← Eesti

2-12-43601/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-43601 Tsiviilasi V P hagi S P i vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V P apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V P (IK XXXXXXXX, XXXXXXXX) Kostja S P (IK XXXX, asukoht XXXXXXXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:

  1. Võtta vastu hageja loobumine abielueelse perekonnanime taastamise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.
  2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus osas, milles kohus otsustas taastada V P le tema abielueelse perekonnanime „K“. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Lahutada V P ja S (S) Pi abielu, mis on registreeritud 02.02.2002 Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr
  4. Jätta V P le tema abielu ajal kantud perekonnanimi „P“. Jätta V P maakohtus kantud menetluskulud riigi kanda.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta V P kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
  7. V P esitas 26.10.2012 Harju Maakohtule hagi S P i vastu abielu lahutamiseks, A P elatise saamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. 23.01.2013 määrusega eraldas maakohus nõuded, mis olid seotud alaealise lapsega, teise menetlusse.
  8. Poolte abielu sõlmiti 02.02.
  9. Hageja leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu poolte vahel enam ei taastu.
  10. Kohtuistungil palus hageja, et ta saaks pärast lahutust tagasi abielueelse perekonnanime „K“. Kostja vastuväited
  11. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Esimese astme kohtu otsus
  12. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2013 otsusega hagi, lahutas V P ja S P i abielu ning taastas V P le tema abielueelse perekonnanime „K”. Apellatsioonkaebus
  13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus otsustas taastada hagejale abielueelse perekonnanime „K“, kuna nimevahetusega seoses tekib tal palju probleeme. Vastustaja seisukoht
  14. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Kostja ei soovi, et tema lahutatud abikaasa kannaks tema perekonnanime. Ringkonnakohtu põhjendused
  15. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on hageja perekonnanime muutmise osas.
  16. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja jätta hagejale abielu ajal kantud perekonnanimi „Pa“. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 2 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
  17. Seega taastatakse varem kantud perekonnanimi üksnes isiku avalduse alusel. Maakohtu istungil soovis hageja abielueelse perekonnanime taastamist, kuid peale otsuse tegemist loobus sellest soovist. Kuna maakohtu otsus ei ole veel jõustunud, võis hageja oma nõudest loobuda, mida ta on apellatsioonkaebuses teinud. Asjaolu, et kostja ei soovi, et 2 tema lahutatud abikaasa kannaks tema perekonnanime, ei oma tähtsust, kuna seadusest tulenevalt on isikul endal õigus otsustada, kas taastada varem kantud perekonnanimi või säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi.
  18. Kuna kohus rahuldab apellatsioonkaebuse seetõttu, et hageja osaliselt loobus oma nõudest, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud apellandi enda kanda. G.Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.