lg.1 sätestatud määras põhinõudelt (8361.16 eurot) kuni nimetatud nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab 83 % ulatuses kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 13.07.2006 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr.0603022/95st, mille raames on sõlmitud 5 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja laenutingimuste muutmise kohta. Viienda kokkuleppe kohaselt /t.l.39/ oli kostja käsutuses oleva krediidisumma suuruseks 8361.16 eurot ning kostja kohustus tasuma intressi 29,25% aastas. Kuna kostja, vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja täiendavatele kokkulepetele, oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud, ütles hageja 20.04.2011 tarbijakrediidilepingu üles. Hageja taotleb kostjalt 17 709.05 euro väljamõistmist, millest 8361.16 eurot on põhivõlg, 4548.19 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 404.57 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 4309.01 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 18.01.2013 ja 86.12 eurot lepingu sõlmimise tasu. Hageja taotleb kostjalt alates 19.01.2013, so hagi esitamisest välja mõista viivis 29,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja seisukoht Kostja on nõus hagejale tasuma 8400 eurot, kuna ta on enda arvates sel juhul reaalselt laenatud summa topelt tagasi maksnud. Kostja on saanud pangalt laenu 110 000 eesti krooni ja tasunud pangale lepingu raames 90 000 eesti krooni. Viimased kaks kokkulepet sõlminud ta vastu tahtmist ja panga initsiatiivil, kuna oli makseraskustes. Kokkulepped pidid olema talle kasulikud, aga nii see ei olnud. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi tingimustel, et tema kohustuse suuruseks jääb 8400 eurot ja kuumakse suuruseks 100 eurot. Kohtu seisukoht Vaidlus puudub sellest, et pooled on sõlminud 13.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0603022/95st /t.l.8-9/, mille raames on sõlmitud 5 kokkulepet krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks. 3 Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole 3.kokkuleppest alates oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, milline asjaolu tingis 4. ja 5. kokkuleppe sõlmimise /t.l.32-33, 39-40/. Kostja väited, et nimetatud kokkulepped sõlmiti vastu tema tahtmist, panga survel ning ei olnud talle kasulikud, nagu pank olevat lubanud /t.l.70, 89/, ei ole asjakohasel. Nii oma kirjalikes vastustes kohtule kui ka 24.05.2013 toimunud kohtuistungil möönab kostja, et 4. ja 5.kokkuleppete sõlmimise põhjuseks oli tema soov intressi ja igakuist makset vähendada. Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud kokkulepete sõlmimise ajal nende sisut või tähendusest aru. Seega on kokkulepetes kajastuv ka kostja tahe.
lg.2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik ja
Kuna poolte vahel olid lepingulised suhted, on hageja õigustatud nõuda kostjalt lepingu nõuetekohast täitmist nii põhivõla, lepingus kokkulepitud intressi kui ka muude lepingus sätestatud maksete - lepingu sõlmimise tasu /t.l.39/ ja sissenõudmise kulude /t.l.43/- tasumise osas.
lg.1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
sätestatud intressimäär, kui lepingus ei ole ette nähtud kõrgemat intressimäära.
lg.8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg.1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudel seda vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus käsitleb kostja seisukohta, et ta on valmis hagejale tasuma 8400 eurot (so hagis nõutava põhivõla), taotlusena viivise vähendamiseks ja leiab, et kostjat väljamõistetavat viivist tuleb nii juba sissenõutavaks muutunud viivise kui ka tulevikus tekkida võiva viivise osas oluliselt vähendada.
lg.1 tulenevalt on viivise vähendamise aluseks kohustuse täitmise ulatus, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund. Vaidlus puudub selles, et rahasumma, mille hageja krediidilepingu alusel kostja käsutusse andis, on ta suures osas tagasi saanud. Kuigi krediidilepingu puhul on intressi tasumise kohustus samaväärne põhivõla tasumise kohustusega, tuleb kohtu hinnangul kohustuse täitmise ulatusena arvesse võtta eelkõige teise lepingupoole reaalset kahju, mitte saamatajäänud tulu. Kostja tunnistab, et tegi ühel eluperioodil palju mõtlematuid otsusi, mistõttu on sattunud majanduslikus mõttes väljapääsmatusse olukorda. Kaks aastat tagasi saadud trauma tõttu ei ole kostja juba pikemat aega töötanud ega näe ka lähiajal võimalust tervislikel põhjustel tasuvat tööd leida. Eelkirjeldatud asjaoludel ja eelkõige kostja majandusliku olukorra tõttu leiab kohus, et käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud ning kostjalt väljamõistmisele kuuluvat viivist tuleb vähendada 4 1300 euroni ning tulevikus tekkida võiv viivis tuleb kostjalt välja mõista mitte lepingus kokkulepitud, vaid seaduses sätestatud määras. Kõike eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 8361.16 eurot, tasumata intressi 4548.19 eurot, võla sissenõudmise kulud 404.57 eurot, lepingu sõlmimise tasu 86.12 eurot ja viivise summas 1300 eurot. Alates hagi esitamisest 19.01.2013 tuleb kostjalt välja mõista viivis tagastamata krediidisummalt aastas
MS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab kõnesoleval juhul põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 83% menetluskuludest peab kandma kostja. (Allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.