Obsah (5)

§ 101§ 100§ 127§ 103§ 396

2-13-4445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-4445 Tsiviilasi HOÜ

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada nii rikkumine (

§ 100

), kahju (

§ 127

lg 1) kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (

§ 127lg 4).

Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral võiks juhatuse liige siiski vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (

§ 103lg 1).

1. ÄS § 181 lg 1 järgi osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 2 järgi juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 2 2-13-4445 Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja järginud ÄS § 181 lg 2 sätestatud piirangut tehingute tegemisel, sõlmides kolmandate isikutega laenulepingud vaatamata sellele, et hageja osanikud kehtestasid laenu andmise keelu. Kostja leiab, et osaühingu juhatuse liikmena omas ta õigust teha kõiki tehinguid ja mingit piirangut ei olnud (tl 80). Kostja on hageja väitele vastu vaielnud, mistõttu tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi oma väidet tõendada. Kohus on mõlemalt poolelt nõudnud asjaolude täpsustamist ning selgitanud tõendamiskohustust (tl 50). Muuhulgas on kohus hagejale selgitanud, et hagejal tuleb juhatuse liikme tehingute tegemise piirangu olemasolu tõendada. Asjaolu, et seda ei saa dokumentaalselt tõendada, ei võta hagejalt ära tõendamiskohustust (tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus ÄS § 181 lg 2 tulenevat kohustust. ÄS § 181 lg 1 järgi oli kostjal õigus vaidlusaluste tehingute tegemiseks ning eelnev osanike nõusolek või teavitamine ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel vajalik.
2. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 tulenevalt. Hageja leiab, et tegemist oli hagejat kahjustavate tehingutega. Laenulepingule ei ole võlaõigusseaduse (

§ 396

) tulenevalt kehtestatud kohustuslikku vormi ning selle võib sõlmida suulise lepinguna. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas laenuleping on sõlmitud kirjalikult ning kas need lepingud on olemas või mitte. Kostja esitatud asjaoludel on laenud antud 3-aastase tähtajaga, intressimääraga 9% või 10% aastas (tl 54).

1. Kohtule esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostjapoolset juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumist. Laenu andmist ei saa pidada ebatavaliseks majandustegevuseks, mis tooks endaga kaasa juhatuse liikme vastutuse osaühingu ees. Kostjal oli tulenevalt ÄS § 181 lg 1 järgi vaidlusaluste tehingute tegemisel osaühingu esindamisõigus. Kolme aastase tähtajalise laenu andmist, intressimääraga 9% või 10% aastas, ei saa pidada majanduslikult ebaotstarbekaks tehinguks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis kogumis hinnates näitaksid tehingute majanduslikku kahjulikkust.
2. Kuigi eeltoodud asjaolud annavad aluse hagi rahuldamata jätmiseks ning puudub vajadus hinnata teisi kahju hüvitamise eeldusi, märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Laenu andmine iseenesest ei saa tekitada hagejale kahju. Hageja tunnistab võlasuhteid Osaühinguga N ja AHOÜ. Eeltoodud äriühingud ei ole äriregistrist kustutatud. Seega saab hagejal olla nende äriühingute vastu laenulepingust tulenev täitmise nõue (

§ 396lg 1, § 76, § 101 lg 1).

Kohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama kahju tekkimist ja põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel; ja hageja saab nõuda lepingute täitmist kolmandatelt isikutelt (23.04.2013 elektronkiri, tl 50, 09.05.2013 elektronkiri, tl 63). Hageja on sellele vastanud, et hageja on oma laenulepingutest tuleneva nõude maksma pannud kostja suhtes (tl 58, 71-77). Hagejal võib hagis märgitud kahju tekkida, kui laenulepingust tulenevate nõuete maksmapanek ei osutu edukaks ja hagejal jääb laenatud raha tagasi saamata (ja täidetud on ka kõik teised kahju hüvitamise eeldused). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et väljastatud laenusummad jäävad hagejale tagasi maksmata. Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 3 2-13-4445 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4