) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaee laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane
lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
lg 2 kohaselt kui vanem on
lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Laps M K sündis 12.07.2006.a, tema vanemad on AZ ja DK. Harju Maakohtu 21.06.2011.a määrusega on AZ antud otsustusõigus lapse M K elukoha valiku osas ja elukoha valiku osas on piiratud DK hooldusõigust. Pooled on Lasnamäe Linnaosa Valitsuses sõlminud 27.02.2012.a lapsega suhtlemise korra, millise kohaselt laps M viibib enam-vähem võrdselt ema ja isa juures. Asjaolu, et laps viibib enam-vähem võrdselt mõlema vanema juures, nähtub ka poolte seletustest. Kogutud tõenditest nähtub, et lapse ema ei ole olukorraga rahul ja soovib lapse elu korraldada selliselt, et laps viibiks edaspidi isa juures vähem. 2 Hageja seadusliku esindaja väide on, et lapse ülalpidamiseks kulub igas kuus 665 eurot, millest kostja peaks kandma poole s.o 332 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud alljärgnevad kulud ühes kuus M K ülalpidamiseks: toidukulud 150 eurot, riided 40 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, lasteaia kulud 40 eurot, raamatud ja mänguasjad 20 eurot, lapse ja tema sõprade sünnipäevad 25 eurot, puhkus lõunas 1 kord aastas kokku 400 eurot ja ühe kuu kulu 33 eurot, eluasemekulud 178 eurot, treeningud 80 eurot ja psühholoog 28 eurot. Hageja seaduslik esindaja on lapse vajaduste tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: lasteaia eest on 22.06.2012.a tasutud 67,07 eurot; 31.08.2012.a on Elionile tasutud 3,13 eurot; 16.05.2012.a on Eesti Energiale tasutud 33,69 eurot; ajavahemikus märts 2011.a kuni märts 2012.a on korteri kommunaalkulud olnud keskmiselt 143 eurot; Starmani kulud on ajavhemikus aprill 2011.a kuni veebruar 2013.a olnud keskmiselt 11 eurot kuus. AZ on esitanud tõendi, millest nähtub, et alates 01.11.2001.a töötab ta OÜ-s W müügikonsultandina töötasuga 470 eurot ja AZ on esitanud tõendi, millest nähtub, et alates 22.11.2012.a töötab ta OÜ-s JE müüjana töötasuga 610 eurot. Samuti on ta esitanud tõendi, millest nähtub, et on tasunud alates aprillist 2011.a igas kuus eluaseme eest üüri 150 eurot. Kostja D K vaidleb elatise nõudele vastu, väites, et on kogu aeg lapse ülalpidamises osalenud. Kostja nimetas kulud, mida tema teeb igas kuus lapse ülalpidamiseks: toit 150 eurot, riided ja jalatsid 35 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, kultuuriüritused 15 eurot, lasteaiakulud 26 eurot, raamatud ja mänguasjad 20 eurot, treeningud 10 eurot, logopeed 19 eurot, psühholoog 12 eurot. Kostja on väitnud, et ta on last üleval pidanud sõpradelt võetud laenudest ning esitas laenulepingud. Kostja on esitanud alljärgnevad tõendid: ajavahemikus oktoober 2010 kuni september 2012.a on kostja tasunud eluasemekulusid keskmiselt 102 eurot kuus; ajavahemikus oktoober 2010 kuni oktoober 2012.a on AS-le Loo Elekter tasutud keskmiselt 21 eurot kuus; DK on ajavahemikus oktoober 2011.a kuni oktoober 2012.a tasunud lapse lasteaia eest kokku 433 eurot; novembris ja detsembris 2011 ning jaanuaris ning mais 2012 on DK tasunud lapse trenni eest igas kuus 32 eurot, septembris 2012 80 eurot, oktoobris 2012 94 eurot ja novembris 2012 47 eurot; DK on lapse psühholoogi teenuste eest jaanuaris ja märtsis 2012.a tasunud kummaski 48 eurot, septembris 2012.a 123 eurot ja oktoobris 2012.a tasunud 120 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps viibib mõlema vanema juures. Hageja seaduslik esindaja soovib vaidlustada linnaosa valitsuses sõlmitud lapsega suhtlemise korda ja soovib, et laps veedaks rohkem aega temaga. Kohus teeb otsuse juhindudes käesolevast ajast. Kogutud tõenditest ilmneb, et laps viibib enam-vähem võrdselt mõlema vanema juures. Pooled ei vaidle selle üle, et lapse ühe vanema juures olles teeb see vanem lapse ülalpidamiseks kulutusi. Lisaks on DK ainuisikuliselt tasunud lapse treeningute ja psühholoogi teenuste eest. Eeltoodust nähtuvalt ei ole elatise väljamõistmiseks alust.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esindaja on esitanud elatisenõude tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist s.o alates 04.10.2011.a. Lapsega suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib enamvähem võrdselt mõlema vanema juures on sõlmitud 27.02.2013.a. Harju Maakohtu 21.06.2011.a määrusest nähtub, et juba 18.11.2010.a on vanemad sõlminud linnaosa valitsuses kokkuleppe, millise kohaselt laps elab kummagi vanema juures järjest kolm päeva ja kohtumääruse koostamise kuupäeva seisuga olukord oli selline ka tegelikult. Kuna kogutud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust ka ühe aasta jooksul enne hagi esitamist, tuleb tagasiulatuv nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.