Obsah (11)

§ 8§ 9§ 11§ 33§ 29§ 78§ 13§ 116§ 117§ 189§ 113

2-12-52193 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse avaldamise aeg ja koht 24. mai 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-52193

) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8

lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt tsiviilseadustiku 2 2-12-52193 üldosa seadus (TsÜS) § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13).

1. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tlk 11-19) nähtuvalt sõlmisid pooled suulise kasutuslepingu, mille kohaselt kostja pidi hagejale rentima hageja pulmapeol 18.08.2012 kolm sõidukit koos juhtidega. Kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku, et kostja rendib hagejale 18.08.2012 kell 14-17 kokku 3 tundi + väike varu, seega ca 4 tundi järgmised autod: 1) valge RollsRoyce SilverCloud (juht + 3 kohta) /groomsmen/, 2) must Tšaika (juht + 3 kohta + 2 lisaistet) /best man + 2x groomsmen/, 3) must/valge RoosRoyce Phantom (juht + 2 kohta + 2 lisaistet) /noorpaar/, maksumusega 320 + 420 + 700 = 1440 – 20% = 1150 eurot (tlk 11-13). Lepingu sõlmimiseks tegi hageja ettemaksu 20% summast 1150 eurot ehk 230 eurot 24.01.2012 (tlk 13-15). Seega saavutasid pooled kokkuleppe esemes ja hinnas ning sõlmisid suulise lepingu 24.01.2012, mil hageja aktsepteeris ettemaksuga kostja pakkumist.
2. Kohus ei nõustu kostja väitega, et suuliselt sõlmitud kasutuslepingu näol on tegemist ka broneerimislepinguga. Tulenevalt

§ 33

lg 1 eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus leiab, et ettemaksu tegemisega hageja kinnitas kasutuslepingu sõlmimist, mitte ei sõlminud broneerimislepingut, et hiljem sõlmida kasutusleping, nimetatu ei nähtu poolte kirjavahetusest.

§ 29

lg 1 alusel lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjavahetusest saab iga mõistlik inimene aru, et pooled on sõlminud kasutuslepingu, mille alusel kostja pidi hagejale rentima hageja pulmapeol 18.08.2012 kolm sõidukit koos juhtidega, tehingu kinnitamiseks tasus hageja kostjale kokkulepitud hinnast 20% ehk 230 eurot. Poolte vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et kostja soovis lisaks kasutuslepingule sõlmida ka broneerimislepingut või tegi sellekohase ettepaneku hagejale. Kohus on ka seisukohal, et broneerimislepingu sõlmimine ei ole üldjuhul omane kasutuslepingu sõlmimisele, vaid on omane müügilepingu sõlmimisele. 10. Kohus ei nõustu kostja väitega, et lepingu kostjaga on sõlminud hageja abikaasa, kuna hageja abikaasa on tasunud kostjale ettemaksu summas 230 eurot. Kirjavahetusest nähtub, et läbirääkimised on toimunud hagejaga ning tingimused on kokku lepitud hagejaga ehk kasutuslepingu poolteks on hageja ja kostja. Kohus leiab, et hageja abikaasa poolt teostatud makset tuleb käsitleda

§ 78lg 1 kohaselt lepingu täitmisena kolmanda isiku poolt.

Seadus ei keela ettemaksu tasumist kolmanda isiku poolt ning kostja ei oleks olnud õigustatud keelduma kohustuse täitmisest kolmanda isiku poolt. Nimetatu aga ei tähenda, et kolmas isik oleks koheselt lepingu pooleks. Kuna hageja on lepingupooleks, siis on hagejal ka nõudeõigus kostja vastu. 11. 16.06.2012 soovis hageja kinnitada sõlmitud lepingut kolme sõiduki osas 18.08.2012 ning teavitas, et soovib sõidukeid kuni 18.30-ni. 18.06.2012 teatas kostja hagejale, et sõiduautot Tšaika ei ole võib-olla võimalik saada ning lubas mõelda seoses hindade ja ajalise uue pikkusega. 19.06.2012 saatis hageja kostjale sõidukite ajakava ja märkis, et aeg oleks kuni 18.00-ni; aeg kuni 18.30 on selleks, et kellegi teise ajale sisse ei sõideta. 18.07.2012 teatas kostja hagejale, et sõidukit Tšaika ei ole võimalik saada ja pakkus teist sõidukit ning märkis, et muudab ajakava 4 tunni peale ja vaatab ajalise kava ja numbrilise osa lõplikult üle, kui kolmas masin on paigas. 19.07.2012 teatas hageja, et jääb sõiduki ZIM juurde ning teatas, millal ja kus toimub RollsRoyce kaunistamine ja palus teatada, kas tasuda jääb veel 586 eurot. 20.07.2012 märkis kostja, et algne hind kehtis vaid kõigi kolme auto puhul komplektsena ja lühema ajakava juures, mistõttu tuleb juurde maksta 970 eurot (rolls 750 + teine rolls 450 = 1200 - 230) ja hilisemas kirjas teatas, et juurde tuleb maksta 890 eurot (420 + 700 = 1120 - 230) ning teatas, et sõiduk Tšaika oli kostja poolt kingitusena ja oli arvestatud hinna sisse näiliselt (tlk 16-19).

§ 13

lg 1 alusel lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. 3 2-12-52193 Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja soovis lepingut muuta nii sõidukite kui hinna osas, milles pooled kokkulepet ei saavutanud. Ilma poolte kokkuleppeta lepingut muuta ei saa. 23.07.2012 ekirjaga loobus hageja kostja teenusest ja palus tagastada ettemaksu (tlk 19). 12. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks, kuna kostja oli valmis lepingut täitma ja ei ole lepingut rikkunud ning hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. 13.

§ 116

lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 117

lg 1 järgi, kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

§ 117

lg 2 kohaselt lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda.

§ 117

lg 3 alusel lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.

1. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal oli hagejal õigus lepingust taganeda. Pooled olid jaanuaris 2012 selgelt kokku leppinud, et hageja saab oma pulmapäevaks 18.08.2012 kostjalt kolm sõidukit koos juhtidega hinnaga 1150 eurot (320 + 420 + 700 = 1440 – 20%) ja ajaga 14-17 kokku 3 tundi + väike varu ehk ca kuni 4 tundi. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on ca 5 kuud hiljem lepingu sõlmimisest ja 2 kuud enne lepingu täitmise tähtaega teavitanud, et ühte hageja poolt tellitud sõidukit Tšaika ei ole võib-olla võimalik saada ning kuu enne pulmapidu ehk 18.07.2012 teavitas, et sõidukit Tšaika ei ole kindlalt võimalik saada. Kostja küll pakkus alternatiivseid variante, kuid asus seejuures ühepoolselt suurendama teenuse hinda vastavalt 2012 aasta „suve hinnakirjale,“ kuigi leping sõlmiti juba jaanuaris
2. Alusetud on kostja väited, et hageja oleks pidanud teavitama kostjat taganemise kavatsusest, et kostja saaks tagada või kinnitada kohustuse täitmist. Kostja teavitas hagejat alles kuu enne hageja pulmade toimumise aega, et kostja ei ole võimeline täitma jaanuaris 2012 sõlmitud lepingut ning asus tõstma hinda. Kohus märgib, et hageja on tulnud kostjale vastu ja kaalunud kostja poolt pakutud alternatiivseid sõidukeid, mida võib pidada tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks, mida kostja aga enda kulul teha ei soovinud. Tõele ei vasta, et hinna tõusu tingis ajakava muutus. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on arvestanud 4 tunniga, seega ei oleks muutnud hageja poolt pakutud ajavahemik 14-18 varasemalt kokku lepitud aega 14-
3. Ebausutav on kostja väide, et varasemalt kokkulepitud hinna tingis asjaolu, et sõiduk Tšaika oli kostja poolt ettenähtud kingitusena ja hind oli toodud näilisena. Kokkulepitud hinnas 1150 eurot (320 + 420 + 700 = 1440 – 20%) on selgelt näha, et hind on arvestatud kolme sõiduki eest. See, et kostja on teinud allahindlust, on kostja enda tahe, nimetatu ei tähenda, et kostja on mõelnud sõiduki Tšaika kasutamist kingitusena, veel enam, seda ei ole varasemalt mainitud ja mainitud ei ole isegi, et sõiduk ei kuulu kostjale.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et kostja ei olnud suuteline teenust osutama kokkulepitud tingimustel, mida kostja on kinnitanud pooltevahelises kirjavahetuses, mistõttu tulenevalt

§ 117lg 3 ei pidanud hageja kostjat teavitama oma lepingust taganemise kavatusest.

Kohus leiab, et alusetud on kostja väited, et hagejapoolne lepingust taganemise avaldus võib olla tingitud soovist vabaneda ülejõukäivaks osutunud lepingust. Pigem näitab kostja käitumine, et kostja on soovinud, lepingut kokkulepitud tingimustel täitmata, hagejalt teenuse eest rohkem hinda saada tuginedes selle suve (2012 aasta) hinnakirjale, kuigi leping sõlmiti jaanuaris

1. Täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks ei saa pidada asjaolu, et hageja ei soovinud täita lepingut uutel 4 2-12-52193 tingimustel, millega hageja nõus ei olnud. Eelpool on märgitud, et lepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel, milline nõusolek käesoleval juhul puudub. Tõendamata on, et hageja on jaanuaris 2012 sõlmitud lepingut rikkunud. Tõendamata ja asjakohatud on kostja väidetavad kahjud.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on õigustatult pooltevahel sõlmitud lepingust taganenud.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on lepingu täitmiseks tasunud kostjale enda abikaasa arveldusarvelt 24.01.2012 230 eurot (tlk 15). Kuna hageja on õiguslikult lepingust taganenud, siis kuulub 230 eurot hagejale tagastamisele. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lepingu alusel saadu 230 eurot. 17.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 24.07.2012-04.12.2012 eest summas 6,73 eurot ja alates 05.12.2012 viivise 0,02% päevas summalt 230 eurot kuni summa tagastamiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Kuna kohus on rahuldanud põhinõude, siis jätab kohus hageja alternatiivnõude, välja mõista kostjalt õigusliku aluseta saadud 230 eurot, rahuldamata. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kõik menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Tsiviilasja hind on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja 2 summas 253,52 eurot (230 + 6,73 + 16,79). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 5