Kostja vastuväited
) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 8. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2008 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni, so 1 597,79 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel ja vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 6-11). Laenulepingu punkti 1.3.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intresse arvestusega 4,00% kuus (tl 6). Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja (tl 13). 30.12.2009 saatis hageja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 45). Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja võlgnevus hageja ees summas 29 771,05 krooni ehk 1 902,68 eurot, sellest põhiosa oli 1 507,26 eurot ja intress 395,42 eurot (tl 45). Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tagastanud 11.04.2008 võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt täies ulatuses, seega on hageja nõue põhjendatud. Kostja vastuväited krediidikulukuse määra osas on põhjendamatud, kuna krediidikulukuse määra ei arvestata kostja poolt näidatud viisil, vaid rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisaks oleva tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise juhendi järgi. 9.
lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 1.8.1 kohaselt juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenusaajale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. Hageja on arvestanud viivist vastavalt laenulepingu punktides 1.8.1 ja 1.3.1 ettenähtud määrale 4,00% kuus, so 0,13% päevas kokku 1 096,70 eurot (tl 2). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist, tegemist ei ole ülemäära suure viivisega. Kostja oli lepingu sõlmimisel nõus kõikide lepingu tingimustega, sh viivisemääraga ning rikkudes lepingut, pidi kostja arvestama ka viivise maksmise kohustusega, mis tulenes lepingust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.