Obsah (4)

§ 18§ 9§ 16§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-11-2718 Haldusasi Roheline Arendus OÜ kaebus R

§ 18

lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Vastustaja on oma 05.02.2010 kirjas nr 6-2/666 ja 04.11.2010 kirja nr 6-2/3093 lk 3 kinnitanud, et Detailplaneering on vastustaja poolt heaks kiidetud ja koostatud nõutud mahus. Seega tuleks vastustajal nüüd

§ 18

lg 1 järgi otsustada Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. 16.

§ 9

lg 1 järgi on detailplaneering kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut kajastav dokument, mis iseseisvalt ehitusõigust ei anna. Kehtestatud detailplaneering ei anna õigust detailplaneeringualale midagi ehitada, kui ei ole täidetud ehitiste funktsioneerimiseks vajalikud nõuded, sealhulgas lahendatud ÜVK-ga seotud küsimused. Seetõttu ei saa AS ELVESO ÜVK arengukava puudumine või tänane ÜVK ühenduse puudumine olla takistuseks detailplaneeringu edasisel menetlemisel, sest ruumilise arengu suundi ÜVK ühenduse hilisem rajamine ei muuda, kuid faktilise ehitusõiguse jaoks on kommunikatsioonide küsimuse lahendamine võimalik hilisemas ehitusloa väljastamise menetluses. 4

1. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse olulisi põhimõtteid, mis on viinud sisult ebaõige ja õigusvastase otsuseni. Komisjoni 20.10.2011 otsuse tegemisel on rikutud HMS § 40 lõikes 2 sätestatud kaebaja õigust olla menetluses otsuse osas ära kuulatud. Vastustaja on jätnud kaebajale nii varasemates kui ka 14.04.2011 kirjas nr 6-2/3093 ja 31.08.2011 kirjas eksliku mulje, et Detailplaneeringu vastuvõtmist kaalutakse ja Detailplaneering vastab nõuetele. Kaebajale ei tutvustatud otsuse projekti, mistõttu tuli selline otsus kaebajale üllatusena. Seetõttu rikuti ka kaebaja õigust heale haldusele. Lisaks ei ole vastustaja täitnud HMS § 6 tulenevat uurimiskohustust ja on asunud asjaolusid iseseisvalt eeldama ning jätnud need tegelikult tuvastamata. Teadmata on, kuidas ja missuguste tõendite baasil on vastustaja leidnud, et Detailplaneeringu eesmärkide võimalikkuse ebaselgus võib oluliselt kahjustada avalikke huve ja tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Kaebaja huvi on just saavutada Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamise saavutamine ning hilisem Detailplaneeringu kehtestamine, mistõttu kaebaja kui planeeringuga hõlmatud isiku õigusi ja huve ei riiva Detailplaneeringu eesmärkide võimalikkuse ebaselgus.
2. Kaebaja mõistab, et Detailplaneeringu vastuvõtmine lähiajal või hilisem kehtestamine ei anna talle automaatselt õigust detailplaneeringualale ehitada olukorras, kus ei ole täidetud ehitiste funktsioneerimiseks vajalikud nõuded, sealhulgas lahendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud küsimused. Nimetatut on kaebaja kinnitanud ka oma 23.10.2009 kirja nr 2-6/635 p 7 ja vastustaja on seda aktsepteerinud. Eespool nimetatu tõttu ei ole vastustaja lähtunud ka haldusmenetluses olulisest proportsionaalsuse põhimõttest. Detailplaneeringumenetluse peatamine on kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormav, kuivõrd tema õiguste niivõrd intensiivne piiramine ei ole kuidagi õigustatud ega teeni vastustaja seatud eesmärki tagada õiguspärase detailplaneeringumenetluse läbiviimine ja selle realiseeritavus tulevikus.
3. Vastustaja on ülemääraselt ja õigusvastaselt viivitanud Detailplaneeringu menetlemisega. Kaebaja poolt 01.11.2006 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus jõudis detailplaneeringu algatamiseni alles 12.08.
4. Hoolimata sellest, et vastustaja on oma 05.02.2010 kirjas nr 6-2/666 ja 04.11.2010 kirja nr 6- 2/3093 lk 3 kinnitanud, et Detailplaneering on vastustaja poolt heaks kiidetud ja koostatud nõutud mahus, ei ole Detailplaneeringut siiani vastu võetud ega avalikule väljapanekule suunatud. Vastustaja on toonud viivituse põhjuseks eeskätt ÜVK arengukava muutmise, kuid samas on pooled jõudnud juba 07.10.2009 kohtumisel ühisele seisukohale, et Detailplaneeringut võib kehtestada tingimusega, et enne ÜVK trasside rajamist ei saa hakata detailplaneeringuala välja arendama. Nimetatud asjaolud kinnitavad kaebaja arvates, et Detailplaneeringu menetlemine on viibinud ja peatatud põhjuseta. Arvestades asjaolu, et Detailplaneering on algatatud juba 02.09.2008, nõutud Detailplaneeringu dokumentatsioon esitatud vastustajale juba 11.03.2009 ning vastustaja teatas oma 05.02.2010 kirjas nr 6-2/666 ja 04.11.2010 kirja nr 6-2/3093 lk 3, et Detailplaneering on vastustaja poolt heaks kiidetud ja koostatud nõutud mahus, siis on vastustaja õigusvastaselt kaua venitanud planeeringu vastuvõtmise otsuse ja planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5. Vastustaja ei jaga kaebaja arvamust, mille kohaselt oleks tuvastamiskaebuse eraldiseisev esitamine käesoleval juhul põhjendatud. Kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu ja kaebaja preventiivne huvi ei ole põhjendatud.
6. Vastustaja on alates
7. aasta maikuust soovinud kaebajalt teavet võimaliku kahju kohta, mida võib põhjustada Detailplaneeringu menetluse peatamine. Kaebaja on erinevatele põhjustele viidates keeldunud vastustajale teatamast, kas üldse, missugust ja kui suurt kahju võib Detailplaneeringu menetluse peatamine kaasa tuua. Seega tehti vaidlustatud menetlustoiming olukorras, kus vastustaja ei saanud vastava asjaoluga arvestada ega seda kaaluda. 5
8. Detailplaneeringu menetluse peatamise ja võimaliku kahju tekkimise vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Isegi kui vastustaja ei oleks menetlust peatanud, poleks vastav asjaolu tähendanud Detailplaneeringu vastuvõtmist ja lõppastmes kehtestamist. Pooled vaidlevad maavanema 09.03.2010 seisukohast alates ÜVK ühenduse võimalikkuse mõju üle Detailplaneeringu vastuvõtmisele ja asjaolu üle, kas Detailplaneeringu tingimuslik vastuvõtmine ja lõppastmes kehtestamine oleks sellises olukorras võimalik ja põhjendatud. Vaidlus on põhjustatud eelkõige olukorrast, et hoolimata lepinguga võetud kohustusest ei soovinud kaebaja ehitada välja planeeringuala ühendust ÜVK-ga ning vastavat investeeringut ei näinud ette ka enne planeeringu algatamist kehtinud ja kehtiv Rae valla ÜVK arengukava.
9. Hoolimata eeltoodust jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas võiks isegi teoreetiliselt Detailplaneeringu edasi menetlemine ja lõppastmes kehtestamine mõjutada kaebaja varalist kahju või kasu. Kaebaja on nii vastustajaga peetud kirjavahetuses kui ka kaebuses pakkunud alternatiivina Detailplaneeringu tingimuslikku kehtestamist, tingimusega, mille kohaselt enne ÜVK trasside rajamist oleks keelatud detailplaneeringuala arendamine ja väljaehitamine. Seega soovib kaebaja olukorda, et ilma ÜVK trassideta ei oleks lubatud planeeringuala välja ehitama asuda ja ainuke erinevus poolte seisukohtades päädib sellega, kas jõude seisev planeeringuala seisaks jõude ilma kehtestatud Detailplaneeringuta või koos sellega. Vastustaja ei mõista, kuidas võiks see erinevus mõjutada kaebaja varalist seisu. Arendusala kruntide müüki olukorras, kus ei ühe ega teise variandi korral arendustegevust toimuda ei saa, ei pea vastustaja tõenäoliseks. Kuivõrd detailplaneeringu eesmärgiks on muuhulgas ehitusõiguse määramine ja tehnovõrkude asukoha määramine siis teadmata perioodiks ilma ehitusõiguseta ja teadmata ÜVK ühenduse perspektiiviga elamukruntide puhul ei omaks muus osas kehtiv detailplaneering kaebaja jaoks mingit rahaliselt hinnatavat efekti. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud ega usutavalt selgitanud. Üldteada olevaks tuleb lugeda asjaolu, et elamukruntide väärtus tuleneb ehitusõigusest.
10. Detailplaneeringu menetluse peatamise on tinginud kaebaja ise, mistõttu ei saa vastustaja vastavate tagajärgede eest vastutada. Nimelt on kaebaja juba enne Detailplaneeringu algatamist 30.05.2008 sõlmitud lepingus möönnud, et tema planeeritavas piirkonnas puudub ÜVK ja valla arengukava ei näe ette ka vastavate trasside rajamist. Detailplaneering algatati vastavalt lepingule eeldusel, et kaebaja rajab vastavad ühendused ise. Pooled sõlmisidki 18.09.2008 lepingu, mille punktide 2.5.
11. ja 2.6.
12. kohaselt avaldas kaebaja veelkordselt teadlikkust sellest, et planeeritava ala liitumist ÜVK trassidega valla arengukava ette ei näe ja vaatamata sellele asjaolule soovib ta vastavad trassid omal kulul ise valmis ehitada. Olukorras, kus kaebaja oleks astunud samme oma lepinguliste kohustuste täitmiseks, oleks vaidlusalune Detailplaneering tõenäoliselt juba kehtestatud ning poolte vahel puuduks igasugune vaidlus. 18.09.2008 lepingu punkti 3.2 kohaselt ei ole aga kaebajal õigust detailplaneeringu koostamisele kulutatud summat (kaebuses märgitud 24 546,76 eurot) vastustajalt nõuda.
13. ÜVK ühenduste puudumisega seotud olukord pidi kaebajale kui professionaalsele kinnisvaraarendajale juba algusest peale teada olema. Juba 01.11.2006 jättis vastustaja sel põhjusel antud ala detailplaneeringu algatamata ning vastav Detailplaneering algatati lõpuks 12.08.2008 otsusega eeldusel, et vastavad ÜVK ühendused rajab kaebaja. Rae valla kõik arengukavad (sh ÜVK arengukava) on avalikult kättesaadav valla veebilehel. Teades vägagi hästi planeeritaval alal ÜVK ühenduste ja vastava tulevikuperspektiivi puudumisest, tegi kaebaja ise oma kaalutletud ärilise otsuse investeerida sellegipoolest raha antud ala detailplaneerimisse. Antud ärilist riski ja sellega seotud kulu ja võimalikku kahju ei saa selles olukorras panna vastustaja kanda. Pigem on vastustaja selles olukorras näidanud üles head tahet ja asunud ise lahendusi otsima. Seoses algatatud ÜVK arengukava muutmise protsessiga käesoleval ajal ei ole lahenduste perspektiiv selge, mis tingiski Detailplaneeringu menetluse peatamise, kuni vastavate asjaolude selgumiseni. 6
14. Eeltoodu on vastustaja arvates piisav põhistamaks, et võimalik hüvitamiskaebus seoses menetluse peatamisega oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei oleks põhjendatud ka menetluse peatamise osas eraldiseisva tuvastuskaebuse menetlemine ning vastava kaebuse rahuldamine.
15. Põhjendamatu ja arusaamatu on ka kaebaja kirjeldatud preventiivne huvi Detailplaneeringu menetluse peatamise otsuse eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamisel. Järgides kaebaja väljendatud seisukohti, peaks kohus menetluse peatamise õigusvastaseks tunnistamisel sellega sisuliselt sedastama, et antud Detailplaneeringu menetlemisel ei ole põhimõtteliselt õiguspärane peatada menetlust seetõttu, et ÜVK trasside jõudmise perspektiiv detailplaneeringualani ei ole teada. Vastustaja leiab, et planeeringumenetluse peatamine seoses ÜVK trasside planeeringualani jõudmise perspektiivi mitteteadmisega ei ole iseenesest õigusvastane ega põhimõtteliselt mittekohaldatav kaalutlus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest, toimunud kaalutlusest ja muudest menetlustoimingut iseloomustavatest faktidest võib olla igal konkreetsel juhul tegemist õiguspärase või ka õigusvastase menetlustoiminguga aga mitte mingil juhul põhimõtteliselt õigusvastase menetlustoiminguga, millised tuleks juba ette õigusvastaseks tunnistada.

§ 9

lg 1 p 7 kohaselt tuleb detailplaneeringus määratleda tehnovõrkude ja –rajatiste asukoht. See kohustus hõlmab ka ÜVK võrguga ühendamist. Lisaks peab detailplaneering olema

§ 9lg 1 alusel lähiaastatel realiseeritav.

Praegune Detailplaneeringu seis sellist eeldust ei toeta ja Detailplaneering ei oleks tänase teadmise kohaselt realiseeritav. Eelnevatel põhjendustel ei saa nõustuda kaebaja väidetega tema preventiivse huvi põhjendatuse osas, saavutamaks eraldiseisvalt kohustamiskaebusest detailplaneeringu menetluse peatamise õigusvastaseks tunnistamine. 28. Detailplaneeringu menetluse peatamine oli õiguspärane. Vastustaja on menetluse peatamisel kaalunud kõiki talle peatamise hetkeks teada olnud huvisid. Selleks on vastustaja korduvalt soovinud kaebajalt teavet, kuidas võiks menetluse peatamine kaebajat kahjustada. Kaebaja ei ole soovinud selles osas mitte mingit teavet esitada, mistõttu ei saanud vastustaja menetlustoimingu tegemisel võimaliku kaebaja kahjuga arvestada ega selle olemasolu iseseisvalt põhjendama asuda. 28.1 Kaebajal oli juba enne Detailplaneeringu algatamist teada ÜVK ühenduste puudumine detailplaneeringualaga. Kaebaja väide selle kohta, et Detailplaneeringu algatamise otsus ja lähtetingimused ei seadnud ÜVK ühenduste rajamist eelduseks planeeringu vastuvõtmisele, ei ole asjakohane. Vastustaja ei ole Detailplaneeringu menetlust peatanud kuni ÜVK lahenduste loomiseni. Detailplaneeringu menetlus on vastavalt vaidlustatud menetlustoimingule peatatud kuni ÜVK arengukava uuendamiseni. Vastava asjaoluga arvestamist ei ole kaebaja vastustajale ette heitnud. Iseenesest ei saaks kaebaja seda vastustajale ka ette heita. Nimelt ei ole kaebaja hoolimata oma lepingulisest kohustusest astunud samme Detailplaneeringu jaoks vajaliku ÜVK rajamiseks ning pole üles näidanud ka mingit initsiatiivi selle rajamiseks lähiaastatel. Seega on vastustaja olukorras, kus tal on vaja endal hinnata, millal võiksid vastavad ÜVK ühendused saada rajatud valla ÜVK arengukava kohaselt. Rae valla ÜVK arengukava hetkel sellist võimalust ette ei näe, kuid Rae valla vee-ettevõtja AS ELVESO tellimusel viiakse läbi ÜVK arengukava uuendamist, mis võib vaidlusaluses osas selgust anda. Antud olukorras ei saa lugeda ebakohaseks sellist käitumist, kus vastustaja peatab menetluse ÜVK arengukava uuendamise ajaks, mille tulemusena võib saada selgemaks kaebaja Detailplaneeringu ala ÜVK-ga ühendamise perspektiiv. 28.2 Kaebaja märgib toetudes

§ 18

lõikele 1 oma kaebuses õigesti, et planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Põhjusel, et käesoleval juhul midagi sellist väita ei saa, ongi planeeringumenetlus peatatud. Valla ruumilise arengu eesmärgid tulenevad muuhulgas ÜVK arengukavast, mis praegusel hetkel Detailplaneeringu ala ühendust ÜVK trassidega ette ei näe. Samuti ei ole ÜVK ühendust Detailplaneeringu alaga asunud planeerima kaebaja. 7 28.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud arengukava alusel. ÜVVKS § 6 lg 7 järgi, juhul kui ÜVK arendamine toimub ÜVK arengukava väliselt, katab sellise arendamise ja ühendamise kulud taotleja. ÜVVKS § 6¹ alusel on taotlejal ja liitumiseks kulutusi teinud isikul õigus saada tasaarvestuse kaudu rahalist hüvitust tema finantseeritud ÜVK-ga 7 aasta jooksul liitunud isikutelt. Seega tuleneb ÜVVKS-st üheselt, et ÜVK arengukava välised arendustööd teostab sellest huvitatud isik. Vastavas on sõlminud kokkuleppe ka kaebaja ja vastustaja. 28.4 Olukorras, kus ÜVK rajamine planeeringualani ei kajastu valla ÜVK arengukavas ning seda ei planeeri rajada ka arendaja, ei saa väita, et Detailplaneering oleks lähiaastatel realiseeritav, nagu seda nõuab

§ 9lg 1.

Samuti nõuab

§ 9lg 1 p 7 tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist.

Kaebaja esitatud detailplaneeringust ei ilmne, kuidas on lahendatud detailplaneeringuala vee- ja kanalisatsioonitrasside ühendus ÜVK-ga.

§ 16

lg 1 p 6 kohaselt teeb planeeringu koostaja koostööd olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Selliste isikutega kaebaja koostööd teinud ei ole. Detailplaneeringu lähiaastatel realiseeritavuse nõudele on tähelepanu juhtinud ka maavanem. 28.5 Vaidlustatud menetlustoimingu tekstist ilmneb ammendavalt vastustaja teostatud kaalutlus. Vastustaja on muuhulgas kaalunud ka Detailplaneeringu tingimuslikku vastuvõtmist ning asunud seisukohale, et selline lahendus ei oleks õiguspärane. Kujunenud olukorras tegi vastustaja õige ja põhjendatud otsuse peatada Detailplaneeringu menetlus kuni menetlustoimingus kirjeldatud Detailplaneeringu realiseeritavuse asjaolude selgumiseni.

1. Kaebaja väited selle kohta, et teda ei ole haldusmenetluses ära kuulatud, on sisuliselt väärad. Alates vastustaja poolt 06.05.2010 kaebajale esitatud kirjast on praktiliselt kõikides kaebajale edaspidiselt esitatud kirjades juhitud tähelepanu Detailplaneeringu peatamise võimalusele ja küsitud selles osas seisukohta. Kaebaja on kasutanud alati võimalust vastamiseks, kuid ei ole soovinud kirjeldada, missugust kahju võinuks menetluse peatamine kaasa tuua. Kaebaja kõikidele vastuväidetele on antud asjakohased vastused. Kaebaja viidatud HMS § 40 näeb ette ärakuulamisõiguse haldusakti ja toimingu andmise puhuks. Detailplaneeringu peatamine on menetlustoiming, mitte toiming HMS § 106 lg 1 mõttes ning sellele ei kohaldata toimingu kohta käivaid sätteid. Seega ei ole kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta nii sisuliselt kui õiguslikult asjakohased.
2. Kaebaja on jäänud uurimiskohustuse rikkumise etteheidete osas paljasõnaliseks ega ole viidanud ühelegi Detailplaneeringu peatamise kontekstis olulisele asjaolule, mida vastustaja oleks jätnud välja uurimata. Avaliku huvi riive osas on vastustaja tuginenud peaasjalikult Riigikohtu praktikale. Riigikohus on leidnud, et planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Samuti on Riigikohus lugenud üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või selle suure tõenäosuse. Vastustaja on lähtunud talle teada olnud asjaoludest (kaebaja tegevus ja seisukohad ning kehtiv ÜVK arengukava) ning leidnud, et Detailplaneeringu realiseeritavus ei ole antud olukorras tõenäoline ning on olemas reaalne oht avaliku huvi riiveks. Kaebaja ei ole soovinud oma erahuvi hoolimata poolte vahel aastaid kestnud kirjavahetusest ega konkreetsetest ettepanekutest avaldada. Eeltoodud põhjendustel on vastustaja seisukohal, et ta on piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi ning ei ole rikkunud HMS §-i
4. Vastustaja ei ole ülemääraselt Detailplaneeringu menetlemisega viivitanud. Vaidlusalune detailplaneering algatati Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr
5. Detailplaneeringu lähtetingimused väljastati kaebajale Rae Vallavalitsuse 02.09.2008 korraldusega nr
6. 18.09.2008 lepinguga anti kaebajale üle detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustused. Seega saab 8 asuda seisukohale, et Detailplaneeringu koostamine algas 18.09.
7. Vastustaja on Detailplaneeringu menetluse peatanud 20.10.2011, mistõttu on vaidlusalust Detailplaneeringut koostatud ja menetletud kokku ca 3 aastat. Detailplaneering näeb ette elamuarenduse kokku üle 100le majapidamisele ning lisaks on planeeritud ühiskondlikke hooneid ja rajatisi kokku ca 28,8 ha suurusel maa-alal. Tegemist on Rae valla kontekstis suure elamuarenduse planeerimisega, mille käigus ei saa teha kiirustades kergekäelisi otsuseid. Arvestades planeeritava ala suuruse ja keerukusega ei saa ca 3 aastast menetlusperioodi pidada ülemääraselt viivitatuks. Vastustaja ei ole viivitanud Detailplaneeringu vastuvõtmisega. Vastustaja ei ole oma 05.02.2010 ja 04.11.2010 kirjades kaebajale teatanud, et Detailplaneering on koostatud nõutud mahus. 04.11.2010 kirja viimases lõigus on vastustaja möönnud vaid, et detailplaneering on koostatud põhimõtteliselt nõutud mahus ja arvestades Detailplaneeringu puudusi on planeeringulahendus muus osas heaks kiidetud. Olukorda, kus pooled ei ole hoolimata tihedast kirjavahetusest saanud kokkuleppele Detailplaneeringu valmiduse osas, ei saa lugeda Detailplaneeringu menetlusega viivitamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt saab viivituseks pidada halduse õigusvastast tegevusetust. Detailplaneeringu menetlust kajastavast kirjavahetusest ja dokumentatsioonist ilmneb üheselt, et vastustaja ei ole ühelgi menetlusperioodil olnud tegevusetu. Vastupidi, vastustaja on jätkuvalt ja kannatlikult selgitanud kaebajale planeeringu edasise menetlemise võimalusi ja meenutanud talle tema võetud lepingulisi kohustusi. Olukorras, kus kaebaja ei soovi täita oma lepingulist kohustust ÜVK trasside väljaehitamise osas, ei saa ta sellest tulenevat vaidlust pidada vastustaja süüks. Kaebajal oleks oma kohustuste täitmise kaudu olnud võimalik Detailplaneeringu menetlust otseselt mõjutada ning saavutada planeeringu vastuvõtmine ja lõppastmes kehtestamine.
8. Vastustaja 09.10.2012 täiendavates seisukohtades (I kd tl 213-214) märgib vastustaja, et eksisteeris suur tõenäosus, et Detailplaneering ei osutu lähiaastatel realiseeritavaks.

§ 9lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustuseks vastavat asjaolu kaaluda.

Kuivõrd kehtiv ÜVK arengukava detailplaneeringuala ühendamise perspektiivi ÜVK-ga ette ei näinud ning ka kaebaja ei näidanud hoolimata oma lepingulisest kohustusest üles tahet vastava ühenduse rajamiseks, osutus Detailplaneeringu realiseerimine lähiaastatel ülimalt ebatõenäoliseks. Kaebaja ei ole vastavat asjaolu ka oma kaebuses ümber lükanud. Olukorras, kus detailplaneeringu lähiaastatel realiseeritavuse ebatõenäosus on teada juba vastuvõtmise otsustamise eelselt, ei ole detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemine ning planeeringu avalikule väljapanekule esitamine põhjendatud. Detailplaneering ei olnud valmis. Näiteks ei kajastunud Detailplaneeringus

§ 9

lg 2 p-7 nõutud tehnovõrkude ja –rajatiste asukoht ehk planeeringuala taristu ühenduspunkt ÜVK-ga. Detailplaneeringule ei olnud lisatud kõiki selle juurde kuuluvaid dokumente. Puudu oli näiteks kohustuste üleandmise eelkokkuleppe punktides 3.1.4. ning 3.2. jj viidatud leping. Vastava eelkokkuleppe sõlmimisele viitas ka Detailplaneeringu algatamise otsuse nr 428 punkti 1 viimane lause.

§ 2

lg 4 p-i 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisadena planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped. Vastava lepingu sõlmimise kohustus enne Detailplaneeringu vastuvõtmist tulenes üheselt ka eelkokkuleppe punktist 3.

1. Samas punktis kinnitas kaebaja sõnaselgelt, et on teadlik asjaolust, et ilma vastava lepinguta ei saa vastustaja Detailplaneeringut vastu võtta. Antud kokkulepet käesolevaks ajaks sõlmitud ei ole, mistõttu ei oleks Detailplaneeringu vastuvõtmine põhjendatud isegi selle realiseeritavuse korral ega tingimuslikuna. Planeeringu peatamise kõrval eksisteeris alternatiiv jätkata planeerimismenetlust ning võtta seisukoht planeeringu vastuvõtmise osas. Planeeringu vastuvõtmisel kontrollinuks vastustaja planeeringu nõuetekohasust ja vastavust seadusele ning planeeringu algatamise dokumentidele. Juba ainuüksi eelnevalt kirjeldatud asjaolude tõttu ei oleks vastustaja saanud Detailplaneeringut vastu võtta. Seega ei oleks planeeringumenetlusega jätkamisel planeeringu vastu võtmata jätmise otsuse tegemine kaebaja jaoks planeerimismenetluse peatamisest vähem koormav ja planeeringumenetluse 9 jätkamine iseenesest ei oleks taganud kaebaja huvide kaitset. Eelnev seisukoht põhineb Riigikohtu otsuse 3-3-1-56-08 punktis 25 väljendatud seisukohtadele, mis kohalduvad otseselt ka käesolevale vaidlusele. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: et kaebus on
3. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada nõude piire. Käesolevas haldusasjas taotleb kaebaja Komisjoni 20.10.2011 otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja Rae valla kohustamist otsustama Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamist detailplaneeringu menetlemisel. Seetõttu ei võta kohus seisukohta kaebuse põhjenduste osas seonduvalt vastustaja põhjendamatu ja õigusvastase viivitusega detailplaneeringu menetlemisel.
4. Riigikohtu halduskolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-62-08 (p 9) leidnud, et planeeringu kehtestamise menetluse peatamine kui menetlustoiming ei riku üldjuhul iseseisvalt planeeringu koostamist taotlenud isiku õigusi ega piira tema vabadusi ning ei ole seetõttu halduskohtus vaidlustatav menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist eraldi. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et sõltumata menetluse lõpptulemusest võib menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist, samuti rikuks iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse eesmärgipäratu peatamine, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja pikenemine. Eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist. Seega tuleb kontrollida, kas Komisjoni 20.10.2011 otsusega Detailplaneeringu peatamine oli eesmärgipärane.
5. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust vastavalt toimingu tegemise aja seisuga. Komisjoni 20.10.2011 otsusest (I kd tl 61-62) nähtuvalt peatati Detailplaneeringu menetlus põhjusel, et kuna kehtiv Rae valla ÜVK arengukava ja tegevuskava ei sätesta ajamäärangut, millal rajatakse ÜVK trassid Detailplaneeringu alani, ÜVK arengukava realiseerimist täpsustav tegevuskava ühiskanalisatsiooni rajamist Detailplaneeringu alani ei sisalda, kaebaja ei ole avaldanud soovi ÜVK trasside rajamist ise finantseerida, siis ei ole selge, millal osutub võimalikuks ühendada detailplaneeringuala ÜVK-ga, ilma ÜVK ühenduse võimaluseta ei ole aga Detailplaneering ilmselgelt lähiaastatel realiseeritav. Menetlus on peatatud kuni ÜVK arengukava 2013-2024 ja selle raames ÜVK tegevuskava vastuvõtmiseni või lepingu sõlmimiseni, millega kaebaja korraldab ja rahastab ÜVK trasside ehitamise planeeringualani. 36.1 ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava alusel; kui kohalikul omavalitsusel puudub ÜVK arendamise kava, võib ühisveevärki ja –kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Rae vallal on olemas Rae valla ÜVK arengukava aastateks 2008-2020 ning Detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.1 (Detailplaneeringu toimik lk 56) kohaselt on detailplaneeringuala vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale 2008-2020 määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alaks. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et ÜVK ühendus Detailplaneeringu alani puudub ja Rae valla ÜVK arengukava aastateks 2008-2020 realiseerimist täpsustav tegevuskava ÜVK rajamist Detailplaneeringu alani ei sisalda. Ka kaebuses viidatud kaebaja 23.10.2009 kirjas nr 2-6/635 p 7 (I kd tl 37) on märgitud, et piirkonnas ei ole määratud vee-ettevõtjat ega ÜVK-trasse. Nähtuvalt Rae Vallavalitsuse 04.11.2010 kirjast nr 6-2/3093 kaebajale (I kd tl 40-43) arvestas vastustaja Rae valla ÜVK arengukava 20082020 koostamisel ja Detailplaneeringu algatamisel, et trassiühenduse rajamise Patika külani tagavad 10 selle äärde jäävad arendusalad, seoses majandusliku olukorraga on nimetatud arengualade detailplaneeringute menetlus peatunud, mistõttu ei ole lähiaastate jooksul tsentraalsete trasside ühendamist Patika külaga loota. 36.2 Samuti oli kaebajale juba enne Detailplaneeringu algatamist Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 428 (I kd tl 26) teada, et Rae vald ei ole valla vahenditega kavandanud rajada ÜVK trasse Detailplaneeringu alani. Nimelt on Rae vald ja Roheline Arendus OÜ (Arendaja 1) ning Alice Päev (Arendaja 2) 30.05.2008 sõlminud eelkokkuleppe planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste üleandmiseks (I kd tl 119-120 pöördel), mille punktis 1 on võetud arvesse, et valla arengukava ei näe ette Arendajate poolt planeeritava arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud kavandatava detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ja detailplaneeringu algatamine ja menetlemine on võimalik ainult juhul, kui Arendajad võtavad endale kohustuse ehitada välja lepingus määratud mahus tehniline infrastruktuur ning osalevad sotsiaalse infrastruktuuri arendamises. Eelkokkuleppe punktis 3.1 Pooled (Vald ja Arendajad koos) kinnitavad, et kavandatava Kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluse algatamisel lepitakse Poolte vahel kokku detailplaneeringuga hõlmatud ala ja selle teenindamiseks ettenähtud väljaehitamisele kuuluvate teede ning kavandatavate tehnovõrkude ja – rajatiste püstitamises Arendaja vahendite arvelt, samuti arenduspiirkonna sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamises või alternatiivselt selle rajamise finantseerimistingimustes. Eelkokkuleppe punktis 3.2 annab Arendaja tagasivõetamatu nõusoleku sõlmida Vallaga pärast Kinnistu kavandatava detailplaneeringu algatamist, kuid mitte hiljem kui detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamist, punktis 3.1 märgitud kohustuste täitmiseks notariaalne leping. Eelkokkuleppe punktis 3.4 Arendaja kinnitab, et on teadlik asjaolust, et punktis 3.2 märgitud kokkuleppe sõlmimata jätmisel puudub Vallal võimalus punktis 1 märgitud asjaolude tõttu Lepingu eseme kavandatav detailplaneering vastu võtta. Ka on Detailplaneeringu algatamise otsuses nr 428 punktis 1 nimetatud eelkokkuleppele viidatud ning otsuse punktis 3 kohustatud Rae Vallavalitsust sõlmima vastav notariaalne leping Detailplaneeringu vastuvõtmise eelselt. Ka Rae valla ja Roheline Arendus OÜ, Alice Päeva ja K-Projekt AS vahel 18.09.2008 sõlmitud detailplaneeringu koostamise lepingu (I kd tl 126-128) punktis 2.5.3 on Roheline Arendus OÜ andnud nõusoleku ehitada oma vahendite arvelt välja avalikult kasutatavad teed ja tänavad, tehnovõrgud ja haljastuse ja sõlmida notariaalne leping nimetatud kohustuste täitmiseks pärast detailplaneeringu vastuvõtmist, kuid enne detailplaneeringu kehtestamist. Lepingu punktis 2.6.2 on märgitud, et Roheline Arendus OÜ on teadlik asjaolust, et vastavalt Rae valla arengukavale ei ole alale kavandatud teede ning tehnovõrkude ja-rajatiste ehitamist Rae valla eelarveliste vahenditega, kuid vaatamata sellele ta soovib omal kulul rajada detailplaneeringuga kavandatavad teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ning osaleda Rae valla sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel. 36.3 Seega olid kaebaja ja Rae vald kokku leppinud notariaalse lepingu sõlmimises Detailplaneeringu ala teenindamiseks tehnovõrkude ja –rajatiste püstitamiseks kaebaja kulul. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole aga kaebaja ja vastustaja vahel vastavat notariaalset lepingut sõlmitud. 36.4

§ 9

lg 1 p 7 kohaselt tuleb detailplaneeringus määratleda tehnovõrkude ja –rajatiste asukoht. See kohustus hõlmab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal ka ÜVK võrguga ühendamist.

§ 9

lg 1 kohaselt detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega peab detailplaneering olema lähiaastatel realiseeritav ning

§ 9

lõikega 1 oleks vastuolus detailplaneeringu kehtestamine sellise tingimusega, mis välistab detailplaneeringu lähiaastatel realiseerimise. Käesoleval juhul soovib kaebaja aga just sellist lahendust. Arvestades, et Detailplaneeringu ala asub vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale 2008-2020 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal, ei ole Detailplaneeringu lahendus ilma ÜVK ühenduse võimaluseta realiseeritav. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Rae vald ei ole lähiaastateks kavandanud ÜVK arendamise kavas ÜVK-trasside rajamist 11 detailplaneeringualani. ÜVVKS § 6 lg 7 sätestab: „Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.“ Haldusasjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja ei ole avaldanud soovi ÜVK trasside kuni Detailplaneeringu alani arendamise ja ühendamise kulutuste kandmiseks täies ulatuses. Riigikohus on lahendites 3-3-1-56-08 ja 3-3-1-62-08 leidnud, et planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Seega ei saa väita, et peatamise aluseks olevad asjaolud ei saanud kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist. Eeltoodut arvestades ei saa antud asjas Detailplaneeringu menetluse peatamist pidada eesmärgipäratuks. 36.5 Menetluse peatamine oli kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus. Planeeringu peatamise kõrval eksisteeris alternatiiv jätkata planeerimismenetlust ning võtta seisukoht planeerimismenetluse jätkamise osas planeeringu vastuvõtmisel.

§ 18

lg 1 teise lause kohaselt planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Nimetatud sättest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Ruumilise arengu eesmärkidele vastamine tähendab muu hulgas arengu eesmärkide elluviimise võimalikkust määratletud kindlal ajavahemikul. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-56-08 (p 25) lugenud planeeringu vastu võtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või ka selle suure tõenäosuse. Seega puuduvad mõistlikud alused eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks võimalik planeeringu vastu võtmata jätmise otsus kaebaja jaoks planeerimismenetluse peatamisest vähem koormav. Planeerimismenetluse jätkamine iseendast ei oleks taganud kaebaja huvide kaitset. 36.6 Kohus leiab seega, et Detailplaneeringu menetlemise peatamine oli õiguspärane ning puuduvad alused Rae Vallavalitsuse 20.10.2011 toimingu (planeerimismenetluse peatamine) õigusvastaseks tunnistamiseks.

1. Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, s.o 21.11.
2. Nimetatud kuupäevaks oli planeerimismenetluse peatamise otsustusest möödunud üks kuu, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks ja ühekuune peatamine ei saanud seega rikkuda kaebaja õigusi. 37.1 Vaidlus puudub selles, et Komisjoni 20.10.2011 otsuses toodud menetlustakistus esines jätkuvalt nii kaebuse esitamise ajal kui ka kohtumenetluse ajal. Kuigi pooled pidasid ka kohtumenetluse ajal kompromissläbirääkimisi (I kd tl 239, 245-260), ei jõudnud pooled 30.05.2008 sõlmitud eelkokkuleppes kokku lepitud notariaalse lepingu sõlmimiseni, millega kaebaja võtaks endale kohustuse korraldada ja rahastada ÜVK trasside ehitamist planeeringualani. Kaebuse kohtusse esitamise ajaks ei olnud ka kinnitatud Rae valla ÜVK arendamise kava aastateks
3. 37.2 Rae Vallavolikogu on 22.11.2011 vastu võtnud määruse nr 68 „Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 korrigeerimine“ (I kd tl 181-185), millega on kinnitanud Rae valla ÜVK arengukava aastateks 2013-2024 lähteülesande (p 1); kinnitanud arengukava tellijaks ja koordinaatoriks Rae valla vee-ettevõtja AS ELVESO (p 2); kohustanud koostama arengukava tegevuskava neljaks aastaks (p 3). Vastustaja on kohtule esitanud ka AS ELVESO ja AS Infragate Eesti vahel 08.02.2012 sõlmitud töövõtulepingu Rae valla ÜVK arengukava aastateks 2013-2024 koostamise ja sellega seonduvate tööde kohta (I kd tl 216-217), mille punktis 2 on toodud tööde teostamise tähtajad ja mille punkti 2.2.6 kohaselt arengukava on võimalik esitada Rae Vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 01.12.
4. Vastustaja esindaja teatas 12 kohtuistungil, et 07.06.2013 jõustub Rae valla ÜVK arengukava aastateks 2013-2024 (II kd tl 33) ja siis Detailplaneeringu menetluse peatamine lõpetatakse. Kohus kontrollis Riigi Teataja ametlikust võrguväljaandest ning tegi kindlaks, et 07.06.2013 jõustus Rae Vallavolikogu 28.05.2013 määrus nr 108 „Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024 kinnitamine“. Seega on vastustaja astunud viivituseta temast sõltuvaid samme menetlustakistuse kõrvaldamiseks. 37.3 Kuna kohus on leidnud, et Detailplaneeringu menetluse peatamise toiming oli õiguspärane ja menetluse jätkuv peatumine oli õiguspärane ka kohtusse kaebuse esitamise ajal, puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
5. Kaebaja leiab, et Komisjoni otsuse tegemisel on rikutud HMS § 40 lõikes 2 sätestatud kaebaja õigust olla menetluses otsuse osas ära kuulatud ja talle ei ole tutvustatud otsuse projekti, mistõttu tuli Komisjoni otsus talle üllatusena. Kohus märgib, et kuna Komisjoni otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte aga toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes, siis HMS § 40 lg 2 ei kohaldu. Lisaks on ka HMS § 40 kohaldamisel Riigikohus leidnud, et HMS §-st 40 tuleneb, et haldusorgan ei pea ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (nr 3-3-1-82-03-p 17). Käesoleval juhul on kaebajale korduvalt teatatud, et vastustaja kaalub Detailplaneeringu menetluse peatamise võimalust. Nii on Rae Vallavalitsuse 06.05.2010 kirjas nr 6-2/1690 (I kd tl 150) tehtud kaebajale ettepanek detailplaneeringu menetlus peatada muu hulgas kuni vee-ja kanalisatsioonivõrgu jõudmiseni antud piirkonda. Kirjas on märgitud, et kuna kogu elamualal ei ole võimalik liituda ühisvõrkudega vähemalt järgneva 4 aasta jooksul, siis ei saa antud detailplaneeringut

§ 9lg 1 kohaselt lähiaastatel ellu viia.

Rae Vallavalitsuse 04.11.2010 kirjas nr 6-2/3093 kaebajale (I kd tl 4043) on märgitud, et kuni ei ole selge, millal on võimalik tagada piirkonnale tsentraalset vee- ja kanalisatsioonitrassidega ühinemist, ei ole võimalik detailplaneeringut edasi menetleda. Kuna vallavalitsusel ei ole välja pakkuda lahendust, kuidas antud piirkonnas lahendada tehnovõrkudega varustamine lähiaastatel, siis on ebaratsionaalne detailplaneeringu menetlust jätkata, teades, et lähima 10 aasta jooksul seal ehitustegevust toimuda ei saa. Vald on nõus detailplaneeringut edasi menetlema vaid tingimusel, et huvitatud isik võtab enda kanda kohustuse finantseerida tsentraalsete vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaarendamine alates praegu väljaehitatud piirkonnast. Kui huvitatud isikul mainitud lahendusi finantseerida võimalik ei ole, peab vald detailplaneeringu menetluse peatama. Seega ei saanud kaebajale Komisjoni otsus olla üllatuseks. Ka on Rae Vallavalitsuse 03.05.2011 kirjaga nr 6-2/3338 (I kd tl 45) palutud kaebajal teatada seoses vajadusega koguda täiendavat teavet detailplaneeringu osas otsuse tegemiseks, milline ja kui suur kahju kaasneks kaebajale võrreldes planeeringu tingimusliku kehtestamisega juhul, kui detailplaneering jäetakse kehtestamata või planeeringumenetlus peatatakse kuni ÜVKT rajamiseni planeeringualani. Kaebaja 11.05.2011 vastuses (I kd tl 46) on teatatud, et vastuse koostamine ei ole ühe nädalaga võimalik ja palutud täpsemaid selgitusi. Edaspidises kirjavahetuses vallaga 2011.aasta maist augustini (tl 47-52) ei ole kaebaja vallavalitsuse küsimustele vastuseid andnud. Seega on tegelikult kaebajale antud võimalus Detailplaneeringu menetluse võimaliku peatamisega seoses oma seisukohtade esitamiseks. 39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 13