KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14727 Tsiviilasi KÜXXXhagi M

tja I MO(isikukood XXX, elukoht XXX)

tja II TO(isikukood XXX elukoht XXX)

tjate esindaja Maarika S Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses vastu korteriomandite RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Kohustada MO ja TO võõrandama neile kuuluv korteriomand aadressil XXX 90 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
3. Tähtaegselt korteriomandi võõrandamisest keeldumisel võõrandada korteriomand täitemenetluse korras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 50% ulatuses KÜXXX ning 25% ulatuses MO ja 25% ulatuses TO kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud KÜXXX esitas 31.03.2011 hagi MO ja TO vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja korteriomandite võõrandamise kohustamiseks.

tjad on XXX korterite nr 12 ja nr 35 omanikud ning KÜXXX liikmed.

tjatel on tekkinud võlgnevus perioodil august 2008 kuni veebruar 2011 summas 3420,25 eurot. Hageja palub

tjatelt välja mõista 3 429,25 eurot ja kohustada korteriomandid võõrandada. 22.05.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võtsid hageja liikmed vastu otsuse, et

tjad kohustuvad oma korteriomandid võõrandama. Nimetatud üldkoosoleku otsus edastati

tjale e-posti teel 09.07.2009.

tjad üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole.

tjate võlgnevus ületab mitmekordselt kolme kuu võlgnevuse. 23.07.2012 kohtuistungil loobus hageja võlgnevuse 3420,25 euro nõudest, kuna

tjad on võlgnevuse likvideerinud. Kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja loobumise võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25 eurot. 03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on seisuga 03.12.2012 korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil võlgnevust ei ole.

tjate seisukoht

tja TO on 23.07.2012 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta ei saa aru miks ta peaks asja võõrandama. Põhjendatud vastuväiteid

tjad esitanud ei ole. Korter 12 ei ole võlgnevust, võlgnevus oli korter 35 osas. Korter 35 on halvas seisus, kuna see laseb läbi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et

tjad on asukohaga XXX asuvate korteriomandite nr 12 ja nr 35 omanikud. Vaidlus puudub selles, et nimetatud elamut haldab 24.04.2006 asutatud KÜXXX. Samuti puudub vaidlus selles, et

tjad on KÜXXX liikmed. Korteriomandiseaduse (

) § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

§ 14

lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 14

lg 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.

§ 14

lg 5 alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-83-04 p 11 kohaselt on sellise hagi esitamise õigus ka korteriühistul. Kohtule esitatud 22.05.2009 üldkoosoleku protokolliga (tl 161-162) on tuvastamist leidnud, et nimetatud üldkoosolekul otsustati korteriomandite nr 12 ja 35 võõrandamine. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜXXX põhikirja p 6.5 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest ja p 6.7 kohaselt üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist. 2 Kohtule esitatud üldkoosolekust osa võtnud liikmete registreerimislehelt nähtuvalt (tl 159) oli kohal 36 ühistu liikmest 23 ühistu liiget, so üle poolte ühistu liikmetest. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline.

tjad üldkoosoleku otsust korteriomandite võõrandamise kohustamise kohta vaidlustanud ei ole. Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et

tjad hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt ei tasunud. Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud

tjatele arved.

tjad neile väljastatud arveid vaidlustanud ei ole.

tjad ei ole tasunud osutatud teenuste eest korrapäraselt ning kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on

tjad olnud aastaid hagejale võlgu korter 35 osas. Seega ületab

tjate võlg korter 35 osas seaduses sätestatud tähtaja. Kohtumenetluse käigus likvideerisid

tjad võlgnevuse ja kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja loobumise võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25 eurot. 03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on 03.12.2012 seisuga korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil võlgnevust ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on korteriomandi nr 35 osas võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsed eeldused täidetud ning hagi kuulub rahuldamisele korter 35 osas. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldata korter 12 võõrandamise osas. Hageja ei ole tõendanud nimetatud korteriomandi osas võlgnevuse olemasolu. Kõik kohtule esitatud arved puudutavad korteriomandit nr 35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

tjad on oma vastuväidetes teatanud, et korter 12 osas võlgnevust ei ole.

tjad on oma väidete tõendamiseks esitanud arve nr 10212 28.02.2011 ja arve nr 11012 31.10.2011, mille kohaselt korter 12 osas võlgnevust ei ole. Samuti on hageja kohtule 03.12.2012 teatanud, et korteriomandil nr 12 võlgnevust ei ole. Seega ei ole korter 12 osas täidetud võõrandamisnõude aluseks olevad materiaalsed eeldused. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 50% ulatuses, tuleb ka menetluskulud jagada sama proportsiooni alusel, so jättes 50% hageja ja 25% MO ja 25% TO kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3