Kostja tahteavaldus ei sisalda
Kostja esitas hagejale nõude laenu- ja intressimaksete ümberarvutamiseks
sätestatud intressimäära järgi ning vastava maksegraafiku väljastamiseks ning teatas laenumaksete tasumise peatamisest kuni nõude täitmiseni. Kostjal oli õigus kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja poolt on senini täitmata kostja nõue laenu- ja intressimaksete ümberarvutamiseks ning maksegraafiku väljastamiseks, on hageja sattunud vastuvõtuviivitusse
Kostja leiab, et hageja on lepingut rikkunud
Laenulepingu ülesütlemine on tühine, kuna on täitmata lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja leiab, et kostja oli keeldunud õigustatult kohustuste täitmisest seni, kuni hageja täidab oma kohustuse kostja ees, mistõttu on lepingust lepingurikkumise tõttu taganemine tühine. Hageja ei saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist enne, kui hageja on täitnud oma kohustuse kostja ees. Arvestades, et hageja on käesoleva ajani vastuvõtuviivituses, siis ei saa laenulepingut lugeda lõppenuks ega laenu tagastamise tähtaega saabunuks, vaid laenuleping tuleb lugeda pikendatuks aja võrra, mil hageja on vastuvõtuviivituses. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt ka intresse ja viiviseid aja eest, mil hageja on vastuvõtuviivituses ning kahju hüvitamist. Hageja on õigustamatult arvestanud intressi aastamääraga 24%. Vastavalt
lg 4 kuulub antud juhul hageja ja kostja vahelisele laenulepingule kohaldamisele
§-s 94 sätestatud intressimäär. Kuna hageja ei ole kostjale
§-s 404 lg 2 p-s 3 sätestatud andmeid, s.o maksegraafikut enne laenu väljamaksmist esitanud, siis on hageja kohustatud seda tegema tagantjärgi, lähtudes
lg-s 4 sätestatust ja ümber arvutama nii juba tehtud kui ka tulevikus tasutavad maksed uut intressimäära arvesse 2 võttes. Kostja on juba sooritanud intressimakseid, mistõttu tuleb
§-s 94 sätestatud intressimäära ületav intress
kohaselt lugeda ennetähtaegseks laenusumma tagasimakseks, mis vähendab intressi kandvat laenujääki. Kostja nõustub, et poolte vaheline laenuleping muutus kehtivaks laenu kättesaamisega, aga ei nõustu, et lepingule kohalduksid seetõttu hageja esitatud tüüptingimused. Kuigi Time Finans AB tüüptingimustes sisalduvad
lg 2 p 6 sätestatud andmed krediidi kulukuse määra kohta, siis arvestades asjaolu, et tüüptingimustes on krediidi kulukuse määr arvutatud üksnes ühe näite põhjal (10 000 kr suuruse laenu ja 3-aastase tagasimakseperioodi puhul), puudub igasugune alus arvata, et näidatud krediidi kulukuse määr on ühesugune ükskõik kui suure laenusumma või laenuperioodi puhul sh kostjale väljastatud laenusumma puhul kuna kostjale väljastatud laenu suurus ning sellest tulenevalt ka krediidi kulukuse määr on erinev tüüptingimustes toodust. Kuna antud juhul on Time Finans AB tüüptingimustes kajastatud intressimäär suurem kui
lg-st 4 tulenevalt kohaldatav
sätestatud intressimäär, on kokkulepe tüüptingimustes kajastatud intressimäära kohta tühine. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et igakuised laenukonto väljavõtted sisaldasid kõiki tähtsust omavaid andmeid. Kostja esitas järgmised tõendid: kostja 15.04.2010 pretensioon hagejale (tlk 44), kostja 07.05.2010 vastuväited pretensiooni vastusele (tlk 47-51). Hageja seisukoht kostja vastuse osas. 3. Kostja sai hagejalt laenu summas 25 000 krooni, mida kostja asus kasutama, mistõttu poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on kehtiv. Laenusaaja oli laenu taotlemisel laenutingimustega nõus ning kostja on allkirjaga kinnitanud, et ta nõustub laenutingimustega. Vastasel juhul ei oleks hageja laenu väljastanud. Laenu üldtingimustest nähtuvalt on kuuintressiks 2,0 % võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress oli 24 %. Krediidikulukuse määr oli 10 000 kroonise laenu ja 3-aastase tagasimakse perioodi jooksul 26,8 %. Üldtingimustes oli viidatud sellele, et igal kuul saadetakse laenusaajale makseblankett, millest nähtub konkreetne võlasumma, intressid ning sissemaksed. Vastavat kohustust on hageja korrektselt täitnud, saates kostjale igakuiselt makseblanketid, mille alusel tegi kostja omapoolsed maksed laenukohustuse täitmiseks. Tüüptingimused (lepingu üldtingimused) on saanud lepingu osaks, sest hageja kodulehel on laenutaotluse täimisel nendega võimalik tutvuda, samuti edastatakse need ka paberkandjal koos laenutaotluse blanketiga. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on laenutingimustega nõustunud. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja väide, et peatas laenumaksete tagastamise kuni nõuetekohase maksegraafiku kättesaamiseni ning sellega kasutas hageja suhtes
§-s 110 ning §-s 111 sätestatud õiguskaitsevahendit. Taoline õiguskaitsevahendi kasutamine on välistatud, kuivõrd hageja on omalt poolt vaidlusaluse laenulepingu kohustuse täitnud, milleks oli laenu ülekandmine kostjale. Nagu ka kostja ise on oma vastuses nõustunud, sai ta hagejalt laenu summas 25 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused
) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on rahuldanud kostja laenutaotluse ning kandnud 10.11.2008 kostja kontole 25 000 krooni (1597,79 eurot, tlk 8). Sellest nähtuvalt on alust järeldada, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu, sest
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
kuni 26.12.2008.a. kehtinud redaktsioonis), mille lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised.
lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. 10. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel lepingu sõlmimisel täidetud kõik tarbijakrediidilepingule seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud 06.11.2008.a. kinnitus, millega kostja kinnitab, et laenutaotluses esitatud andmed on õiged ja kostja nõustub laenutingimustega ning kohustub neist kinni pidama (tlk 7). Laenutaotlust kohtule esitatud ei ole. Nimetatud kostjapoolsel kinnitusel (tlk 7) sisaldub, et kostja taotlus summas 25 000 krooni rahuldati, kuid puuduvad andmed krediidi brutosumma, krediidi tagasimaksmise tingimuste, intressimäära ning muude krediidilepinguga seotud kulude ning krediidi kulukuse määra kohta.
lg 1 ja 2 tulenevalt peavad need andmed olema kajastatud tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud
4 10.
§-s 408 on sätestatud nõuete järgimata jätmise tagajärjed.
lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja sai laenusumma kätte ja, et leping muutus sellega kehtivaks.
lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega kehtib pooltevahelises laenusuhtes seaduses sätestatud intressimäär, ka ei pea kostja tasuma muid talle avaldamata kulusid. 11. Kohtu hinnangul oli kostjal õigus peatada laenumaksete tasumine kuni hageja poolt kohustuse täitmiseni ehk kuni hageja on täitnud
lg-st 4 tuleneva nõude laenu- ning intressimaksete ümberarvutamiseks
Kostja on hagejale esitanud pretensiooni hageja poolt
sätestatud tingimuste rikkumise osas ning nõude
lg-st 4 tuleneva nõude laenu- ning intressimaksete ümberarvutamiseks
sätestatud intressimäära järgi ning vastava maksegraafiku väljastamiseks, kus kostja teatas ka laenumaksete tasumise peatamisest kuni hageja poolt nõude täitmiseni (tlk 44). Hageja leiab, et kostjal puudus õigus laenumaksete peatamiseks ning on seisukohal, et kostjale kui tarbijale on avaldatud nõuetekohaselt andmed laenukulude kohta ning laenu üldtingimusi aktsepteerides taotles kostja ka laenu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei olnud täidetud tarbijakrediidilepingule seadusega sätestatud tingimused oli hagejal kohustus tulenevalt
§-st 408 lg-st 4 määrata uuesti osamaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning kostjale need teatavaks teha. Hageja ei ole osamakseid intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määranud. Kohtule ei ole esitatud ka maksegraafikut või arveid, millest oleks võimalik tuvastada, milline osa maksmisele kuuluvast osast on põhinõue, intress, viivis ja muu kulu. 12. Kostja leiab, et kostja ei ole laenulepingut rikkunud
mõistes ja laenulepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine, kuna täitmata on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja leiab, et laenulepingut ei saa lugeda lõppenuks ega laenu tagastamise tähtaega saabunuks, kuna hageja on vastuvõtuviivituses.
lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejal oli seadusest tulenev kohustus tulenevalt
§-st 408 lg-st 4 määrata uuesti osamaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning kostjale need teatavaks teha, oli kostjal õigus keelduda osamaksete 5 tasumisest kuni hageja oli osamaksed uuesti arvestanud. Seega oli hageja vastuvõtuviivituses, kuna kostja ei saanud oma kohustust täita enne kui hageja oli täitnud oma kohustuse ja seadusest tulenevalt laenu osamaksed ümber arvutanud. 13.
lg 2 kohaselt lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja poolt laenulepingu ülesütlemine põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale igakuiseid makseid, tühine, kuivõrd kostja on keeldunud õigustatult kohustuse täitmisest. Kuivõrd laenulepingu ülesütlemine on tühine, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.