeõiguse hagejate vastu summas 390 772 krooni, alghinnaga 300 000 krooni. Otsuse tingis asjaolu, et pakrotimenetlust ei olnud otstarbekas ``üleval hoida`` ainuüksi seetõttu, et oodata kohtulahendi täitmist üle 10 aasta ning kuna hagejate korteriomandid olid koormatud esimese järjekoha hüpoteekidega pankade kasuks, oli mõistlik pankrotimenetluses müüa enampakkumisel nõudeõigus hagejate vastu. Seega on hagiavalduses vaidlustatud tehing toimunud 24.01.2011 korduva enampakkumise tulemusena, mille sooritamiseks oli pankrotihalduril pankrotitoimkonna nõusolek ja mille vaidlustamise õigus menetlusosalisel Riigkohtu poolt väljatoodud põhjendustel puudub. Kohus selgitab hagejatele, et äriregistri väljavõttest nähtub, et Indrek Uudeküll oli kostja juhatuse liige 19.12.2008-25.10.2011, kel oli õigus sooritada 08.02.2011 vastav notariaalne tehing. Kohus selgitab, et kui hagejad leiavad, et pankrotihaldur on rikkunud enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale seaduses sätestatud tähtaja jooksul pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kuna hagi jäeti läbivaatamata, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Samas selgitab kohus, et kuna kostjal lepinguline esindaja menetluses puudus, siis kostjal õigusabikulud menetluses puuduvad. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus

§ 168, 173, 174, 423 lg 2 p 1, 427 nõudeist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4