lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et pooled sõlmisid korteri broneerimislepingu kirjaliku teate alusel ning hageja kandis kostjale 06.06.2012 üle 2000 euro suuruse korteri broneerimistasu. Vastavalt
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtule tõendina esitatud poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejat teavitanud, broneeritud korterile ettemaksu sooritamise vajadusest. Ettemaksu saajaks oli EKOÜ, konto number: XXXXXXXXXXXX, summa: 2000 eurot, selgitus: Järveotsa 37, korteri broneering. Samuti nähtub kohtule, et kostja teavitas hagejat ettemaksu tagastamisest juhul, kui pank ei anna korteri ostmiseks laenu (tl 108). Rohkem tõendeid kohtule broneerimislepingu sõlmimise tingimuste kohta esitatud ei ole. Kohtu arvates on antud juhul poolte tahe 2000 euro maksmisel olnud suunatud lepingu sõlmimisel korteri broneerimisel ettemaksu tegemisele. Alternatiivse võimalusena saab asuda seisukohale, et vaidlusaluses lepingus võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping, sel juhul tuleb kontrollida, kas tehing on osadeks jagatav. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Sellisel juhul on võimalik, et vaatamata lepingu ühe osa tühisusele ei pruugi alati kaasneda sellega kogu lepingu tühisust TsÜS § 85 järgi. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete tühisuse ( vt lahend nr 3-2-1-79-04 p-d 20-21; nr 3-2-1-70-07 p-d 12-15). Kohtu arvates on antud tsiviilasjas tuvastatud, et pooled ei oleks broneerimislepingut sõlminud ilma ostu-müügilepingu sõlmimise eesmärgita, seega on leping suunatud kinnisasja omandamisele, leping ei ole osadeks jagatav ja on tervikuna tühine. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 3 Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejale ettemaksuna saadud 2000 eurot tagastanud ning on asunud seisukohale, et tagastab raha alles siis, kui korterile on leitud uus ostja (tl 108-112).
kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu sajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Koostoimes AÕS § 119 lg 1 ja
lg-ga 2 on poolte vahel sõlmitud leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine, seega õiguslikku alust raha maksmiseks ei olnud olemas (
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude ka hindamisteenuse eest tasutud 85 euro osas
Hageja selgitustest nähtuvalt sooritas ta toimingu kostja nõudmisel. Hageja on seisukohal, et kuna kohustust ei ole olemas (
lg 1 järgi), siis on tal õigus nõuda kostjalt kolmandale isikule makstud summa tagastamist vastavalt
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal oli eesmärk ja kavatsus osta kõnealune korter. Lisaks nähtub kohtule, et kostja kavatsuseks oli korteri soetamine pangalaenuga (tl 108-109). Seega oli hindamisakti tellimine hageja huvides, sest tegemist on pangalaenu saamise eeldusega. Hageja on asunud seisukohale, et hindamisakt telliti kostja korraldusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja hagejale selgitanud, et nad teevad koostööd OHHOÜ-ga (tl 108). Kostja on tasunud talle osutatud korteri hindamisteenuse eest OHHOÜ-le (tl 27). Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist
ja
Hageja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, millest nähtuks hindamisteenuse tellimine kostja korraldusel, pigem oli tegemist juhendiga, millised toimingud peaks pangalaenu saamisel tegema ning võimaliku hindajana on soovituslikult esitatud OHHOÜ-d. Ka ei ole tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga
Tegemist oli siiski ennekõike hageja poolt tema enda huvides tehtud sooritustega. Kohus märgib, et tehingu tegemisega seonduvad asjaolud jäävad esitatud materjalide pinnalt selgusetuks (tl 51-52), hageja ja kostja selgitused on vastuolulised. Kohus ei saa võtta seisukohta, kas tegemist oli antud juhul kostja- või hagejapoolse tegevuse/ tegevusetuse tagajärjel ärajäänud tehinguga m.h puudub selgus kostjapoolse võimaliku kahju tekitava tegevuse osas. Seetõttu asub kohus seiskohale, et hageja 85 euro nõue hindamisteenuse eest tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt s.o 2000 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 85 eurot ulatuses. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 2085 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4 Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel. kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 95,93 % ulatuses kostja kanda ja 4,07 % ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.