Obsah (8)

§ 621§ 754§ 623§ 620§ 172§ 173§ 757§ 756

2-13-23483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-23483 Tsiviilasi SIA AJ avaldus

) § 477 lg 4 toimetas kohus avalduse ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte ning määras kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja. Maakohus leidis, et ärakuulamiseks saab lugeda piisavaks kirjaliku esitatud seisukoha, kuna sel viisil on võimalik saada isikult andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

1. 29.05.
2. a ja 31.05.
3. a esitas puudutatud isik seisukoha avaldusele, milles märgib, et on jõudnud avaldajaga kokkuleppele võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Puudutatud isik palub kinnitada poolte e-kirja teel sõlmitud kokkulepe. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

1. New Yorgi
2. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
3. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
4. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et Läti Vabariigis asuva Balti Arbitraažija lepituskohtu 22.03.
5. a otsus kohtuasjas nr ZP-06-02/13 kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt 2 2-13-23483 tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§ 620ja § 753 lg 2 sätestatud tunnustamist välistavaid asjaolusid.

8. Seonduvalt puudutatud isiku väidetega kompromissi kinnitamisest märgib kohus, et

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi ning kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita ning kohtul puudub õiguslik alus käesolevas asjas kompromissi kinnitamiseks, mis aga ei välista poolte vahel kohtuväliselt siduvate kokkulepete sõlmimist. 9.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kuna avaldus rahuldati jätab kohus tulenevalt

§ 172lg 1 menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

10. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik 3