Obsah (4)

§ 187§ 444§ 162§ 174

2-13-10830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 24. aprill 2013.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1 2-13-10830 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, hageja) esitas 07.03.2013 Harju Maakohtule hagi AP(kostja) vastu regressinõudena kahju 3160,45 euro hüvitamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. 14.10.2004 jõustus Pärnu Maakohtu 06.10.2004 lahend, millega mõisteti kostja kriminaalasjas nr 1-221/2004 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver RKsuri. Ohvri alaealise lapse LK 15.06.2004 avalduse alusel hüvitas Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet 20.07.2004 otsusega nr 8 ja 31.05.2005 otsusega nr 8/1 ajavahemikul 13.07.2003 kuni 31.05.2005 ohvri surmast tuleneva kahjuhüvitise 3160,45 eurot.
3. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti otsused nr 8 ja 8/1 kehtivad ning kostja ei ole esitanud väiteid, mis seaksid nimetatud haldusaktide õiguspärasuse kahtluse alla. Kostja leiab, et riigil puudub mõistlik põhjus halvendada süüdimõistetu olukorda enne tema vahetut vabanemist vanglast. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei välista hageja õigust nõuda kostjalt regressikorras kahju hüvitamist. Kohus ei pea võimalikuks ega vajalikuks hageja motiivide hindamist hagi esitamisel. Kohus saab hinnata, kas hagi on esitatud seaduslikul alusel. Hageja nõue tuleneb ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1, mille esimeses lauses nähakse ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.
4. Kohus on esitatud asjaoludel tuvastanud, et kostja vastutab kuriteoga tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 3 järgi kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning sama seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.
5. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud ohvri ülalpeetavale hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid (OAS § 16 lg 2). LK on hüvitise saajaks (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lg 1 ja lg 2 p 1). Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstava hüvitise maksmist reguleerib OAS § 14, mille p 1 järgi makstakse ühele ülalpeetavale hüvitist OAS § 11 2 2-13-10830 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust 75 protsenti. Seega on hageja esitanud hagi seaduslikul alusel ning hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus. 7.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3