KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-16221 Tsiviilasi AB hagi AB vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AB (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja IB (isikukood XXX; aadress XXX) Kostja AB (isikukood XXX; aadress XXX) Kostja lepinguline esindaja Hanna Kivirand (e-post hanna@puurits.ee) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista AB’lt AB kasuks elatis summas 161.50 eurot kuus alates 01.05.2013 kuni AB täisealiseks saamiseni.
- Elatise maksmine kuulub viivitamata täitmisele.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi ese ja nõude põhjendused AB esitas 11.04.2013 Harju Maakohtusse hagi AB vastu elatise nõudes. Hageja märkis nõude suuruseks 200.00 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale kuni märts 2013 elatist 200 eurot kuus pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel. Alates märts 2013 maksab kostja hagejale elatist 160.00 eurot kuus, mis ei ole piisav, sest ei kata kõiki hageja kulutusi ühes kuus. Hageja esitas 200.00 euro suuruse elatise vajaduse tõendamiseks tõendeid. Hageja seadusliku esindaja sissetulek ühes kuus on 470.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitas hagile vastuse 01.05.2013, milles väljendas selgesõnaliselt, et palub hagi rahuldada osaliselt. Kostja tunnistab pooltevahelist kokkulepet hagejaga, mille kohaselt alates 2009.a veebruar, mil lõppesid kooselulised suhted hageja seadusliku esindaja IB, nõustus 1 kostja tasuma igakuist elatist summas 200.00 eurot kuus. Kostja vähendas elatise maksmise summat 160.00 euroni kuus alates aprill 2013 põhjusel, et kostja ülalpidamisele lisandusid 2 uut inimest – kostja uus abikaasa ning 1-kuune laps JB. Kostja esitas väidete tõendamiseks abielu tunnistuse ja sünnitunnistuse. Kostja leidis, et hageja esitatud tõendite põhjal järeldub hageja igakuine vajadus 306.00 euroni kuus, mistõttu on kostja hinnangul põhjendatud tasuda hagejale elatist 160.00 eurot kuus. Kostja sissetulek ühes kuus on 850.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikud alaealine laps ning § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Antud juhul puudub pooltel vaidlus selle üle, et hageja on õigustatud ülalpidamist saama ja kostja seda tasuma, eeskätt raha perioodilise maksmisega põhjusel, sest elab hagejast eraldi vastavalt § 100 lg 1 ja lg
- Pooltel on vaidlus elatise suuruse üle, mida kostja peab tasuma hagejale. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 200.00 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et hageja vajadused 400.00 euroni kuus on üle pingutatud ning 320.00 eurot kuus katavad piisaval määral hageja vajadused. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval hetkel on 320.00 eurot kuus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb tõendada neid kulusid ja vajadusi, mis ületavad kuupalga alammäära (RKo 3-2-1-33-11), sest elatise maksmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja on nimetanud igakuisteks kulutusteks eluaseme, toidu, transpordi, sidekulu, tervishoiu, hügieenitarbed, koolikohustused, riided ja jalanõud ning trenniga seotud kulutused nagu trenn ja treeningvarustus. Hageja igakuisteks kulutuste summaks on 868.00 eurot kuus. Kulutuste tõendamiseks on hageja lisanud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte ning toidupoe tšekid. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjal on kohustus tasuda 200.00 eurot kuus elatist. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja ei ole tõendanud igakuiseid kulutusi 868.00 euro ulatuses. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte, mis on esitatud märtsikuu ulatuses. Pangakonto väljavõttest nähtub eluaseme kulu (120.86 €), sidekulu (8.00 €), spordiklubiarve (61.00 €) ja elektrikulu (19.78 €). Kostja oma vastuväites märkis, et hageja elab koos oma seadusliku esindaja ja tema elukaaslasega. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud või muul viisil vastu vaielnud. Seetõttu on põhjendatud jagada eluaseme kulud ja elektrikulud kolmega, mis teeb keskmiselt hageja kuupõhise eluaseme kulu 40.00-50.00 euro vahemikus ning elektrikulu on hagejal kuupõhiselt 6.00-7.00 euro vahemikus. Toidukuludeks on hageja märkinud summa 250.00 eurot kuus ning lisanud tõenditeks toidupoodide ja söögikohtade tšekid. Kostja vaidleb toidukulude suurusele vastu, leides, et Eesti Statistikaameti kohaselt kulub ühe leibkonnaliikme kohta kuus toidule ja alkoholita jookidele umbes 75.00 eurot kuus. Kostja leiab, et toidukulud 9-aastase lapse suhtes 250.00 eurot on liig ning on nõus tasuma söögikuludeks 100.00 eurot kuus. Hageja esitatud toidupoodide tšekkidest on näha, et hageja seaduslik esindaja eelistab toiduraha kulutada ebakvaliteetsele toidule (nt suures koguses maiustused ja poolfabrikaadid). Kohus ei tee etteheited isiku valikus kulutada toiduraha endale meelepäraselt, kuid tegemist on alaealise lapsega, kus toidukulude eest vastutavad mõlemad vanemad. Kohus pöörab hageja seadusliku esindaja tähelepanu teadatuntud asjaolule, et maiustused ja poolfabrikaadid on kallimad, kui kvaliteetse toormaterjali ostmine ja sellest tervisliku toidukorra valmistamine. Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja kuludeks ei saa olla karvaeemaldusvahendid, hügieenisidemed, loomatoit ja muud samalaadsed asjad. Kohus nõustub, et alaealise lapse puhul on välistatud kuluartikliteks alkohol ja sigaretid. Kohus pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et tegemist on 9-aastase tütarlapsega, kellest on sirgumas noor neiu. Kuna elatist 2 tuleb tasuda hageja täisealiseks saamiseni, tuleb siiski arvestada kulusid, mis tekivad ealiste iseärastustega koos. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud hügieenikulud summas 20.00 eurot kuus on põhjendatud, arvestades, et hügieenikulu alla käivad elementaarsed asjad nagu hambapasta, hambahari jmt. Korrates tõsiasja, et elatist tuleb maksta hageja täisealiseks saamiseni ning tegemist on tütarlapsega, kellest on kasvamas noor neiu, tuleb lähitulevikus arvesse võtta ka hügieenikulud, mis tekivad varsti saabuva puberteediea iseärastustega. Hageja on märkinud kulutused tervishoiule 20.00 euro suuruses, kuid tõendanud seda ainult ühe apteegist saadud tšekiga summas 5.66 eurot ning selgitusi, mis teevad tervishoiu kulud kokku 20.00 eurot kuus, on hageja jätnud andmata. Kostja leiab, et tervishoiukulud on piisavalt kaetud 10.00 euro ulatuses. Kohus nõustub kostjaga tervishoiu kulude suuruse osas, sest korrapärane hügieeni eest hoolitsemine ja tervislik toitumine on eelduseks heale tervisele, mida soodustab ka hageja trennis käimine. Hageja on märkinud kulutused riietusele ja jalanõudele 100.00 eurot kuu lõikes. Kostja ei nõustu nimetatud summaga, sest kulusuurus on tõendamata. Kostja meelest on kulutused riietele ja jalanõudele põhjendatud 30.00 suuruses. Kohus nõustub, et hageja ei ole tõendanud kulutusi riietele ja jalanõudele 100.00 euro lõikes. Hagile lisatud kulutusi tõendavatest tšekkidest on näha, et riietusele on kulunud 13.32 eurot. Arvestades, et 30.00 eurot korrutades 12 kuuga, teeb kokku kulutused riietele ja jalanõudele aastalõikes 360.00 eurot. Riietused ja jalanõud tuleb valida vastavalt võimalustele. Hageja on märkinud trennikuludeks 270.00 eurot kuus. Samas on hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest näha, et trenni kuumaks on 61.00 eurot. Ka kostja on vastuväites märkinud, et temale teadaolevalt on trenni kuutasu 61.00 eurot ning kuna hageja tegeleb iluvõimlemisega, on kostja nõus, et igakuu põhiselt lisanduvad treeningvarustuse kulud. Hageja ei ole välja toonud, millised on kulutused treeningvarustusele, st mida tuleb igas kuus soetada trenni tegemise eesmärgil. Kostja leiab, et treeningvarustuse kulu summas 20.00 eurot on piisav. Hageja ei ole kostja poolt pakutud ümber lükanud. Seega leiab kohus, et kulutused trennile ja selle varustusele ühe kuu lõikes summas 81.00 eurot on põhjendatud. Õige ei ole kostja väide, et loomatoit ei ole lapse vajadus. Kui lapsel on lemmikloom, siis on elementaarne, et lemmiklooma eest hoolitsetakse ehk ostetakse toitu ja muud vajalikku, mis on vajalik lemmikloomale. Kohus pöörab tähelepanu, et kui vanemad on lapsele lubanud lemmiklooma, siis ei saa kõrvale jätta vanemate kohustuse lemmiklooma eest hoolitseda. See tähendab, et vanemad peavad võimaldama lemmikloomale temale vajalikku toitu. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et lemmikloomaks on merisiga, kelle sööt maksab 0.75 eurot. Jäänud on tõendamata, kui mitu korda tuleb lemmikloomale sööta osta, mistõttu on põhjendatud, kui hageja lemmiklooma kuludeks on 2.00 eurot kuus. Meriseasöödast järgiv jääv summa võib igakuu põhiselt kõrvale panna juhtudeks, kui loomaga tuleb minna loomaarstile. Pooltel puudub vaidlus, et hagejal kulub transpordile ühe kuu lõikes 10.00 eurot, sidevahenditele 8.00 eurot ja koolikohustuste täitmisele 10.00 eurot ühe kuu lõikes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-118-12 märkinud, et lapse elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka ülalpidamise ulatust. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise suuruse väljamõistmisel arvestatakse vanemate varalist seisundit. Hageja seadusliku esindaja sissetulek ühes kuus on 470.00 eurot ning kostja sissetuleku suurus on 850.00 eurot. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sellest sättest tulenevalt peavad vanemad täitma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdses ulatuses. Hageja hagiavalduses toodud kulutused ühes kuus on summas 868.00 eurot. Nimetatud summa on põhjendamatu ka tõendeid hindamata, sest koos kostja poolt eelnevatel kuudel tasutud elatis summas 200.00 eurot ei kata 3 868.00 euro ulatuses kuupõhiseid vajadusi, sest hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt eelnevatel perioodidel tasutud elatise summad on kokku 670.00 eurot. Kohus kordab, et elatise maksmise eesmärk on katta lapse igapäevased vajadused ja arenguks materiaalsete vahendite tagamine. Samuti ei saa vanemad lapse kasvatamisel jätta kõrvale asjaolu, et elada tuleb vastavalt võimalustele ning seda peavad vanemad alaealistele lastele õpetama, et neist kasvaksid iseseisvad täiskasvanud inimesed. Hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja vajadused ühe kuu lõikes on 323.00 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt PKS § 99 lg 1 ja § 116 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele kuuluva elatise suurus summas 161.50 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Maie Seppo 4