2-13-1039/7

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-1039 Otsuse kuupäev 20.märts 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K H, G H, M H ja M H hagi M H vastu elatusraha suuruse muutmiseks 720 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: K H (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: G H (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja III: M H (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja IV: M H (isikukood XXX elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: E H (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja: M H (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Agne Koks (e-post: info@iustitia.ee) Asja läbivaatamise kuupäev 21.veebruar 2013 Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja E H, kostja M H ja kostja esindaja Agne Koks Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Muuta Harju Maakohtu määrusega 12.10.2011 kinnitatud elatise suurust.
3. Välja M H K H kasuks elatusraha igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend ) eurot alates 10.jaanut 2013 kuni K H täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Välja M H G H kasuks elatusraha igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend ) eurot alates 10.jaanut 2013 kuni G H täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5. Välja M H M H kasuks elatusraha igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend ) eurot alates 10.jaanut 2013 kuni M H täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
6. Välja M H M H kasuks elatusraha igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend ) eurot alates 10.jaanut 2013 kuni M H täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8. Vabastada M H menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagejate nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustus M H tasuma E H arveldusarvele igakuiselt hagejate kasuks elatist summas 137 eurot alates 10.10.2011, millele lisandub 30 eurot toiduraha iga nädalavahetuse eest, mil lapsed ei viibi M H juures. Lisaks sellele kohustus M H tasuma igakuiselt korteri, milles E H koos lastega elab, kommunaalteenuste eest (keskmiselt ca 200 eurot), 35 eurot interneti eest, 5 eurot TV eest, G H tantsuringi tasu 13 eurot ja K H 30 eurot taskuraha (2 korda kuus 15 eurot) ning G H 20 eurot. Pooled kohustusid kompromissi tingimused üle vaatama pärast tsiviilasjas nr 2-11-14383 kohtulahendi jõustumist. Hagejad paluvad muuta määrusega kinnitatud elatist ja välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja täidab laste ülalpidamiskohustust kokkulepitud suuruses ja enamaks tal puuduvad võimalused. Juba täna on kostja oma kohustuse täitmiseks pannud müüki osaliselt oma vara. Peale hagejate on kostja ülalpidamisel veel üks laps XXX sündinud MMH, kes juba täna on vähem kindlustatud kui hagejad. Elatise suurendamisel osutub kostja viimati sündinud laps veelgi vähem kindlustatuks. Ebaselge on hageja taotlus elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt 01.08.
9. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus loeb hagejate nõude kindlas summas elatise väljamõistmiseks põhjendatuks. Varasem poolte kokkulepe nägi ette lisaks elatise (137 eurot) maksmisele veel kostjal kohustuse tasuda hagejate muid kulusid, vastavalt arvetele ja K ning G H taskuraha. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 101 lg l järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pärast elatusraha kokkuleppe kinnitamist on kostjal sündinud tütar MMH, kes on kostja ülalpidamisel. Kostja väidetav töötasu on 290 eurot kuus. Kohus arvestab ülaltoodut, mis annab aluse elatise välja mõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on tasunud elatist ka pärast MM sündi kokku 4 lapse ülalpidamiseks ühes kuus umbes 560 eurot, so 140 eurot lapse kohta. Kohus leiab, et kostja varaline seis võimaldab tal maksta elatist hagejatele 140 eurot (kokku 560 eurot) kuus, kahjustamata viimati sündinud lapse tavalist ülalpidamist. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu määrusega 17.01.2013 vabastati hagejad riigilõivu tasumisest summas 200 eurot. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus peab põhjendatuks vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumisest, sest see raskendaks tema võimalusi anda ülalpidamist oma alaealistele lastele. Samuti tuleb arvestada seda, et hagi osalisel rahuldamisel ei suurenenud lõppkokkuvõttes varem kokkulepitud elatise suurus. 3 Tuginedes TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4