Kohtutäituri Kaire Põlts menetluses on sissenõudja Reval Finance Group OÜ avalduse alusel algatatud täitemenetlus avaldaja suhtes (täiteasi nr XXX). Avaldaja esitas 23.07.2012 täiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks, kuna täitedokument oli vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-1225304, kuid sellele vaatamata müüs täitur 24.07.2012 avaldaja korteriomandi sissenõudjale. 07.12.2012 tungis täitur Kaire Põlts koos sissenõudjaga hageja omandis olnud korteriomandisse Tallinnas, XXX, vahetas lukud ja esitas avaldajale kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt oli täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg 27.12.2012 kell 16.
) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on täitedokumendiks kohtutäitur Kaire Põltsi 24.07.2012 otsus nr XXXja nõude sisuks on väljatõstmine kordusenampakkumise akti nr XXX alusel (t.lk 7). Sissenõudjaks on Reval Finance Group OÜ (t.lk 7). 2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja on oma taotlust täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks põhjendanud peamiselt asjaoluga, et täitemenetlust viiakse läbi kiirustades ja vastuolus heade kommetega. Avaldaja on seisukohal, et vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg ei ole olnud piisav. Lisaks on avaldajal tuvastatud 20.01.2012 otsusega puue. Kohus, hinnates kohtule esitatud ja põhistatud asjaolusid, leiab, et KS poolt esitatud avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et vaidlusaluse täiteasja täitmine avaldaja suhtes oleks arvestades tema esiletoodud asjaolusid ebaõiglane viisil, mis kaaluks üles sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel ja ajatamisel tuleb arvestada sissenõudja huve. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on avaldajal puue ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension. Riigikohus on 12.06.2012 lahendi nr 3-2-1-79-12 punktis 11 leidnud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus leiab, et avaldaja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TMS §-s 45 sätestatud täitemenetluse peatamiseks. Ainuüksi puude olemasolu alates 20.01.2012 ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamiseks – see võib olla aluseks kuni kolmekuulise tähtaja andmiseks uue elukoha leidmiseks. Vaidlusaluses täiteasjas on avaldajale kuulunud kinnisvara müüdud enampakkumisel juba 24.07.2012 ning kinnisasja müümise asjaolu on avaldajale olnud teada. Avaldaja sai täitmisteate kätte 07.12.2012. Seega on avaldajal olnud piisavalt aega oma elu ümberkorraldamiseks ning uue elukoha leidmiseks. Avaldajal puude olemasolu ei ole täitemenetlust välistavaks asjaoluks. Avaldaja on taotlenud tema valduses oleva korteriomandi XXX Tallinnas äravõtmise ja valdaja sundkorras väljatõstmise peatamist vähemalt kuueks kuuks või kuni avaldajale Tallinna linna poolt sotsiaalkorteri andmiseni. Kohus leiab, et täitemenetluses võlgniku kohustuse täitmist ei saa seada siduvaks kolmanda 3 isiku s.o Tallinna linna tegevusest. Täiteasjas on kohustatud isikuks avaldaja KS, kes peab ka kohustuse täitma s.o vabastama võlausaldajale kuuluva eluruumi ning leidma endale uue elukoha. Samuti ei ole põhjendatud täitemenetluse peatamine kuueks kuuks, kuna avaldajal on olnud aega uue elukoha leidmiseks alates 24.07.2012 s.o tänaseks üle kaheksa kuu. Kohus leiab, et avaldaja viide Riigikohtu 04.06.2012 lahendile nr 3-2-1-85-12 on asjakohatu, kuna avaldaja oli juba enne kohtusse pöördumist saanud piisavalt pika tähtaja eluruumi vabastamiseks ning täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Ka ei ole avaldaja viidatud väljatõstmiseks määratud aeg (jõulud, aastavahetus, talv) erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks täitemenetluse peatamist TMS § 45 mõttes. Osundatud põhjustel tuleb avaldaja taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.