2-12-41389/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-41389 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2013.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi K P hagi TO vastu isaduse vaidlustamiseks LO suhtes Kohtuistungi toimumise kuupäev 13.03.2013.a. Menetlusosalised Hageja: K P (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja TO(isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSION Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud LO(isikukood XXX) sündis vallaslapsena XXX.aastal. XXX võttis kostja kui arvatav L isa Tallinna Perekonnaseisuametis isaduse omaks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbiviidud isaduse tuvastamise uuringus selgus, et kostja ei saa olla LO bioloogiline isa. Hageja soovib juhindudes perekonnaseaduse § 91 lg 1, § 93 lg 1 ja § 95 tuvastada, et LO ei põlvne TO ning TO ei ole LO isa. Hageja palub tunnistada ebaõigeks LO isa, TO kohta tehtud kanne perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendil Kohtuistungil hageja põhjendas hagi esitamist kostja pöördumisega kohtusse lapse ainuhoolduse saamise avaldusega. Sellest sai hageja idee, et vaja on selgitada välja, kas kostja ongi lapse isa. Kostja TO seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tutvus hagejaga XXX 1994.a. Siis koliti XXX ja esialgne elukoht oli neil XXX kostja ema juures. 2003-2004 aastal oli hagejal armuke, kellest ta ka rasedaks jäi. Kostjale ütles hageja, et rasestus temast. Kostjal tekkisid kohe selles osas kahtlused. 2004.a. juunikuus pakkis hageja oma asjad ja sõitis maale. Kostja ema abistas hagejat 2 aastat peale lapse sündi. 2008.a. maikuust hakkasid pooled jälle koos elama. Hageja on lapse suhtes kasutanud vägivalda , lapse peale röökinud ja teda koledate sõnadega nimetanud. Hageja on kasiinosõltlane, saabus tihti koju 1-2 paiku öösel ja seetõttu oli L kostja kasvatada ja hooldada. 2009.a. kadus hageja pooleks aastaks ja kogu selle aja kasvatas kostja L üksinda. 2011.a. augustis viis hageja L endaga kaasa. Kostja pöördus avaldusega kohtusse , et L elukohaks jääks tema elukoht. Kostja loeb ennast L isaks. Kostja on teda kasvatanud, armastanud ja õpetanud pika aja jooksul. Kostja on ostnud kinnistu XXX, ehitanud elamu, kus on L oma tuba ja vajaduse puhul ka tuba, mida võib kasutada L ema. Kostja leiab, et alati ja igas olukorras tuleb lähtuda ainult lapse huvidest ja tema heaolust. Kostja soovib, et L saaks hea hariduse ja kasvatuse. Kuigi pärast DNA akti kostja teab, et ei ole L bioloogiline isa, peab ta ennast endiselt lapse isaks. Kõigest nähtub, et hageja teadis aastaid , et kostja ei ole L isa. Kuna isadust saab vaidlustada ainult 1 aasta jooksul peale asjaolude teadasaamist, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus muuhulgas lapse emal. PKS § 93 lg 1 kohaselt isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub, et isadust vaidlustama õigustatud isik on lapse ema, hageja. Kohus on seisukohal, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud said hagejale teatavaks kohe peale rasestumist. Hageja teadis, et ta oli rasestumise perioodil vahekorras kahe mehega. Seega võisid mõlemad mehed olla XXX.a. sündinud L isaks. Hageja ja kostja läksid XXX.a. koos Tallinna Perekonnaseisuametisse, kus kostja võttis L isaduse omaks hageja nõusolekul ja XXX.a. sündinud L sünnitõendile kanti lapse isaks TO. Hageja esitas kohtusse hagi 15.10.2012.a., seega rohkem kui aasta pärast isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teadasaamist, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teotada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kostja kasutas oma õigust ja pöördus vastava avaldusega kohtusse. Avalduse esitamine ei ole isaduse vaidlustamise aluseks olev asjaolu, millest alates tekib õigus pöörduda isaduse vaidlustamise hagiga kohtusse. Hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. TsMs § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik